kui jube ja isekas on inimene, paneb taimed nahka niiet silm ka ei pilgu. hävitaja selline, paha, paha.....
teeks ta seda vaid enda söögi jaoks, poleks hullu, aga see ahne,isekas "maailmavalitseja" arvab, et kõike saab rahaks vahetada, kõike saab ainult kasuks muuta.....ja ta teeb seda, sest äri ja raha kaaluvad elu üle.
see on kurb.
minu rõdul oli ka kunagi, kui väga noor olin, tuvi pesa teinud, pojad välja haudunud. mulle käis jubedalt närvidele, kui nad varahommikul seal oma tuvikeeles klugistasid ja rõdu täis shittusid, aga mul oli hale seda tuviperet hävitada. jälgisin heldimusega tuviema tegemisi, tema laste kasvamist. see on elu, ja elu ei saa iial tülgastav ja vihkamist väärt olla.
see vanamemm, kes seal tuvikesi toidab, on oma elulõpu üksinduses leidnud pisukese lohutuse lindudele söögi puistamises.
on keegi mõelnud, et vahel on kurbus või hingeüksindus see, mis pöörab inimese looduseloomakeste poole, sest kaasinimesed on nad hüljanud või on nad kaotanud kõik oma kallid.