Olen juba mitu aastat kohtingutel käinud ja mõnes (2) suhtes ka 10 aasta jooksul jõudnud olla aga Eesti mehed on lihtsalt imelikud. Küll on kõrgharitud Magistrikraadedega tegelasi, kes pealnäha igati intelligentsed ja viisakas ja ka kenad välimuse poolest on, aga neil pole õrna aimugi kuidas naisega suhelda. Üks näide käisin paaril kohtingul, mõned niisama jalutuskäigud ja juturääkimised ja siis viimasel kohtingule mees pakkus minna burksi sööma ja ise ei pakkunud, et tema ostab. Maksis ainult enda eest, ma juba lootsin, et sellest tuleks mingi suhe aga noh sattusin hoopis koonri otsa, kes naistel ise oma võileivad kinni laseb taguda. Hiljem nägin teda uue pruudiga linna peal, tea kas äkki oli oma kombeid parandanud või on naised eestist leplikud, kuna mehi ju vist vähem siin eestis. Järgmiseks leidsin kena ja haritud noormehega alguses sujus nagu kõik ilusti, kuni ta hakkas veidraid nalju mu välimuse kohta tegema... ma kahjuks ei saanud aru, kas see on tögamine või mõtles ta seda tõsiselt ning lõpetasin selle suhtlemise ära. Või on Eesti meestel üldse kombeks nalja teha naise välimuse üle? Ma sellest aru ei saanud kahjuks, kuna ei arva, et olen kõige ilusam ja ju siis ma mehele ei meeldinud enam. Igastahes veider. Leidsin siis järgmise jälle kellega suhelda, tuli välja, et ta on jõukam kui mina. Alguses suhtlesime normaalselt ja siis hakkas tema aina firmadest, investeerimisest ja rahast rääkima, mul investeerida pole võimalik veel, sest kogun oma kodu jaoks sissemaksuks raha ja rääkisin ka talle sellest. Aga jah veider ju siis olin lõpuks tema jaoks ka liiga vaene, kuigi alguses saime kenasti läbi. Hakkas piinlik ja lõpetasin ka tolle tüübiga suhtluse. Olen 20-dates ja suhteliselt ära ehmunud nüüd. Tea, kas Eestis üldse normaalseid mehi leidub, või on minus asi, et ma ei suutnud nende kolme kiiksuga leppida ja kasvõi ühega proovida suhet edasi aretada... Või ongi kooselu selline teineteisele vigade kallal nokkimine ja ÄRA panemine?