Halb kogemus
mõnda aega välismaal elanud eestlased
marta 17. jaanuar 2006, kl 13.43 |
Just käis telkust mingi kokasaade tuhvlid ja trühvlid (oli vist). Seal mingid tantsijad, mees ja naine. Hullud Miki hiired platsis.
Zuziztame zeda "s"-i ikka makzimaalselt.
"Oleme reiiizinud phalju mööda maahilma, nii et izegi Estõunia, uups, sorry, Esti keele oleme ära unuztanud."
Krt ärgu ajagu mulle hülgemöla. Üks suur eputamine, tahe välja näha nagu mingid väliseestlased. Võiks ikka oma profiili natuke madalamal hoida.
Ja jutt ei käi ainult sellest konkreetsest paarist. Olen palju selliseid narrikannikaid kohanud, kes käivad puhkamas 2 nädalat Egiptuses ja peale seda enam eesti keelt ei oska.
Zuziztame zeda "s"-i ikka makzimaalselt.
"Oleme reiiizinud phalju mööda maahilma, nii et izegi Estõunia, uups, sorry, Esti keele oleme ära unuztanud."
Krt ärgu ajagu mulle hülgemöla. Üks suur eputamine, tahe välja näha nagu mingid väliseestlased. Võiks ikka oma profiili natuke madalamal hoida.
Ja jutt ei käi ainult sellest konkreetsest paarist. Olen palju selliseid narrikannikaid kohanud, kes käivad puhkamas 2 nädalat Egiptuses ja peale seda enam eesti keelt ei oska.
marta 17. jaanuar 2006, kl 13.47 |
Juuli 17. jaanuar 2006, kl 13.49 |
Mina kahtlustan, et see ei ole esinemine. Isegi kõnemaneer on "nakkav". Kutsekas suhtlesin tihedalt inimesega, kellel pea iga sõna lõppu tuli -ee ja see hakkas mulle külge, kuigi püüdsin seda vältida.
Pikemalt väljamaal olnud inimestel on tihtipeale nii, et neil ei tule mingi eestikeelne sõna meelde või siis automaatselt tuleb (inglise) keelne sõna.
Pikemalt väljamaal olnud inimestel on tihtipeale nii, et neil ei tule mingi eestikeelne sõna meelde või siis automaatselt tuleb (inglise) keelne sõna.
*** 17. jaanuar 2006, kl 13.52 |
tttt 17. jaanuar 2006, kl 14.01 |
Juuli 17. jaanuar 2006, kl 14.13 |
kk 17. jaanuar 2006, kl 14.19 |
jaana 17. jaanuar 2006, kl 14.20 |
ma elan vaheldumisi inglisekeelses keskkonnas ja eestis ja tõesti - asi ei ole eputamises, aga just siis kui olen eestisse tulnud, esimese nädala jooksul pean ikka väga püüdlikult mõtlema, et ühtegi võõrkeelset sõna sisse ei tuleks. abikaasaga räägime ka omavahel inglise keeles, nii ikka vahel juhtub, et kui hakkan midagi omavahel räägitut kelelgile eesti keeles edasi seletama, tulevad võõrkeelsed terminid sisse. aga sama on ka vastupidi - inglise keelde tulevad eestikeelsed sõnad.
koll 17. jaanuar 2006, kl 14.34 |
chick 17. jaanuar 2006, kl 14.47 |
keel päris ära ei unune, aga mõned sõnad ei tule kohe meelde, või siis tuleb enne meelde inglisekeelne sõna ja peab mõtlema, et mis see eestikeelne vaste nüüd oli, ja pikalt välismaal elades tuleb ikka aktsent juurde küll, minu vähemalt on, aga see võib ka individualne olla,
kolmveerand aastast elan londonis ja tallinnas olles on esimesel nädalal ikka raske soravalt ja ilma pikemate pausideta eestlastega kiiresti rääkida
kolmveerand aastast elan londonis ja tallinnas olles on esimesel nädalal ikka raske soravalt ja ilma pikemate pausideta eestlastega kiiresti rääkida
norra kass 17. jaanuar 2006, kl 14.54 |
Asi ei olegi ehk niiv2ga keele unustamises. Kui ikka iga p2ev vaid v66rkeeles suhelda, siis ikka hakkad ju m6tlema ka samas keeles. Kui siis tulla Eestisse ja 2kitselt hakata emakeeles j2lle suhtlema, siis tulevad ikka need v66rkeelsed fraasid jutu sisse. Ise r22kides ei pane t2helegi, aga kui keegi lolli n2oga otsa hakkab vaatama, siis saab aru, et sai r22gitud hoopis v66rkeeles. See peaks aga m6ne p2eva møøduses yle minema. Endal mul perekond naerab ikka alati paaril esimesel p2eval, kuidas ma s6nal6ppe venitan. Aga no t6esti ise ei saa ma sellest aru. Keel on kuidagi s6lmes. Ja kui siis hakata j2lle v66rkeeles suhtlema on ka see paaril esimesel p2eval kuidagi nurgeline, sest vahepeal j2lle eesti keelega 2ra harjutud.
Oman v2ga suurt respekti nende yle, kes ikka aastakymneid v2lisriigis elanud on ja pole omale aktsenti juurde saanud. Mitte sugugi k6ik v2liseestlased ei r22gi aga aktsendivabalt, nagu siin keegi mainis. Kunagi sai ise ka telekast vaadatud ja kuulatud, et mis nad eputavad ja yritavad kuidagi eriliselt r22kida. Aga minu t2helepanekud on sellised, et meestele yldiselt ei hakka aktsent nii kiiresti kylge kui naistele. Just need 70-80-aastased v2liseestlastest meesterahvad r22givad korraliku puhast eesti keelt. Samas nende abikaasad v6tavad inglise keele abiks.
Oman v2ga suurt respekti nende yle, kes ikka aastakymneid v2lisriigis elanud on ja pole omale aktsenti juurde saanud. Mitte sugugi k6ik v2liseestlased ei r22gi aga aktsendivabalt, nagu siin keegi mainis. Kunagi sai ise ka telekast vaadatud ja kuulatud, et mis nad eputavad ja yritavad kuidagi eriliselt r22kida. Aga minu t2helepanekud on sellised, et meestele yldiselt ei hakka aktsent nii kiiresti kylge kui naistele. Just need 70-80-aastased v2liseestlastest meesterahvad r22givad korraliku puhast eesti keelt. Samas nende abikaasad v6tavad inglise keele abiks.
kamilla 17. jaanuar 2006, kl 14.59 |
kaku 17. jaanuar 2006, kl 15.09 |
n21 17. jaanuar 2006, kl 15.15 |
mina olen yle kahe aasta v2lismaal elanud ja r22gin siin kahte keelt. kui eestisse tagasi tulen,siis esimesed p2evad on t6esti keel s6lmes,sest m6tlen inglise keeles ja vahepeal lihtsalt ei tule eestikeelne s6na meelde. v2lismaal olles juhtub vahel pool lauset eesti keeles tulema,nii et ei saa arugi ja eestis olles moodustub m6ni lause kolmest keelest. pikalt on j6llitatud,et mis mul viga on aga ise ei pane seda vahel t2helegi. aga paari p2evaga l2heb yle
ketu 17. jaanuar 2006, kl 15.55 |
e 17. jaanuar 2006, kl 16.23 |
Ei ole eputamine yldse, nad toesti ju nii palju Eestis eemal viibind, nende puhul asi kaugel sellest et a la kaks korda reisil kainud.
Ma paar aastat Inglismaal elanud, toesti nyyd eesti keelt raakides on muutund raakimis viis ja ei tule sonad meelde, kui ikka iga paev teises keeles raagid terve paeva siis see jumala loomulik. Ja kui eesti keelt raagid aastas moned korrad.
Ma paar aastat Inglismaal elanud, toesti nyyd eesti keelt raakides on muutund raakimis viis ja ei tule sonad meelde, kui ikka iga paev teises keeles raagid terve paeva siis see jumala loomulik. Ja kui eesti keelt raagid aastas moned korrad.
lihtsalt maria 17. jaanuar 2006, kl 16.24 |
kuigi ma pole ammu eestist väljas käinud, loen ma seoses kooliga palju inglisekeelseid raamatuid, vaatan i.k. filme, saateid jne jne. ning vahel tuleb ikkagi i.k. sõna, kuigi olen eestlane ja elan eestis. ja kui veel olen pikemalt koos oma õpikutega ja päris maailmaga ei suhtle, siis on ikka raske küll. ja see i.k. on veel üsna teaduslik ja raske.
aga palju on ka poosetajaid, kes arvavad, et kui nad mõningase välismaal viibimisega oma emakeele "ära unustavad", et siis on lahedad ja kuulid.
kusjuures minu vanatädi, kes oli sündinud 1902 aastal ja kes põgenes koos oma ema ja isa ja õdede-vendadega esimese maailmasõja ajal ameerikasse, kirjutas oma vennale (minu taadile, kes jäi eestisse) surmani eestikeelseid kirju ja rääkis telefonis eestikeeles. ta suri 102 aastaselt, nii et arvutage, kui kaua ta oli välismaal elanud ja et ta rääkis ikka eesti keeles. ka tema lasped oskavad eesti keelt, mitte küll perfektselt, aga siiski. viisakusväljendid ja lihtsamad laused on selged.
aga palju on ka poosetajaid, kes arvavad, et kui nad mõningase välismaal viibimisega oma emakeele "ära unustavad", et siis on lahedad ja kuulid.
kusjuures minu vanatädi, kes oli sündinud 1902 aastal ja kes põgenes koos oma ema ja isa ja õdede-vendadega esimese maailmasõja ajal ameerikasse, kirjutas oma vennale (minu taadile, kes jäi eestisse) surmani eestikeelseid kirju ja rääkis telefonis eestikeeles. ta suri 102 aastaselt, nii et arvutage, kui kaua ta oli välismaal elanud ja et ta rääkis ikka eesti keeles. ka tema lasped oskavad eesti keelt, mitte küll perfektselt, aga siiski. viisakusväljendid ja lihtsamad laused on selged.
ISVER 17. jaanuar 2006, kl 17.01 |
huseppe 17. jaanuar 2006, kl 17.12 |
Mõnel on see jah nagu rohkem poosetamise küsimus - pärast paarinädalast eemalviibimist!!
Tean inimest, kes aasta aega viibis mujal. Selle aasta jooksul ei rääkinud kordagi eesti keelt ja tagasi tulles oli paar-kolm päeva raske, sest sõnad ei tulnud soravalt meelde (pidi veidi mõtlema) ja väike aksent oli ka, aga see möödus mõne päevaga.
Ise elan vahelduva eduga välismaal, seal olles suhtlen võõrkeeles ja eesti keeles suhtlen perega telefoni teel. Asi on juba nii automaatseks muutunud, et ümberlülitumine eesti keeles mõtlemiselt võõrkeeles mõltemisele käib väga lihtsalt ja ei tule ka teksti vales keeles sõnu sisses.
Arvan, et need kes kasutavad vales keeles sõnu jutu sees (tahtlikult teinekord) teevad rohkem kasu kui kahju - nii on tulemuseks tõeline pudrukeel ja risustatud saavad mõlemad keeled. Hoidku selle eest kui need pudrukeelsed ka lapsed nii rääkima õpetavad! Tulemuseks on mõlema keele puudulik oskamine.
Tean inimest, kes aasta aega viibis mujal. Selle aasta jooksul ei rääkinud kordagi eesti keelt ja tagasi tulles oli paar-kolm päeva raske, sest sõnad ei tulnud soravalt meelde (pidi veidi mõtlema) ja väike aksent oli ka, aga see möödus mõne päevaga.
Ise elan vahelduva eduga välismaal, seal olles suhtlen võõrkeeles ja eesti keeles suhtlen perega telefoni teel. Asi on juba nii automaatseks muutunud, et ümberlülitumine eesti keeles mõtlemiselt võõrkeeles mõltemisele käib väga lihtsalt ja ei tule ka teksti vales keeles sõnu sisses.
Arvan, et need kes kasutavad vales keeles sõnu jutu sees (tahtlikult teinekord) teevad rohkem kasu kui kahju - nii on tulemuseks tõeline pudrukeel ja risustatud saavad mõlemad keeled. Hoidku selle eest kui need pudrukeelsed ka lapsed nii rääkima õpetavad! Tulemuseks on mõlema keele puudulik oskamine.
susver 17. jaanuar 2006, kl 17.17 |
minni mia 17. jaanuar 2006, kl 17.26 |
asi ei ole eputamises, lihtsalt mälu lülitub ühelt keelelt teisele ja tagasilülitumiseks läheb vahel aega.
mina elan keskkonnas, kus räägin tavaliselt kahte võõrkeelt korraga, eesti keeles mõtlen vaid endamisi.
proovige ise kahes keeles korraga mõelda (mis ei ole teie emakeeled), eks siis paistab kui kerge on. mul on vahel nii, et kõigepealt tuleb meelde sõna ühes võõrkeeles, siis teises ja kõige viimasena eesti keeles. ja ei ole tegemist eputamisega.
aga seda saab treenida, pole hullu midagi.
mina elan keskkonnas, kus räägin tavaliselt kahte võõrkeelt korraga, eesti keeles mõtlen vaid endamisi.
proovige ise kahes keeles korraga mõelda (mis ei ole teie emakeeled), eks siis paistab kui kerge on. mul on vahel nii, et kõigepealt tuleb meelde sõna ühes võõrkeeles, siis teises ja kõige viimasena eesti keeles. ja ei ole tegemist eputamisega.
aga seda saab treenida, pole hullu midagi.
Fee 17. jaanuar 2006, kl 17.50 |
hmm 17. jaanuar 2006, kl 17.53 |
- 17. jaanuar 2006, kl 20.10 |
Niipalju kui mina olen väliseestlastega kokku puutunud, on neil kõigil aktsent juures,kuigi võivad suurepäraselt keelt rääkida. Aktsendi järgi on tore ära arvata, kust ta pärit on- ameerika eestlane, rootsi eestlane, soome eestlane jne. Ise Eestisse naasnuna pärast pikemat äraolemist, mil eesti keelt sai minimaalselt räägitud, väitsid paljud, et mul on eesti keelde aktsent tulnud. Tuhat vabandust, kui kellelegi sellega liiga tegin, ma ise tõesti aru ei saanud. Eks siis teine kord naastes võtan sisseelamiseks aega enne kui eestlastega suhtlema julgen hakata.
pips 17. jaanuar 2006, kl 20.40 |
ma olen ka paar aastat valismaal elanud, kodus raagin mehega inglise keelt, tool inglise keelt, isegi koera ja kassiga raagin inglise keeles (siis kyll monikord motlen et olen napakas :)). aga kord nadala voi paari jooksul ikka ju koju helistad ja perega raagid voi kohalike eestlastega kokku saad. iga paev internetist eestikeelseid lehti ja uudiseid ju ka loed, niimoodi ei saa keel ununeda. kui kohalike eestlastega raagid, siis toesti tulevad jutu sisse inglisekeelsed sonad, enamasti on need mingid spetsiifilised sonad, mille eestikeelsed vasted on imelikud voi pikad. kui kodueestiga raagin siis pyyan igasuguseid inglisekeelseid valjendeid valtida, lihtsalt endal on imelik niimoodi esineda. siinoleku aja jooksul olen kohanud yhte eestlasest tibi, kes kahe aastaga oli megaaktsendi oma eesti keelele juurde saanud, ma ei tea kuidas see tal onnestus, ylejaanud ikka raagivad koik normaalselt eestikeelse lauseehitusega ja ilma aktsendita loomulikult.
reisisell 17. jaanuar 2006, kl 21.57 |
ehh 17. jaanuar 2006, kl 22.55 |
mimm 17. jaanuar 2006, kl 23.56 |
Lisa postitus