Loen siit pidevalt teemasid klienditeenindajatest, kes ei viitsi tööd teha ja pea igas teemas keegi ütleb, et seal ju nii väikesed palgad, see ju täitsa arusaadav. Et siis väikese palgaga ei peagi tööd tegema vaid ainult kohal käima.
Igal inimesel on ju valida, kas ta võtab selle töö sellise palga eest vastu mis pakutakse või mitte. Ja kui võetakse töö vastu, siis tuleb seda ka vastutustundega teha. Või mis teie arvate?

Õige jutt.Olen ka klienditeenindaja olnud ja palk oli väike aga oma töö tegin alati kiirelt ära,sest ei meeldind,kui järjekord pikk oli.See on jah millegi pärast nii,et kuna on väike palk,siis tahan ja venitan,imelik suhtumine.kui oled töö võtnud,siis tee ka seda korralikult.

muidugi loomulikku laiskust ei vabanda miski,kuid siiski leian,et tööle mitte vastava palga eest,et ole mõtet küüned verel rabada,sest kui kõik inimesed siin ilmas alamakstuna endast siiski maksimumi annaks,siis mille pärast peaks üks normaalne boss neil üldse kunagi seda palka tõstma hakkama???
ja pole siin midagi,et ära võta siis seda tööd,sest päris ilma rahata elada ei saa ja kõigil pole võimalust firma juhiks hakata

Nohjahnoh...
Teiselt poolt on jälle igal tööandjal õigus otsustada, mida ta vastutustundetute töötajatega teeb, kas pole?

miks peaks tööandjal tekkima tahtmine palka tõsta töötajal, kes tööd ei tee? ja kui tööandja seda ometi teeb, miks peaks töötaja siis rohkem tööle hakkama, kui tööandja palka ka mittetöötamise eest tõstab?

Täiesti nõus! Väike palk ei ole vabandus töö tegemata jätmiseks või selle halvasti tegemiseks. Eks töövõtjal on valikuvabadus töö vastuvõtmisel ning kui palk ei rahulda, siis selleks on katseaeg - võib lahkuda päevapealt, kui leitakse, et palk ei vasta töö iseloomule. Aga ma arvan, et klienditeenindajate madal lävimisoskus pole mitte alati väikeste palkade tõttu vaid koolituste puudumine mängib siin tunduvalt suuremat rolli. Eeldatakse, et iga inimene valdab kohe kõiki teenindusoskusi, kuid paraku on see valdkond nii lai, et sageli jääb igapäevasest käitumisoskusest väheks. Vähesed firmad aga viitsivad sellele mõelda ning ka raha kulutada, et koolitada omale igati pädev teenindav personal.
Samas tekib mul küll küsimus, et kui teenindaja ei tee oma tööd hästi või jätab üldse tegemata, siis kus on tema ülemuse silmad?

Väikesest palgast saab alati suurema palga teha kui ennast arendada ja edasi liikuda samm-sammult. Ilkumine, et enne palk ja siis hakkan alles tööle, on postsoviettide teema. Nüüd on sedasi, et enne tuleks ennast tõestada, kas sedagi palka ollakse vääriline saama ja alles siis võiks mõelda ka edasi....Tööletahtjaid on palju, ka väikesele palgale, sest siin on olemas sotsiaalne garantii ja see on omaette asi väärt.
Tööandja ei pea kellegi palka tõstma tõstmise pärast, vaid nendel,kes seda väärivad.

Olen eelmisega tegelikult nõus, kuigi ka ise olen teinud madalapalgalist tööd väga korralikult ja südamega.Minu enda uhkus lihtsalt ei luba halvasti töötada. Samas ei ole see kerge. Kui ikka palk on vilets, töötingimused kehvad, ülemuste ja klientide suhtumine üleolev ja tihti ka otseselt alandav, siis ei teki erilist motivatsiooni. Raske on tõepoolest rabeleda ja naeratada, kui saad vaid sandikopikaid ja mõnitusi. Selle peale peaksid ka tööandjad mõtlema. Iga inimene tahab, et teda koheldakse viisakalt. Iga töö on vajalik ja keegi peab selle ära tegema. Ei taha küll kiita nõukaaega, aga siis ei alavääristatud ühtegi inimest, kes töötas. Tol ajal ei olnud vaja häbeneda, et töötad keevitaja, treiali, kasvataja, õpetaja, müüja või kasvõi nõudepesijana. Tänapäeval aga ei taha keegi hea meelega neid töid teha, kuna suhtumine on halvustav. Inimeseks peetakse vaid neid, kes lips ees kontorilaua taga istuvad 9-17. Ja siis kõigil imestusest suud lahti,et miks kõik noored vägisi gümnaasiumisse ja ülikooli trügivad, isegi kui neil selleks eeldused puuduvad. Inimesed on erinevad ja korralik töökas kingsepp ei ole millegi poolest tegelikult halvem personalijuhist või direktorist. Näiteks kutsekoolist võiksid paljud saada ausa ameti, aga loomulikult ei taha nad sinna minna. On ju teada, et sellele järgneb elu nn. "luuserina", "pööblina"- ja seda juba "teises Eestis". On ju teada ka see, et vanemad hirmutavad lapsi, kes ei õpi just kõige paremini säästuka kassapidaja ametiga. Oleks tore, kui kõiki, kes teevad tööd(olenemata sellest missugust tööd) koheldaks austavalt ja lugupidavalt. Siis jääksid vähemaks ka probleemid laiskade teenindajatega.

töötajad on ebakompetentsed,sest kaadri voolavus on suur ja see on suur,sest keegi ei taha vee ja leiva peal elada ning vähegi parema võimaluse tulles minnakse minema,aga no suhtumise juures,et iga palga eest peab maksimumini rabama,ma üldse ei imesta,et eestis nii madalad palgad on.kõik on rahul ja keegi ei virise ja ülemused itsitavad vaikselt pihku ning valivad aina paremaid autosid.
ilma müüjateta ma poes käia ei saaks,kuid teades,kui kaua nad seal passima ja rügama peavad ja eriti veel mis suhtumist taluma,siis selle palga puhul ma leian,et mul pole mingit õigust vinguda,kui mõni neist mulle ei naerata.
kallitimate restode puhul eeldatakse paremat kvaliteeti kui küla pubide puhul,samamoodi eeldan ka kõrgema palgaga müüjalt paremat teenust kui prisma kassapidajalt

teie ilukõnelejad siin!
Kas ikka ise suudate naeratada, kui kõht on pooltühi, üüriks ei jätku jälle raha ja mõtled hirmuga, kui palju jälle kooliasjade eest lapsel vaja maksta...
Ja palk on 3000-maksud, tee tööd kui tahes hästi, ei palka tõsta keegi.
Kui väga kiirelt rabad, siis ehk koondatakse mõni töötaja ära ja hakkan sama palga eest veel kiiremini rabama.

to pole nõus.
Sa ei hakka vist iialgi endast tööl maksimumi andma, tõsta su palka palju tahes, sest alati saab ju veel tõsta.
Tegelikult jah asi ikka vastupidi, keegi ei hakka mingil laiskvorstil palka tõstma, palgatõus tuleb välja teenida.
On tõesti eestis palju ettevõtteid, kus palgatõusu pole lootagi, tee tööd kuidas tahes aga kui selline töökoht ikkagi vastu võetakse, siis tuleb töö ju ikkagi ära teha.

eelmisega täica nõus, kuidas saan ma naeratada, kui kogu aeg kummitavad peas mõtted, kuidas ma omadega välja tulen, poodi ei tahagi minna et äkki ostan midagi üleliigset sealt. Meil võeti vesi ka ära tööl, nüüd tuleb igaüks tööle oma veepudeliga, see pidavat olema kulude kokkuhoid:S

Olen teenindaja hea palk norm ülemused ja töö ka ok. Otsige siis õige koht kus palk on piisav, et ära elada.

to juuli
vaata,kullake,mina arvasin ka kunagi sama,mis sinagi.töötasin suht vastutaval kohal koos kolme kolleegiga,pidevalt andsin endast parima,palk oli väike,tööd palju,tihti loobusin lõunastki,sest nii palju oli teha,kuid minu töökaaslased seevastu-hilinesid,jätsid pooled asjad tegemata või teiste kaela,ülemus vahel tegi paar suuremat sõna,kuid midagi ei muutunud!sest sellise palga juures oli ta õnnelik,et üldse keegi kohal käib ja kui parajasti kliendid oma viha välja ei valanud minu peale,siis ülemus oli muidu sõbralik küll,kuid tema naeratus ei täida minu kõhtu,eriti veel kui pean nägema,et ka looderdised saavad samasugust palka,kuid elu palju lihtsam ja ilusam!

kui kõik eesti madalapalgalised omaksid võimalust tasuvama töö peale minna,siis tuleks meil sinuga lihtsalt mujale kolida,sest päev algaks juba sellega,et keegi prügi ära ei vii ja lehti ka ei tooda

Olen oma ametinimetuselt juhiabi- personalitöötaja. Uhke ametinimetus, aga töö on tihti rohkem sekretäri oma ja viimast teen nädalas heal juhul päeva. Palk on täiesti normaalne, kuigi võiksin saada sama töökoormuse eest ka paar tuhat rohkem ja kuskil kindlasti ka sama palju vähem, aga ma hindan oma töö juures ka miskit muud kui vaid palganumbrit, eelkõige rahulolu, seltskonda, kellega koos töötan, seda kohviaroomi, mis mu poole levib, seda interjööri ja ennekõike oma isiklikku PR-tööstust. Tervitused, kaaskannatajad!

Huvitav siiski, milleni riik läheb? Kas tõstetakse (riik muidugi ei tõsta, aga tekitab soodustavat seadusandlust) lihtsate tööde palkasid või võetakse lihtsalt venemaalt odav tööjõud sisse. Viimane oleks lausa surmahoop.

Sinu palk võiks olla paar tuhat suurem? Kas tead, et paljude inimeste palk ongi ainult paar tuhat ehk siis miinimumpalk? Kas teeks tuju heaks või vastupidi, oleksid kogu aeg depressioonis?

to pole nõus
Mina oma tööd küll sellepärast halvemini ei tee, et kaastöötaja hilineb ja laiskleb.
Kas tõsteti siis palka neil laiskeljatel ja kui tõsteti, kas hakkasid paremini tööle?

to küss
Eks tehakse seda ja teist, st. palgad tasapisi tõusevad ja tuuakse ka odavamat tööjõudu sisse. Lahenduseks oleks ka töötu abiraha tõstmine, et inimene ei oleks sunnitud äraelamiseks võtma vastu tööd, mida ta vihkab.

ei tõstetud kellelgi palka,tulin tulema

Minu olemuses ei ole võimalust olla depressioonis. Mina muudaksin asja, mis on minu võimuses ehk lahkuksin paremate võimaluste juurde. Ma ei ole hädaldaja inimene, kes pidevalt räägiks sellest, mis kõik võiks teistmoodi olla, ma MUUDAN neid. Jah, ma usun, et punktis x ei ole muutmine nii kerge kui Tallinna lähistel, aga ka punktis x on võimalik positiivsemalt mõelda.

Võib juhtuda nii, et ei ole võimalik lahkuda ja paremat kohta saada. Alati ei ole ka enda harimisest kasu, kuna siis, kui oled juba mingit "madalat" tööd teinud ja tahad edasi liikuda, ei kutsuta isegi vestlusele. Võid küll omada nõutud haridust, aga mitte kogemusi.Kui Sina oled niisugune personalitöötaja, kes annab võimaluse karjääri teha ka kojamehele, siis oled ilmselt üks väheseid omasuguste seas. Sel juhul muidugi õnnitlen, sest võid kindel olla, et niisuguseid tööandjaid hindavad ka töötajad, kellele selline võimalus on antud! Kahjuks on suurem osa inimestest siiski eelarvamuste küüsis ja lihtsalt ei lase seda, kes juba kord luuaga on vehkinud nn. "normaalsete inimeste" hulka.

to cocci vaimule!
Ei ole asjd päris nii, arenemisvõimalus on ka kojamehel. Kogemused puuduvad ka noortel kõrgkooli lõpetajatel ja nii mõnigi neist võib töötada esialgu kojamehe ametiga samaväärsel kohal. Ikka inimesest endast oleneb palju. Su enda suhtumine on see, et kui olen juba luua kätte võtnud, siis nii jääbki. Tõesti keegi ei tule sulle midagi pakkuma aga endal tuleb õppida ja aktiivne olla.

Ei olegi oodanud pakkumist. Ikka ise olen olnud aktiivne, õppinud ja saatnud CV-sid laiali, aga ei midagi. Oma mineviku varjamine ja valetamine ei kuulu minu loomusesse, kuigi ka seda on mulle soovitatud. Nii, et ära arva, nagu oleks mu enda suhtumine selline. Vastupidi- ma ei kavatse jonni jätta ja alla anda, olen kindel, et ükskord ikka õnnestub.

Miks minul tõstetakse palka aga teisel,kes ei tee sama kohusetundlikult, ei tõsteta ja ta ei saagi aru, miks seda ei tehta. Tema jääb hiljaks, jätab oma ülesanded töö lõpus tegemata, teine peab tegema, ta ei oma sellist kvalifikatsiooni kui mina, ta ei tahtnud minna uuele täiendõppele kui pakuti jne. Tööandja ei tule ütlema, et siis tõstab palka kui lähed ja käid või teed ja oled õigel ajal kohal. Ta ei peagi seda ütlema, sest siis käid ja lähed ainult selle tõttu, et saaksid palka aga suhtumine jääks samaks viletsaks ja tööandja oleks mures, kas tõsta ja kuidas seda teha. Nad ei ütle aga jälgivad ja tuleks ennast ka esile tõsta, teha ettepanekuid, ootamatult lahendusi pakkuda, et märgatakse. Kogemus on selline , siis tööandjal on endal ka parem tõsta palka lojaalsel töötajal,kes on huvitatud tema firmas tööd tegema.
Jooksevad ühe töö pealt teise peale, et väike palk....Las lähevad, temast oleks nikuinii halb töötaja, sest lõpuks tuleb see, kes näeb perspektiivi areneda. Väikese palga puhul, otsi võimalusi lisa teenida.... Virisemine ei too lunagi raha juurde.

Ma ei olnud tööle asudes just mitte iga tööandja unistus - 2 väikese lapsega naine, kellel on küll kõrgharidus, aga sellele ametile mittevastav, kogemus puudus, CV oli üksainus tühjus töökogemuse koha pealt, aga arvutit tundsin, keeli teadsin ja õigekirja ka, aga mul oli TAHE õppida, areneda ja ma klappisin sinna kollektiivi, ma tundin, et mulle meeldib seal ja ma tahan seal olla ja minuga tahetakse olla. Minule anti võimalus näidata, kes ma olen ja saatus on mind soosinud. Ja ma olen rahul selle seltskonnaga, kes on päiksekiireks mu päevades, kes rõõmustavad me pesamuna hinge ja ma tean, et ei vahetaks oma töökohta mõne tuhande lisakrooni eest, see oli mu jutu mõte

Minuarust just tihtipeale ei taheta üleharitud töötajaid.

"Ära nõua teiselt seda, milleks sa ise võimeline pole"

Ainult mina, mina, mida seda ja mina teist. Aga kõik ei ole näiteks cocci vaimud.

Mina ei nõua mitte üheltki min. või muidu palgaga teenindajalt, et ta mulle naerataks - sest ei tea, kas ise seda suudaks.

Rohekm eetilisust, inimesed!

Posiitvsus ja sisemine kiirgus kas tuleb inimese seest või ei tule seda iial, seda ei anna su palganumber, irmake. Mina ei nõua ka sult naeratust, tolerantsi ega eetilisust, milleks mulle see?

Oi Irma, oi Irmake! Teenindaja tähendab,et inimene töötab teenindussfääris,see tähendab - viisakat kliendi kohtlemist jm.,ning otse loomulikult kuulub selle juurde naeratus.Kliendil on alati...?Arva ise edasi?