Valetatakse, et enne jõule polnud kuuski ja küünlaid müüa. Jõule ei tohtinud pidada. Kardinad pandi ette ja küünlaid juleti põletada ainult vaikselt tekki all. Kõigil normaalsetel inimestel olid kuused toas ja küünlad põlesid ning kardinaid polnud vaja ette tõmmata. Kuuski müüdi turgudel igal pool enne jõule ja jõulu ajal. Rahvas käis kirikus. Ainult suured partei ja KGB tegelased ei julgenud kuuski tuua ja kirikus käia kuna nad jälgisid üksteist ja kaebasid teiste peale, et pugeda.

Ametlikult küll kuuski ei müüdud, vähemalt Tallinnas. Meil oli ka alati kuusk toas jõuluks, aga tuttavad maamehed tõid. Seda kardinate taha peitumist ja jõulude varjamist meil ka ei olnud. Aga minu lapsepõlv oli ka hiljem, 60- ndatel aastatel ja parteilasi meil ei olnud ega ka elanud lähedal. Võib olla, et 50 - tel oli hullem

oli vaja kirjutada kirjand, et miks ja kas peate jõule. seda mäletan.
valetasin, et käin ikka jõuludel kirikus, sest mulle meeldib sealne orelimuusika jne. ei käinud ma siis kuskilgi kirikus, mul oli targematki teha.
tahtsin lihtsalt provotseerida. lapselik trots, noh. ei usu siiski, et see provokatsioon kuidagi mu vanemate peal mingit kajastust leidis

Elasime Uues Maailmas, maja I korrusel (möödujate peast pisut kõrgemal) oli tänava poole akna ees alati kuusk, küünlad küljes. Mäletan, et kuuski polnud tõesti müügil - novembris, aga vähemalt 23-24. detsembril olid kuused kaupluste juures aedikutes müügil. Meil ei olnud kusagilt maalt tuua, just seetõttu tean kindlasti seda.

Rakette jõulute aegu ei lastud, ametlik raketindus oli riigi poolt uusaasta ööl, neid polnud müügiski, väga hea, sest see paugutamine võikski olla kasvõi terve vana-uue aastavahetuse öö, mitte jõulurahu ajal.

Säraküünlaid põletati palju lisaks kuuseküünlaile ja enamasti olid need perepühad, kingiks ei olnud autosid-helikoptereid ega üldse tohutu kalleid kinke, lastele maiustusepakid neist oli hea meel ja telekast ei tulnud küll midagi jõululikku, kuid kuuse ümber lauldi palju soe ja ilus õhtu oli see.

Küsid MIKS, siililegi selge, et 23. augustil 1987 Hirvepargiski oli jutu järele tuhandeid patriootlikke inimesi, aga tegelikult ...

Kangesti rahvuslikud ja võitlushimulised tahetakse olla, eriti sealt partei-täitevkomitee, komsomolikomitee, jne poolt.

no päris nii lihtne see asi ikka ka polnud. Tavaliselt organiseeriti töökohtades ja koolides jõululaupäevaks mingi kohustuslik üritus: partei või aü koosolek, koolides mingi komsomolikoosolek või muu taoline. Kuused tulid müüki peale jõulu, kuid kuuseoks oli jõuluajal kindlasti olemas.
Kardinate kohta ei oska öelda, sest meie perel ei olnud ega ole kombeks oma elu möödakäijaile eksponeerida, seega on pimedal ajal kardinad ees nagunii.
Kirikus ja Kuperjanovi haual sai jõuluõhtul käidud trotsi ja põnevuse pärast...

olen 1944 sündinud ja mäletan koduseid jõule nii kooliajast kui koolieelsest ajast, ei olnud see midagi keelatut. Olid kuusk ja olid küünlad, olid jõululaulud Soome raadiost. Kõik see tasus terve aasta ootamist kuhjaga ära, sest hinges oli siis jõulutunne.
Kuuekumnendatel_kaheksakumnendatel elasi Nõmmel ja just jõulude ajal tuli poe juurde kuusekoormaga auto ,riiklikust metsamajandist, tuli ainult õiget kellaaega passida. Ka turul müüdi just jõuludeks kuuski. See, kes nüüd väidab, et jõulusid peeti salaja paksude kardinate taga, on küll kellegi poolt eksiteele viidud.
Jõulurahu kõigile!

Mäletan seda, et loomulikult mitte mingeid "ametlikke" jõule ei olnud, aga 24. detsembril hiiliti töölt veidi varem ära ja siis sooviti üksteisele sõna-sõnalt nii: "Häid neidsamuseid!" Sõna "jõulud" töökollektiivis ei kasutatud. Kui veel laps olin ja koolis käisin, siis mäletamist mööda saime ikka 24-ndaks kuuse omale tuppa, sest elasime otse Kalinini turu kõrval (praegune Mööblimaja) ja seal müüdi igatahes kuuski.
Küünlaid sain pinginaabri ema käest, kes töötaski otse Floras otse küünlatsehhis. Vanasti oli ju iga kauba jaoks tutvust vaja, poest ei saanud midagi.
Aga seda ma mäletan, et kirikud olid puupüsti täis, ikka nii, et kõik sisse ei mahtunudki, on üks mälestus Oleviste kirikust jõuluõhtul, üks Pühavaimu kirikust ja üks Toomkirikust, ja tõesti rahvast oli palju, ma ei usu, et tänapäeval kirik nii tihedalt täis on.

njahh 25. detsember 2016, kl 23.29

sa ajad midagi segi. Ei taha uskuda, et Tartus kuuski polnud.
Tallinnas on 1956. aastast (varemast ei tea) kuuski müüdud 24-ks detsembriks. Küünlaid pidi peale passima jah, aga siis pidi kõigel silma peal hoidma, mäletan, et kui rohelisi herneid õnnestus 4 purki osta, siis õnne oli taevani.

Teema autor, keegi ei valeta, räägitakse omadest kogemustest. Mina elasin väikeses linnas ja 40 ja 50 aastatel oli väga karm värk. Jõulud olid keelatud ja tõesti ei juletud kuuske tuppa tuua. Minu lapsepõlvemälestustes ei müüdudki kuuski, igaüks võttis kirve ja tõi endale ise kuuse metsast. 70 ja 80 ei olnud asi enam karm ja tutvusega saadi kõike ka kuuski müüdi enne jõule suurtes linnades, aga ametlikult ei olnud püha, tööpäevad olid.
Mäletan, et meie linna ainsas kirukus 60-datel passisid õpetajad, et koolilapsed kirikusse ei läheks ja kui keegi siiski sinna jõudis, siis oli käitumishinde alandamine kuni koolist välja viskamiseni kindel. Miks peaks keegi sellist asja valetama, aga kirikus lihtsalt ei käidud, kõik olid ateistid. Meie proovisime nii nalja pärast minna, aga kui kaugelt õppealajuhatajat või direktorit nägime, kadusime minema. Lihtalt niisama uudishimust oleks läinud. Võib olla suures linnas ei suudetud passida, käidigi kirikus, kuid väikeses linnas oli asi väga karm. Miks ma peaksin valetama. Kes arvavad et nõuka aeg oligi vaid 80 siis ikka palju varem
Kas teema algataja arvab viimaks et küüditamist ka ei olnud? Muudkui valetatakse.

Jah, seda on mu ema ka rääkinud, et õpetajad passisid peale, et õpilased jõuluõhtul kirikusse ei läheks. Mu ema on sündinud 1939. Tegemist võis siis 1950/60-ndate aastatega olla.

Teil oli mingi erandlik värk, olen varemgi kuulnud, et mõne kooli õpetajad said korralduse kiriku juures passida, aga koolist väljaviskamiseni asi ei läinud.

60-date sula ajal, Hruštšovi ajal, olid reeglid palju lõdvemad, kauplusteski oli kaupa rohkem, kui enne krooni tulekut 90-tel.

Usun küll, et maal võisid inimesed kergemini hirmutatud olla, seal ju tunti teineteist nägupidi, aga Saaremaal (piiritsoon) peeti jõuluid ikka ja hirmuta.

Rüütel oli kõva kardinatejutu rääkija.

Elasin Tartus. Kuperjanovi haua juures passisid õpetajad, kes üksi sinna sattus, pidi seletuskirju kirjutama. Ja koolis peeti pärast mingeid loenguid, häbistati avalikult.
Mina ei teadnud asjast suuremat midagi, aga vanematega käisime seal alati. Ja kirikus ka. Juhtus korduvalt, et meie kooli mõni õpetaja tundis mu nägupidi ära, aga kuna olin vanematega, siis seletati ka nendega.
Kuusk oli meil alati toas, küünlad põlesid, ega ma neist jõuludest suuremat osanud pidadagi, sain aru, et mingi vanema põlvkonna värk. Ja mingi keelatud asi. Ei huvitanud ka - peaasi, et nääridel suur pidu ja tähistamine oli!
Aga seda mäletan, et telekast tuli alati midagi ilusat, vanemad ka juhtisid imestusega tähelepanu. Meil oli ainult ETV, Kesktelevisioon ja Leningradi televisioon, jõululaupäeval olid kõigis operetid või muud rõõmsad filmid.
Silva ja Nahkhiir on neist õhtutest pähe kulunud, vene filmid olid väga hästi tehtud.

Kui kirikuskäimise pärast õiendati (ise pioneer ja käid kirikus :(), sai öeldud, et vanaema käskis koos temaga minna, ta lonkab, ja pioneer peab vanakesi aitama.
:))

Meie klassijuhataja käis 80.-ndatel kirikus passimas ning hiljem said päevikusse märkuse ning toimus tõsine jutuajamine vanematega.
Jõulud oli ikka tabu, sellest avalikult ei räägitud.

80.-tel oli juba 40-ne kiri, see oli tõsine asi, kirikuskäimised olid köki-möki.

Olen 80 aastane ja juhtiva partei bossina sai mööda Eestit jõulu ajal ringi liigutud. Kuuski ja küünlaid oli müügil igal pool ja kirikud olid rahvast täis. Kuused särasid majades. Kui olin noor oli meil ka kuusk kogu aeg majas isa tõi kuuse turult. Kui sain partei bossiks keelasin kuuse majja toomise kuna meie ligidal elas suure perega KGB ohvitser ja see saatis oma lapsi vaatama. Minu ema põletas küünalt teki all kui laps tuli ja seda nägi. Teatas oma isale. Sain parteilise noomituse. Eesti ajal olin samuti kõrgel ameti kohal. Nüüd sai kuusk uuesti majas särama pandud ja käin ka kirikus kuna usun, et jumal on olemas, sest päästis Eesti kommunismi põrgust. Uskuge Jumalasse!

ainult usklikud toovad kuuse

ajupestud juutide sitt on see

Koolis tehti sellist ajupesu ja kirikuvastast propagandat, et sinna Jumala juurde ei kippunud keegi, hirm oli kogu aeg, sest hirmutati pidevalt. Ja küüditamise hirm oli vanematel meeles, nii et pigem olla ettevaatlik.
Kirikusse üritasime minna pigem nooruse lollusest, nagu ikka noored teevad asju, mida täiskasvanud õigeks ei pea.
Oli raske aeg ja kui keegi üritab teha nüüd propagandat, et peeti jõule ja oldi nagu ikka, siis kui tõsimeelsed usklikud te siis olete, et nii täpipealt peate Jeesuse sündi tähistama?
See muutub praegu pigem naeruväärseks, aga ajad olid hullud nii 40, 50 60,70 ja isegi 80- kes liiga noor ja ei mäleta, sellele pole mõtet seletada. Aga nii hullu ajupesu, kui nõuka ajal tehti, teist korda küll enam välja ei kannataks.

Nojah parteilise noomituse sain tuleohtliku olukorra tekitamise eest, et ei lubanud emal avalikult küünalt põletada ja ema põletas küünalt teki all. Paljudele tehti niipalju ajupesu, et ka järgmised põlvkonnad on paganad. Põrguvürstil on Eestis palju tööd ja seda ajupesu tehakse ka praegu. Ettevalmistus islami usuks. Varsti on kõigil 5 korda päevas tagumikud taeva poole ja pea põrgu poole.

parteibossile.
Mingit vahet pole, kristlus või moslem, või mis iganes. Mille poolest on kristlus parem kui islam? Täpselt ühesugune hirmutamine, kui sa Jumala juurde ei tule ja sõna ei kuula, siis sa alles saad ja põrgus põled?

See ongi ajupesu.

Ja veel, kõik need parteibossid olid kiriku ukes taga valves nõuka ajal, et mõnitada usklikke ja karistada, ja läksid aastad, siis hakkasid need parteibossid kirikuõpetajateks. Pidi ikka tohutu patukoorem olema, et siis kiiruga Jumalalt abi paluda. Mulle pole kunagi meeldinud inimesed, kes on reeturid ja parteilased on reeturid. Ja mingit andeksandmist ärge ka teie lootke. Jumal on õiglane ka teie vastu ja halastamatu samuti.
Reetmisele pole õigustust.

mäletan väga häsi kuidas isa salaja kuse koju tõi ja see oli suures toas ehitud, kardinad olid tihedalt ees ja paks suurätik veel lisaks kui õhtul küünlad põlesid.

jõulupidusid ametlikult ei peetud, ainult salaja igas peres

läksin kooli, 1 klassis ja peale jõululaupäeva kohe oli saalis aktus, lasti tõsta käed, kellel kuused toas, tõstsin ka, aga olin pisike ja käsi ei paistnud välja ja samas pinginaaber surus kohe ka mu käe alla.
Käetõstjad kutsuti saali ette ja nii öelda näidati näpuga, manitseti ja õpetati et nii ei tehta.
Peale uut aastat kui kooli läksime oli taas saalis kohe kogunemine, küsiti, et kes kirikus ka käisid ja taas kooli ette..

Hiljem siis olid nende laste vanemate, mingd pahandused.

7 klassis ehtisime jõululaupäevaks klassi ära ja kuusk oli klassis, ehitud ja el küünlad küljes. tuli direktor haaras kuuse ja viskas aknast välja


Sel ajal peeti nääre, olid näärilaadad, nääripuud, nääripeod, näärivana. Mingi aeg oli ka nõue et nääriana ei tohtinud punases mantlis olla isegi, et no teisi värve ka ja siis olid valges, lillas, sinises ja rohelises kuues näärivanad liikumas


Jah ehteid ja ka kuuski müüdi tõesti enne jõule ja poodide aknad ka olid kaunistatud enne jõule või siis peale jõululaupäeva.
22 detsembriks pididi olema kaunistatud ja siis 23 ja 24 ei müüdud kuuski ka.

nääripeoks õppisime pikka aega esinemiskavasid siis oli üks õhtu tavaliselt nääripidu ja kõik läbi.

Jõuluooteaega, advendiaega ei peetud või noh ei tohtnud olla

Siis algas peale uut aastat koolivaheaeg. Oli näärivaheaeg. kui jõulud olid tööpäev ja koolipäevad, siis mis pidu ikka pidada sai.

No kes neid legende loob? Ikka meedia. Eesmärgil, et oleks põnev ja lugejaid palju.

Kui vaadata seda ENSV-d ETV-st, siis vahel läheb süda pahaks. Autor ei tea vist nõuka-ajast midagi.
Kusagilt lehest loetud: Tiit Sukk ei julgenud joosta, kui Brežnev oli surnud - ta kartis, et miilits võtab kinni. No anna abi! Kus see Sukk küll elas (minu teada väikeses Jõgevamaa külas) ja kas seal üldse miilitsaid oli? Ja kui mõni miilitsavolinik liikuski ringi, siis jooksvaid lapsi ta küll ei püüdnud.

Olen ka väikelinnast pärit. Kuuski ei müüdud seal ei enne ega ka pärast jõule - need tuli ise hankida. Ka jõuluehete ja küünaldega oli probleeme, aga probleeme oli tollal igasuguse kauba kättesaamisega.

See, kes tahtis, tõi kuuse jõuludeks ja ei kuulnud küll, et keegi oleks kusagil akna taga piilumas käinud või et kedagi oleks karistatud. Ilmselt parteikomitee töötajatele loeti küll sõnad peale. Käisin ka lapsena emaga jõuluõhtul kirikus - ei võtnud keegi kinni, ei karistanud ega visanud koolist välja. Ei näinud ka kedagi kiriku ees piilumas. Ja ma polnud kirikus ainuke õpilane. Võib-olla anti õpetajatele korraldus kontrollida ja küllap siis kirjutati ka raport, et käidi kontrollimas, aga nõukogude õpilasi kirikikusse ei läinud. Egas keegi neid kontrollijaid enam kontrollima tulnud. Ka ei mäleta kooliajast mingit propagandat ega usuvastast ajupesu. Minu õpetajad olid eestlased, mitte Moskva kommunistid.
Need jutud on pigem väljamõeldised. Aga koolivaheaega jah jõulude ajal ei olnud, seega jõulupühade aegu käisime koolis.

Ei tea, kellele sellised liialdused kasulikud on!

Algklassides ühe tüdruku ema oli usklik, käis kirikus. Kogu klass vaatas selle peale viltu.
Kirikus käimine oli vene ajal häbiasi, usklikke peeti lollakaks.

elasime linnalähedal maal.ei tea keeldudest midagi.kardinad meil ette tõmmati,aga piiluda võis kes tahes. oli kuusk,küünlad.mingit viha,ega hirmu minusse ei külvatud.alles 7-ndas klassis sain aru,et osad ei taha komsomoliks hakata.ei saanud aru miks?mulle vist väljastati-rohkem ei mäleta ...kadus kuskile ära.edasi läksin kutsekooli.siis tööle ja siis mehele. polnud millestki puudu.tuli eesiaeg...vorstisabas olime,aga nüüdki hulld sabad.maapoed kinnipandud siis kõik rahvas keskustes koos ...hullumja...parkida pole.oli aeg,kui inimesed tahtsid miina kirikusse-ma isegi piilusin peetri kirikusse sisse.nüüd ei taheta -kirikusse minna räägitakse mingist pööripäevast.need pööripäevalised ärgu toogu kuuski jagagu kinkeja mingu tööle 24,25,26

Olenes kohast, aga kirikus käimist peeti vene ajal häbiasjaks. Kunagine klassiõde langes koolis norimise objektiks, kuna tema ema käis kirikus.

Otsesest propagandat ei pruugitud igal pool teha, aga jõulud olid vene ajal keelatud püha. Olenes koolist, kuidas jõulude ajal kirikus käimisse suhtuti.
Kuidas kuskil, aga mäletamist mööda tulid kuused mu elukohas müüki peale jõule.
Ise käisin ka jõulude ajal kirikus, õpetaja kirjutas päevikusse märkuse ja käis ema hurjutamas.

to kah nõukaaegne
26. detsember 2016, kl 14.32
Olenes kohast, aga kirikus käimist peeti vene ajal häbiasjaks. Kunagine klassiõde langes koolis norimise objektiks, kuna tema ema käis kirikus.

Ei tea, milliste õpilaste hulgas sa küll õppisid. Kas kõik olid Moskva parteikomitee töötajate lapsed? Nii ruttu ei saanud ometi eestlastest inimesed kommunismiusku pöörata.

Mina käisin eesti koolis, õpilased olid valdavalt eesti peredest ja nende kõikide vanemad mäletasid EV aegu ning rääkisid lastele usust ja jumalast. Elasin väikelinnas Virumaal, kus oli palju venelasi, aga ka nemad käisid kirikus - olid õigeusklikud. Seda, et kedagi oleks narritud, küll ei olnud. Eks suhtlesime ju ka ümbruskonna koolide õpilastega - no ei olnud juttugi, et kedagi narriti kirikuskäimise pärast või et keegi nuttis ajupesu pärast. Õpetajad olid meil ka täie aruga ja eestlased. Enamus vanemaid õpetajaid ja ka lapsevanemaid olid ise ka ristitud-leeritatud-laulatatud. Kas tõesti kusagil koos punase riigipöördega inimeste ajus ka pööre toimus?