Olen suhtes olnud mehega kaks kuud... Nädal tagasi tekkis meil olukord, kus mees ei käitunud nii nagu oli kokkulepitud. Vihasena sai öeldud ehk liiga järsult, et asjad nii ei käi ning otsustagu kas olen piisavalt oluline jne... Sellele järgnes paar päeva vaikust, kuniks võtsin ise ühendust , et küsida mis ta siis kostab? Mees oli hoopis minu peale solvunud, kuna heitsin talle ette teemat, mille pärast on meil ennegi mure olnud (ta on liiga hõivatud inimene) , lisaks saab ta minu etteheidetest aru, et on minu jaoks halb mees. Pärast väikest vestlust sõnas Mees, et soovib olla mu jaoks parem... Küsimusele, et kas olen tema jaoks piisavalt oluline, et seda suhet jätkata, sain vastuseks et MUIDUGI... ning ta ei soovi meie suhet lõpetada, kuid kahjuks jätkus see olukord kõik vaikusega... Tehes paar päeva hiljem uuesti sellest juttu oli tema vastus endine, et suhet ta lõpetada ei taha!
Jälle päev möödas, otsustasin ilma teemat puudutamata lihtsalt küsida, et muidas tal läheb jne... Vastas koheselt.. kirjapildis musi ja kallis... samas ise ei kirjuta... Täpselt nädal möödas sellest olukorrast ning suhtumine tal muutunud pole.. kõnedele ei vasta vabandades et ei saa rääkida jne... Aga nüüd vähemalt suhtleb mingil määral... Küsimusele, et mis siis toimub jne vastab, et kõik on korras, aga no jah... vaevalt küll...
Enne seda oli kõik väga hästi, ning polnud juttu või kahtlustki sellest, et suhe hakkaks otsa saama..
Mees ise veevalaja tähtkujust. Kellel sarnaseid kogemusi, ehk oskate arvamust avaldada? Niisama elukogenud nõu anda? Meeste arvamus eriti oodatud?