Halb kogemus
Telefonikõne
sigaküülik 28. jaanuar 2005, kl 13.22 |
Ei teagi kohe millest alustada.
2 nädalat tagasi tööd alustades, helises telefon ja reibas meeshääl küsis mind nimeliselt. Järgnevalt kuulsin küsimas kas mul on hetk aega(sain aru et tegemist on müügimehega) ja vastasin jaatavalt(viisakas ikkagi).Siiski reageerisin ka kiirelt töö ülesannetele ja pool teksti läks müügimehe(see mu töö müügimehi eemal viiskalt hoida) jutust kõrvust mööda.
S.t. et firma nimi läks kaduma.Telefonikõne lõpus väideti mulle et olen võitnud nende küsimustikule vastates elektroonilise märkmiku.Reageerisin õnneliku inimesena, vastasin kuhu see toimetada ja ütlesin aitäh.
Märkmiku pole ma näinud...
Ja kirjutan seda sellepärast et rääkisin kodus lapsele, mille võitsin. Laps ootab endiselt ja ma ei oska kuidagi seletada miks pole ma seda veel saanud.
Oma nime toksimisest netti pole kasu olnud sest otsingusse ei anna midagi.
Piinlik lapse ees, et oma rõõmuga liiga vara kelkisin ja kõige rohkem soovin jõudu meie valgustite firmadele, kes minuga seda lolli nalja tegid.
Haiged inimesed.
2 nädalat tagasi tööd alustades, helises telefon ja reibas meeshääl küsis mind nimeliselt. Järgnevalt kuulsin küsimas kas mul on hetk aega(sain aru et tegemist on müügimehega) ja vastasin jaatavalt(viisakas ikkagi).Siiski reageerisin ka kiirelt töö ülesannetele ja pool teksti läks müügimehe(see mu töö müügimehi eemal viiskalt hoida) jutust kõrvust mööda.
S.t. et firma nimi läks kaduma.Telefonikõne lõpus väideti mulle et olen võitnud nende küsimustikule vastates elektroonilise märkmiku.Reageerisin õnneliku inimesena, vastasin kuhu see toimetada ja ütlesin aitäh.
Märkmiku pole ma näinud...
Ja kirjutan seda sellepärast et rääkisin kodus lapsele, mille võitsin. Laps ootab endiselt ja ma ei oska kuidagi seletada miks pole ma seda veel saanud.
Oma nime toksimisest netti pole kasu olnud sest otsingusse ei anna midagi.
Piinlik lapse ees, et oma rõõmuga liiga vara kelkisin ja kõige rohkem soovin jõudu meie valgustite firmadele, kes minuga seda lolli nalja tegid.
Haiged inimesed.
K 28. jaanuar 2005, kl 13.55 |
Briccel 28. jaanuar 2005, kl 14.35 |
Seda et... oh meid naisi, kaldume jagama laskmata karu nahka. Kui oled tallinna inime ja rahakott kannatab, mine uuri järve selveri k-arvutisalongi, neil oli müügil midagi olivetti exprit tüüpi elektroonilist märkmikku. See ei tohiks väga kallis olla, sest mudel on üsna vana...
Lohutada võin ehk veel, et omal selline aga täidab täielikult vaid äratuskella/kuupäeva funktsiooni. Ära kinkida ka ei saa, nimeline firmakingitus :)
Lohutada võin ehk veel, et omal selline aga täidab täielikult vaid äratuskella/kuupäeva funktsiooni. Ära kinkida ka ei saa, nimeline firmakingitus :)
??? 28. jaanuar 2005, kl 14.46 |
sigaküülik 28. jaanuar 2005, kl 15.03 |
to ???
Just nimelt sama kõne, ja anti ka garantiikood,ilgelt naljakas...
Kle Briccel ma olen sinu üle väga õnnelik et sa kunagi elus ei lange sellise triki ohvriks.
Huvitav lihtsalt milleks niimoodi lolli mängida,oli minu küsimus ja auru tohtiski siin välja lasta, või olen jälle millestki valesti aru saanud???
Just nimelt sama kõne, ja anti ka garantiikood,ilgelt naljakas...
Kle Briccel ma olen sinu üle väga õnnelik et sa kunagi elus ei lange sellise triki ohvriks.
Huvitav lihtsalt milleks niimoodi lolli mängida,oli minu küsimus ja auru tohtiski siin välja lasta, või olen jälle millestki valesti aru saanud???
aaa 28. jaanuar 2005, kl 15.28 |
hehee 28. jaanuar 2005, kl 16.11 |
Briccel 28. jaanuar 2005, kl 16.22 |
Sigaküülikule: ??? milles mina nüüd süüdi olen? Ma lihtsalt mõtlesin Su lapse peale. Eks lolle on igasuguseid (ma ei mõtle selle all Sind vaid "naljategijaid"). Lihtsalt varuvariant juhuks kui laps ei lepi (omal ka lapsed, ja see "emme, Sa ju LUBASID..." on mõnel juhul väga... noh ise tead ju.
sry panin vastates teemast mööda, nägin detaili ega vaadanud terviklikku üldpilti. Aga: kes meist ei eksi...?
sry panin vastates teemast mööda, nägin detaili ega vaadanud terviklikku üldpilti. Aga: kes meist ei eksi...?
ka pettasaanu 29. jaanuar 2005, kl 00.36 |
aastaid tagasi tegi Tupla kampaania, mille käigus lubati mingi arvu paberite vastu karp šokolaadi (50 tk karbis.
Tütar oli siis vist 9 või 10 ja kujutate ette, millise õhinaga ta neid korjas.
et mitte pikka igavat romaani kirjutada, ütlen kohe, et selle karbi ostsin talle lõpuks ise ja saan väga hästi aru, et kõige rohkem teeb haiget see, kui lapsed saavad petta. ise kirud natuke ja elad edasi, aga laps mäletab veel kaua...
Tütar oli siis vist 9 või 10 ja kujutate ette, millise õhinaga ta neid korjas.
et mitte pikka igavat romaani kirjutada, ütlen kohe, et selle karbi ostsin talle lõpuks ise ja saan väga hästi aru, et kõige rohkem teeb haiget see, kui lapsed saavad petta. ise kirud natuke ja elad edasi, aga laps mäletab veel kaua...
suga 29. jaanuar 2005, kl 02.33 |
km. 29. jaanuar 2005, kl 11.22 |
sama siin 29. jaanuar 2005, kl 17.55 |
ds 30. jaanuar 2005, kl 14.09 |
sigaküülik 31. jaanuar 2005, kl 14.43 |
Alati saaame kõigest üle ja TEIE
Halogeenikad sõitke pikalt, siis häbenega seal natuke;))) ja sõitke veel kaugemale et te ise ka ennast enam kunagi ei näeks;))
Ja pole vaja kiruda kui vastan telefonile jäiselt sest igasugused müügimehed ja info kogujad saavad edaspidi vastu kõrvu, egas ma muidu sigaKÜÜLIK pole;P
Halogeenikad sõitke pikalt, siis häbenega seal natuke;))) ja sõitke veel kaugemale et te ise ka ennast enam kunagi ei näeks;))
Ja pole vaja kiruda kui vastan telefonile jäiselt sest igasugused müügimehed ja info kogujad saavad edaspidi vastu kõrvu, egas ma muidu sigaKÜÜLIK pole;P
Lisa postitus