meil jälle sihuke veider asi, et ülemus on märganud, et tegelt olen inimene. järelikult inimliku käitumisega. ja vahel ka siis peeretan.
kui see loll lugu on juhtunud, siis (ta on ka muide inimene) annab omamoodi märku, et ma aknad lahti teeks, kui kinnises kabinetis oleme.
vaata alati ise ju ei tajugi, et puuks on tulnud. aga sisseastujale võib tunduda küll, et midagi juhtus.
no ja siis inimene-ülemus seisab akna alla, vaatab välja ja sõnab poolihääli - küll tahaks praegu väljas, looduses olla! linnud, päike, VÄRSKE TUULEÕHK!
ma saan siis alati aru, millele vihjati. nii nagu muuseas ja haigutades lähen teen aknad lahti.
tobe lugu see, et järgmisest nädalast tuleb mulle praktikant tuppa. kuidas ssellele seletada sellist vihjet ja akende avamist? kui päev otsa ruumis koos sees olla, siis ju ei hooma ka seda haisu, mis suhinaga tuleb. aru saab ju ikka vaid sisseastuja! on kellelgi häid soovitusi?