ÜLLA-ÜLLA. Ma ei tea, mis see tähendama peaks ja ei tahagi teada.Igavesti nõme parool.

ema lemmik sõna-konnaaugu.
nt.kust said-konnaaugult
kus käisid-konnaaugul
poeg ütles lapsena-sõdarid(sõdurid)
panger(pang,kui on ämber,siis on ka panger)

selmet
morjendama
mobla

misasi see mässu on? *hämmeldunud*

aga selle "e-etä" parooliga ajas mind praegu naerma tõik, et jaapani keeles on üheks parasiitsõnaks "eto", umbes sama tähendusega ka, nii et kui uimasema kõnega jaapanlane juttu alustab, siis alustab ta seda "eeeeeeeto...."

mässu öeldakse mähkme kohta, ka ei salli seda sõna

litutama
nummi- öak

Vihkan sõna "TRUSSIKUD" õudne

Kõik need, kes siin teevad maha mõnusaid eesti oma keelendeid on minu arust piltliku mõtlemiseta ja huumorisooneta inimesed, kes kunagi ei oska midagi mahlakat ja tuju tekitavat öelda.
Selliste vaimuvaeste seltskonnas tunnen nagu oleks umbne ja filtreeriv gaasimask peas kuskil tööstusrajoonis. Puudub värske õhk, linnulaul, lillelõhn jne.
Kunagi keegi vastas siin küsimusele parima lõhna kohta järgmist
Kui sõidan Jõulu ajal lumesajus saaniga läbi kuusemetsa ja hobune laseb teele sooja aurava junni...Mõnus!

mulle ei meeldi, kui öeldakse NIIVÕRD või SELMET. öakkk

mis see selmet on????:S

selmet- sellepärast et

selmet on selle asemel et agaq sellepärast et võikis ju olla ka näiteks selpet! lahe, keel areneb!

keegi pikkis oma teksti muudkui et a/la ja a/la nõme

Vastikud on mõnede kommenteerijate poolt kasutatavad "keeleuuendused", nagu irw, megairw, muig, ülla-ülla jne. Ka kõhutibud, nummid ja mässud on vastikud. Samuti väldin sõnu litutama, tšikk, tšekkama jms. Väljenditest tuleb meelde "tegelt ka vä".

eksmees pani sõnade rõhud valesti ja sõnade lõpud- järjekorrad olid sassis:

kuum pudru või söö pudru
pluss oli plusssssss
mul on vererõhk! (aga kellel siis ei ole?)
mandel oli mannel

VIHKAN sõnu 'evima', 'selmet' ja 'võigas. vastiku kõlaga, õudsad sõnad.

nii palju toredaid sõnu!

mulle nt meeldib "välik" ühe tuttava vanainimese poolt kasutatuna (wc tähenduses siis)

See Monica mul on vererõhk! on küll päris hea :-)))))))

Ma ei tea kust ma seda sõna kuulnud len, ga kas on võimalik, et vinni kohta öeldakse bizvinnn?

kõik ei olegi siin kirjutatud selle mõttlga, et nõmedad, vaid et naljakad ja humoorikad pigem. teemaalgataja vist mõtles seda ka nii.

mis asi on vinni? mõtled vistrikut või?

KARTULAPUDRU

väisama, päädima, viljelema, menetlema, naasma (eriti vormis - naasIS) :S

Minu meelest on nõmedad sõnad ja väljendid
- need, mis tegelikult ka sõnad on või olla tahavad: evima, morjendama, lõimima, vitsutama, selmet, vanur, maimik, kainik, mürsik, mudilane, beebi, näks, spaa, teler, nii mõnigi, kes küll. ja muidugi LEIM. Kõik ei tulegi praegu meelde.
- need, mis tegelikult mingid õiged sõnad ei olegi. Sinna kuulub eelkõige kogu perekooli tüüpsõnavara: mähkud, mässud, beebsu, kõhubeebi, (kõhu)tibu, käputama, vihmavarjukas, pissu jne. Aga ka näiteks kalla, meha, musi, halloo (mitte telefonile vastates, vaid silmast silma rääkides), ülla-ülla, lohu-lohu, nummi, nunnu, beibe, beibu, tšikk.
Ei meeldi ka sõnade valesti käänamine (tüüpiline viga - kontsert-kontserdit jne).
Veel on nõme sõna proua abikaasa tähenduses ("minu proua").

Ei meeldi: vermesell, magnetofon, autobuss

¤ Kemps
¤ Trussikud (mul tulevad selle sõnaga ette, sellised suured, valged, vanad Marati aluspüksid, kergelt kollakaks määrdunud, noh sellised ehedad Haista-Gängi maika stiilis..yak)

Ei meeldi kui keegi ütleb , et --kes sulle putru pakkus, et lusika võtsid,--- reeglina on sellised inimesed , kes nii ütlevad rumalad ja tigedad. Kui keskeas inimene kasutab väljendeid Assa nuga, hülge möla, haige, lehma @!#$ jne

Nõmedad sõnad on näiteks "tüse", "mulgustama", "püdel", "kemps", "pissuaar",

sosku=lutipudel

PARENDAMA- paremaks tegema.

mul tekkis Lõuna-Eestis tõeline keelebarjäär kui seal läks piim pidevalt MÜREDAKS ja õues sada LOPPA.

aga loomulikult on õuduse tipuks igasugu mässud-mähkud-kõhutibud-kõhubeebid ja muu ninnunännupluttiplutti.