Pole midagi halvasti mõelnud. Kahju, et vanemad lasid teistel ennast ülekohtuselt kohelda.
Seda oli tõesti kõrvalt kurb vaadata.

ei ole siin midagi imestada, laps nägi ja soovis ma lapemõistusega, et tema pere ka eliii hulka kuuluks.

aga mäletan ise ka juhtumeid kus nt mingi kolhoosi või asutuse pidu ja ahvas ootab ja keegi i istu lauda ega võta platsi enne kui juhtkond ja nn koorekiht kohad sise on võtnud - lihtsalt nii oli kuidagi välja kujunenud.

"aga mäletan ise ka juhtumeid kus nt mingi kolhoosi või asutuse pidu ja rahvas ootab ja keegi ei istu lauda ega võta platsi enne kui juhtkond ja nn koorekiht kohad sisse on võtnud - lihtsalt nii oli kuidagi välja kujunenud."


kujunenud - jummal küll - elementaarsest viisakusest oled kuulnud? vahemärkuseks, keski rahvas ootas üle tunni püstijalu jumal-savika saabumist.

piiblist - andke keisrile, mis keisri kohus ja jumalale, mis jumala kohus. mõeldud on makse.

superstaar tuleb saali - karatakse püsti maruliselt plaksutades - mh? kujunes välja?

mäletan minagi seda kolhoosiaegset pidu, jah esimees, tema pere, agronoomid, raamatupidajad, kontorinaised jms. inimesed ootasid fuajees, kui saksad saabusid siis anti neile aega kohad valida ja alles mõned minutid hiljem siseneti .

koolis olid ka koorekihi lapsed need kes alati õiged ja süütud kui nad ka mingi sigaduse korraldasid või siis jäi keegi lihtsama inimese laps süüdi

mäletan, et kord arutasime mõneda klassikaaslastega, et on põhiinimesed ja abiinimesed.
olie kusagil 5 - 6 klassis. põhiinimesed olid meie mõistes siis eliit ja nende lapsed ja meie lihtrahvas ja lapsed olime abiinimesed

ja sellest raha kadumisest ja kõigile tasuta andmisest. seal oli ju öeldud et igaühele vastavalt tema vajadustele.
Meie teooria järgi siis põhiinimesed pididki saama esmalt oma vajaduste järgi nii nagu alati oli olnudki

aga nüüd juba sama aeg, meie tänaval, väikelinnas, pensionärid ei julenud ka enammaju kaunistada ega kuuske tuua, et mine tea mis pahandusi tuleb, president ju teiste vaadetega

Ma tahaks kohe teada, mis linn ja tänav see sihuke on, kus penskarid midagi kardavad! Eriti veel ühe haritud naise isiklikke vaateid...
Mu 82 aastat vana ämm on terve elu rääkinud, et kui ikka usklik pole, misasja sinna kirikusse ronida. Ja imestanud, kuidas vahepeal iga putka avamise puhul papp kohale kutsuti ja ärile õnnistust paluti. Temale meeldib väga, et president julgeb olla tema ise ja mitte käia nägusid tegemas.
See ei takista ämma kodus jõulusid tähistamast ja maja ehtimast. Kirikusse ta kah ei läinud, ütles, et mis ta seal trügib nende seas, kes end lihtsalt näitama tulnud ega usust midagi ei pea, välja arvatud sel ühel õhtul.

meil pole isegi kauplused ehitud nii nagu varematel aastatel, kõik tavapärane, ainult lumehelbed akendel ja pisikesed päkapikud kassa juures

Ei mõelnud mingit eliidi hulka kuulumist või mida sa selle nõukaaegse eliidi all üldse silmas peas?

Vanemad lasid teistel endeale halvasti öelda, ei öelnud kunagi midagi vastu. Halvasti kohelda.
Olid ümbritsevate inimeste tõugata-tõmmata, seda pidasin silmas.

Tahtsin, et vanemad seisaksid enda eest, hakkaksid ülbitsejatele vastu, mitte ei oleks alandlikud lambukesed ja ei laseks endale pähe istuda.
Ülbitsejad olid naabrid, töökaaslased, linnarahvas. Vanemad olid kõikide ees nii alandlikud, inimesed tajusid seda ja astusid pähe.

Ei mõista, mis nõukaaegsest eliidist sa räägid.
Partei bossidest või kellest?

to nõuka aeg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei mõelnud mingit eliidi hulka kuulumist või
> mida sa selle nõukaaegse eliidi all üldse
> silmas peas?
>
> Vanemad lasid teistel end
> eale halvasti öelda, ei öelnud kunagi midagi
> vastu. Halvasti kohelda.
> Olid ümbritsevate
> inimeste tõugata-tõmmata, seda pidasin silma
> s.
>
> Tahtsin, et vanemad seisaksid enda
> eest, hakkaksid ülbitsejatele vastu, mitte ei
> oleks alandlikud lambukesed ja ei laseks
> endale pähe istuda.
> Ülbitsejad olid naabrid
> , töökaaslased, linnarahvas. Vanemad olid kõi
> kide ees nii alandlikud, inimesed tajusid s
> eda ja astusid pähe.
>
> Ei mõista, mis n
> õukaaegsest eliidist sa räägid.
> Partei boss
> idest või kellest?

nõuka aegn eliit külas ja tööl olidki ülemused ja need kelle sõna maksis, kes olid harjunud enda eest seisma või need kes sais end maksma panna ja kas nad parteis olid ei oska mina öelda. Parteibosse oli vast ka ikka üks kogukonnas.

ju sinu vanemad olidki nii kasvatatud, teenijarahvaks, abiinimesteks või-olla polnud neil haridust ega teadmisigi

Õigeusklikel on parem saab Lutheri ja õigeusu jõule tähistada ja uut aastat vastu võtta. Topelt ei kärise. Seda sai tehtud ka nõuka ajal. Mine tea millised õiged on. Häid pühi!

Vanemad olid mõlemad kõrgharidusega, isa lõpetas ülikooli 2 korda.
Mis haridus asjasse puutub? Räägin inimsuhetest.

Vanemad olid väga alandlikud. Kui keegi ütles halvasti, siis nad kunagi ei öelnud vastu.
Kui keegi käitus nendega inetult, siis kannatasid ära. Lihtsalt selline alandlik iseloom oli.
Mind lapsena see vägagi häiris, et igaüks võib meile halvasti öelda ja vanemad ei kaitsegi ennast, nagu kõigil oleks õigus meid inetult kohelda.

Teadmisi oli vanematel kindlasti rohkem, kui nii mõnelgi inetult käitujal. Eks iseloom ja kasvatus oli selline, et vastu ei hakanud.

to nõuka aeg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vanemad olid mõlemad kõrgharidusega, isa lõpe
> tas ülikooli 2 korda.
> Mis haridus asjasse
> puutub? Räägin inimsuhetest.
>
> Vanemad o
> lid väga alandlikud. Kui keegi ütles halvast
> i, siis nad kunagi ei öelnud vastu.
> Kui
> keegi käitus nendega inetult, siis kannatasid
> ära. Lihtsalt selline alandlik iseloom oli.
>
> Mind lapsena see vägagi häiris, et igaü
> ks võib meile halvasti öelda ja vanemad ei
> kaitsegi ennast, nagu kõigil oleks õigus
> meid inetult kohelda.
>
> Teadmisi oli vane
> matel kindlasti rohkem, kui nii mõnelgi inet
> ult käitujal. Eks iseloom ja kasvatus oli s
> elline, et vastu ei hakanud.


Nõuka ajal ei olnud võimalik, et sai 2 korda ülikoolis käia, need su vanemad pidid siis ikka nooremad olema

ja eks see olenes ka vanemate erialast kindlasti, kutse eetikast

Eestis on kolmandik eestlasi õigeusklikud ja nemad küll ei kartnud jõule pidada ikka suure luksusega ja kirikus käimisega.

Meie kandis oli ka üks Timo, kes lõpetas ühe ülikooli ja arvas, et vähe tarkust lõpetas teise ning läks peast segi. Enam ei julgenud majas magada käis mööda külasid puhastas kirvega võsa raius puid või kaevas maad söögi ja mõne hilbu eest ega see üle õppimine hästi lõppe. Kui ikka ühest ülikoolist mõistust pàhe ei saa siis on pea viga ja ei tasu riskeerida.

et kõrgharidusega inimesed ja lasid endale pähe istuda, on väga erandlik. Ja mis oleks olnud siis kui nad oleks oma loomu vastaselt hakanud teistele vastu ütlema/astuma. Sinust sai ju tubli poeg ja miks sina oma vanemate kaitseks midagi ei teinud hiljem. Oleks nad saanud omale tagasi au ja väärikuse sinu abiga.
See jutt on liiga loll, et olla tõsi.

oli ENSV-s täiesti võimalik, 1966/1967 avati TRÜ ajalooteaduskonna juures kõrgema hariduse baasil Kaugõppe psühholoogiaosakond.

Arglikud, mitteärplejad, kes tuuleveskitega ei võitle on ka näiteks A.Pärt, K.Elias, ja paljud muud.

Ma näiteks olin peale keskkooli huvitatud psühholoogiast, kuid kahjuks sai seda õppima minna ainult siis, kui üks kõrgharidus oli omandatud.
Isa omandas teise eriala kaugõooes töö kõrvalt.

see lugu
Mis see haridus asjasse puutub? Probleem on inimese iseloomus, kasvatuses, hoiakutes.
Kui ikka alandlikkus on veres, siis ei ole midagi teha.
Nägin seda oma vanemate pealt.

ei ole lapse arusaamas vaid analüüsitud täiskasvanuna. lapsele on tema vanemad kõige paremad, olgu nad millised tahes.
Ja oma vanemaid maha teha, siin teiste ees alandada, võib vaid samasugune idioot, kes siin kuulutab, et vanemad olid sellised keda kõik tümitasid jne. Sa ise oled rumal, kui täiskasvanuna oma vanemaid ei aidanud. Nüüd kuulutad siin kui halvad vanemad sul olid, häbi peaks olema, karstid lapsena, et sinu eest krabatakse kõik ära, sul peab ikka väga valesti peas olema, et lapsena nii oskasid mõelda.

Ma ei tee kedagi maha. Lihtsalt kahju on, et vanemad lasid ümbritsevatel endale pähe istuda.
Lapsena mõtlesin, et ju siis meie pere on teistest mingil põhjusel viletsam, kui meiega tohib halvasti käituda.
Sõnad halb ja alandlik ei ole küll sünonüümid.

Piinlik on lugeda, kuidas oma vanemaid halvustatakse. Nagu hulkuvast korast räägiks: "oeh, sa vaene kärnas peni, mul on sinust nii hale..", aga endal sihuke põlastav pilk silmis. Koleda hingega inimene, tõepoolest!

o oot-oot, see lugu
28. detsember 2016, kl 18.11
Ma näiteks olin peale keskkooli huvitatud psühholoogiast, kuid kahjuks sai seda õppima minna ainult siis, kui üks kõrgharidus oli omandatud.

No ja milles siis probleem? Mis takistas esimest kõrgharidust omandamast ja siis psühholoogiat õppima minemast? Jälle keegi süüdi või?
Mina näiteks nii tegingi. Ja ei surnud ega läinud ka lolliks.

Aga sellega olen nõus, et oma vanemaid halvustavad ikka väga madalalaubalised inimesed. Huvitav, kes need halvustajad siis imeinimesteks kasvatasid (muide - ilma ühegi puuduseta imeinimeseks, kes teavad täpselt, kuidas asjad käivad!)? Kas needsamad haletsusväärsed ja põlastusväärsed vanemad?

Ei halvusta ju. Ei ole ka imeinimene, noorena olin samasugune, sest uskusin automaatselt, et kellelegi ei ole õigust vastu hakata.
Biljem elu õpetas, et kui ennast ise ei kaitse, ei kaitse sind keegi.

Vastupidi, leian, et inimesed, kes teistele vastu ei hakka, on just heasüdamlikud.

mis puutub sellesse vanemateloosse nõukaaeg? Needsamad vanemad oleks lasknud teistel endale pähe istuda ükskõik mis korra ajal. Praegu astutakse inimestest palju julmemalt üle ja ei pea selleks üldse mitte nõrguke olema.

Huvitav küll, milles see ärakasutamine seisnes?

Jutt oli algselt kommunismi saabumisest, sealt läkski edasi.
Näiteks ükski naaber kunagi trepikoda ei pesnud. Peale mu ema.
Kui keegi midagi halvasti ütles, ei öelnud vastu.

Lapsena tajusin seda päheastumist palju teravamalt. Seetõttu ei oskagi praeguse ajaga võrrelda.

teist korda ülikooli Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> o oot-oot, see lugu
> 28. detsember 2016, kl 18.1
> 1
> Ma näiteks olin peale keskkooli huvitatud psü
> hholoogiast, kuid kahjuks sai seda õppima minna ai
> nult siis, kui üks kõrgharidus oli omandatud.
>
>
> No ja milles siis probleem? Mis takistas esimes
> t kõrgharidust omandamast ja siis psühholoogiat õp
> pima minemast? Jälle keegi süüdi või?
> Mina näit
> eks nii tegingi. Ja ei surnud ega läinud ka lollik
> s.
---------------------
Ära ärple tühja. Sa ise ei saanud aru, et see kommentaar oli vastuseks "oot-oot" kommentaarile, kes kirjutas, et nõuka-ajal polnud võimalik kaht kõrgharidust omandada.
Vastaja lihtsalt kirjutas, et oli küll võimalik teatud tingimustel. Ta ei kurtnud üldse millegi üle.

Omalt poolt lisan: oli võimalik ka peale meie ülikooli lõpetamist minna nt Moskvasse või Leningradi ülikooli. Ka kolm kõrgharidust oli täiesti võimalik.

Ma tean väga paljusid inimesi, kes veedavad oma elupäevad pärast kõrghariduse omandamist hullaris.

Elasin Tartu linnas ja meil ei peetud üldse jõule. Kortermajas poleks ka salaja saanud pidada, kuna uksi päeval ei lukustatud ja iga naaber võis sisse potsatada. Kuuske polnud mõtet ka liiga vara sisse tuua, kuna kuusk käis puust jala sisse ja korteris oli 25-30 kraadi. Usust polnud kuulnud, kuigi perepiiblit lugesin ajaviiteks, niipalju kui gooti kirjast aru sain. Usklike ei trehvanud ja piiblit usklikega ei taibanud seostada. Osa usulahke oli tookord minu teada lausa keelatud.

Mis puudutab kartmist, siis ei kardetud ainult vanglat ja KGB-d, Brezhnevi ajal oli igasugu kummalisi ja kavalaid mõjutusvahendeid. Näiteks keegi võis sinu koha följetoni kirjutada ajalehte, et jamad mingite iganditega või nii. Või näiteks papsil oli täiesti tasuta transport+ ka luba kasutada suvalist võõrast autot (mida ta kunagi ei teinud), mingi jama korraldamine oleks pere kitsikusse viinud, kuna elati niigi kokkuhoidlikult.

Võis olla küll mitu kõrgharidust, kuid üldiselt kõrgharitud inimesi austati rohkem s.t. peetigi haritud inimestest lugu. Alustasin ka kõrgharidusega nõuka ajal ja nõudmised olid üsna karmid ja seega haridus päris kvaliteetne, kuigi nõuti kõvasti üle. Seega polnud erilist vajadust mitme kõrghariduse järgi. Minu mäletamise järgi psühholoogid pidid omandama 2 kõrgharidust, kuna selle eriala õppimine nõudis eelnevat kõrgharidust.

Tuttav Võru kandist rääkis, kuidas jõulude ajal kontrolliti teedel metsamajandi või ma ei teagi täpselt mis autosid, et keegi kuuskesid ei veaks.

Kui avastati, tuli väga kopsakas trahv. Ise elasin Ida - Virus ja mäletan ka, et kuused tulid müüki peale jõule.

See olenes täielikult rahvusest. Eestlased üldjoontes hindasid küll, aga olenes ka inimesest. Kui kõrgharidusega inimene ise oli iseloomult äpu, siis nii väga ei austatud.

Venelased seevastu austasid hoopis toorest jõudu, ülbust, nahhalsust. Venelased olid nõukaajal eestlastest ikka väga erinevad.