Pnen siia ka igaks juhuks selle küsimuse.

Ma enam ei kannata seda külma välja. Olen 44. Mul on jalalabad nii külmad, et valutavad külmast, käed on jääkülmad, ma pidevalt värisen külma pärast, parem jalg on kogu aeg krampis, päevade viisi, ei lähe ära, hommikuti ärgates ma käelaba peaaegu ei tunne, no ei tunne, siis teen kohvi, hoiank äsi kuuma vee all, hakkan tundma. Eile sain ühe kohutava uudise, mispeale süda hakks kloppima jubedalt, hingata ei saanud, ronisin apteegi alla lastud turvakardinate alt läbi,küsisin korvalooli, jõin pool pudelit ära, aga pärast läks ikka hullemaks, ma lõdisesin ja värisesin,süda tagus terve vasak seljapool oli valu täis ja ikka nii jube külm, eriti õudne on see, et jalad nii külmetavad et on valus. Kui olla teki all nii, et jalad on mässitud mitem villase pleedi sisse ja paks suletekk peal, siis vahel lähevad jalad tunni ajaga soojemaks.

Kas peaks arstile minema?
Mis see võib olla?
Mul on nii halb, aga ma ju pole igivana veel!!!

ära võte seda tõsiselt aga enne kui arsti juurde lähed uuri tausta:

Mina tunnen iga päev midagi sarnast, välja arvatud see korvalooli teema ja hingeline rahutus. Seda mul pole, aga kogu aeg on kohutavalt külm. Päeval kodus kannan jalas kahte paari sokke, seljas on ka mitu kihti riided, aga ikka selg ja kael külmetavad. Hommikul ärgates on käelabad surnud, kui telefoniga rääkida pisut kauem, siis see käsi, mis telefoni hoiab, on pärast täiesti surnud. Vastik.
Tuba on mul soe ja maja on ilusti soojustatud, selles ei sa viga olla, sest teised ei lõdise niimoodi. Viga on minus, aga arsti juurde ma ei hakka enam minema, sest tema soovitab õhtul voodisse sooja koti võtta, see oli kogu tema soovitus..

Mul külmetab eriti see käsi, mis arvutihiirt päev läbi hoiab. Päris jube. Jääkülm on see.

Kui alustasin selle ravimtaime kasutamist , ei uskund ka ise et abi saan, niikaua aastaid asjatult külmetamist. Kasutasin gingo biloba tablette ja sain pikaajalise tulemuse, enam ei piina mind see käte ja just jalgade külmetamine. Need on küllaltki mõjusad tabletid, mina alustasin poole annusega ja kontrollisin vereproovi, aga tulemus oli suurepärane ka mälule ja tundmatutele peavaludele.

Ostsin endale crosstraineri, et end vähegi liigutada. Seda ei osanud arvatagi, et see vere mõnusalt ringi käima lööb ja külmetamine ära kaob. Seega, rohkem füüsilist tegevust!

Kui vereringe on väga halb, aitaks näiteks mõõdukas jooksmine mõne korra nädalas, saaks vere uuesti käima.
Kas soojas vannis ei saa ka sooja? Muidugi parandaks vereringet kõige kiiremini hoopiski jahe dušš, aga eks see tundub külmetajale hirmus asi, tegelikult on see kõige tõhusam, lõpetada tuleb muidugi soojema veega üleloputamisega.
Mis materjalist riideid kannate, vaadake ka hoolega üle, ja et oleks kindlasti mitu õhukest kihti asju seljas, liibuv naturaalsest materjalist särk kindlasti kõige all. Igatsugu nippe on nii talisportlastelt kui matkameestelt, mida saab ka tavaelus rakendada. Aga soojus tuleb tegelikult ikkagi seestpoolt, st veri tuleb jälle käima saada.
PS Sa ei ole isegi mitte vana, rääkimata sellest, et igivana :))

Mina soovitan kindlasti arsti poole pöörduda, sest põhjus võib olla kergelt kontrolli alla saadav. Nt hemoglobiini tase võib põhjustada nõrkust, unisust ja pidevat külmatunnet. Oleneb hemoglobiini näidust, kas vajad rauda v aitab teatud toidu söömisest.
Usaldagem arste!

olin ise ka kunagi mitte väga ammu peaaegu samasugune külmetaja, et mitte mingil viisil sooja ei saanud. ükskõik mida selga toppisin ja kui soe tuba oli, ikka oli külm. siis läksin ühe teise hädaga arstile ja üksiti tehti ka põhjalik vereanalüüs ning selguski, et hemoglobiin on nii madal, et pole teist õieti ollagi:)

kaldun ka angervaksa mõttega ühinema, et põhjuseks võib olla rauapuudus. mina tegin kuuri läbi ja imede ime - enam mul külm ei ole, pigem lausa vastupidi. rauatablette (mina võtsin vist retaferi - võin õigekirjas eksida) müüakse ilmselt retseptivabalt ka, aga arstilt kinnitust saada oleks ikka mõistlikum kui ise arsti mängima hakata ja omal käel "ravida".

Minul oli ka see külmaprobleem ja mind aitas see, kui hakkasin rohkem trenni tegema, jooksma ja käima kiiresti pikki vahemaid.
Olen nüüd endale isegi õhemad talveriided muretsenud, ei ole enam selline külmavares.

Milleks siis perearstid on. Lähed ja palud analüüsid teha, ega nad ise midagi paku. Tegu on sinu tervisega ja ikka ise eelkõige pead muretsema.

uskumatu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui alustasin selle ravimtaime kasutamist , ei usk
> und ka ise et abi saan, niikaua aastaid asjatult k
> ülmetamist. Kasutasin gingo biloba tablette ja sai
> n pikaajalise tulemuse, enam ei piina mind see kät
> e ja just jalgade külmetamine. Need on küllaltki m
> õjusad tabletid, mina alustasin poole annusega ja
> kontrollisin vereproovi, aga tulemus oli suurepära
> ne ka mälule ja tundmatutele peavaludele.

Mis sa selle tõlketekstiga pakendilt meile nüüd öelda tahad?

Seda tahtsingi öelda, et aitas.

Mul ka pidevalt külmavärinad,samuti on jalad täitsa külmad.See külmatunne on tingitud ühest vähiravimist,mida tuleb 5 aastat iga päev sisse võtta.Tuleb lihtsalt leppida oma saatusega...ja rõõmustada selle üle,et ülejäänud rohu kõrvaltoimed taganesid.

kulla Siil, peaksid ikka vähemalt perearstile oma muret kurtma, niisama pablades targemaks ei saa, hoopis süda puperdab rohkem. sugugi tähtsusetu polel ka sinu vanus. vaikselt läheneb üleminekuigaja sel perioodil ongi palju seletamatuid sümptomeid, millel tegelikku põhjust polegi.

aga mõõdukas liikumine ei tee halba. ma soovitan kõndimist, 1-1,5 tundi päevas ja mitte kõige tasasemal pinnal, parki näiteks, mõnest künkast üles-alla kõndida.

Siil võttis ühendust ka arst.ee või oli see kliinik.ee tasulise nõuandeteenusega. Viitas liikumisele, aga ütles ka, et kui just käed on külmad, võib see viidata ka haigusele ja soovitas ikka perearstile minna.

Samas on mul 36.9-37 kogu aeg, kusjuures kui mul on juba üle 36.6, siis on kohe halb olla. Ja see jalakramp... Muidu on nii: jalg tõmbab krampi, varbad kisuvad üksteise otsa, nii valus on et ulu, ja siis ma ulun, see läheb vast poole tunniga üle, põrguvalu. Aga nüüd on parem jalg mitte nii valusalt,aga konstantselt krampis, vist juba terve nädal, kivikõva, ei läe ära ja kogu aeg valus, muudkui võtan valuvaigistit. Õudukas.

Ma sebin ka palju ringi, +rumm kuuma teega, öösel magan kampsuniga, villased sokid ja kindad!!!!
Muidugi puhur ka tööle! Lõket toas veel ei tee.

Google otsing tõi mu Teie seltsi, kallid külmetajad :)

Kõik arstid läbi jookstud. Ei mingit abi. Olevat pärilik ja ravimatu vereringe häire ja veresoonkonna haigus. Lisaks kaasnevad sellega minul ka näiteks sagedased veenilaiendid kätel ja jalgadel (olen käinud korduvalt veenilaiendite operatsioonil ja lõpetanud oma võimaliku sportlase karjääri seetõttu - mida rohkem said jäsemed koormust, seda sagedasemad olid ka valutavad veenilaiendid). Mul on sünnist saati samuti väga madal vererõhk (100/60 või 90/50) ja suhteliselt aeglane pulss (40-50 lööki/min). Hästi tunnen ennast ainult leilisaunas või natuke veini juues.

Mul lähevad sõrmed ja varbad juba +18 ja madalama välistemperatuuri juures täiesti valgeks. Kannan olude sunnil talviti juba aastaid väga kallist spetsiaalset termopesu (sokke, särke) ja üleriietust (pükse, veste, kindaid jms.), mis on mõeldud kasutamiseks tegelikult polaaruurijatele ja teistele põhjas töötavatele inimestele. Need hoiavad küll väga hästi olemasolevat kehasoojust, kuid kui seda "kehasoojust" ei ole, siis on ka nendest suhteliselt vähe abi. Lihtsalt natukene hiljem võtab külm sind ära. Ja sellise riietuse ostmine on samuti Eestis natukene problemaatiline, sest seda üldiselt tavapoodides ei müüda.

Kokkuvõttes on arstid jõudnud seisukohani, et tegemist on "pärilikust ebatäiuslikust vereringe regulatsioonist tuleneva häirega" (see on ametlik diagnoos) ja seda ravida ei ole võimalik. Eriti pidi avalduma see alakaaluliste või normaalkaaluliste isikute puhul, vähem ülekaaluliste puhul (ise olen normaalkaalus).
Seda tervisehäiret (arstid räägivadki pidevalt häirest, mitte haigusest) pidavat saama ainult leevendada.

Leevendavaks ja Eestis kätte saadavaks vahendiks on hõlmikpuu lehtedest valmistatavad ekstraktid ja tabletid. Aitavad järjepideval tarbimisel küll natuke, kuid neid tuleb siis ka elu lõpuni süüa. Minul avaldus hõlmikpuu esimest tuntavat mõju alles kuu- pooleteise pikkuse manustamise järel. Kui katkestad võtmise, on kohe tagasi ka taastunud külmakartlikus.
Ka rauatabletid aitavad leevendada, aga nende võtmisel tuleks käia regulaarselt ka vereproove andmas, et mitte üledoseerida.

Mulle on lubatud lähiajal tuua Venemaalt ühte teist väga hästi mõjuvat (vereringet soodustavat ja veresoonkonda tugevdavat) looduslikku ravimit, mis pidi olema palju palju tõhusam kui hõlmikpuu, kaks ja pool korda odavam ka, aga mida kahjuks Eesti apteekides ei müüda. Võimalik, et seda müüakse näiteks Lätis (pidavat müüdama ja suure nõudluse tõttu pidevalt Läti apteekides otsas olema, kuid see, kas seda Lätis müüakse, on minul kontrollimata). Kahjuks ei oska ma praegu selle preparaadi nime ütelda. Kui saan teada, siis võin hiljem siia kirjutada kui huvi on.

Mul suvel siin korteris jube palav, 33 kraadi päeavl 32 öösel, nii kohutav on et juuksed tilguvad kogu aeg, õudne palavus, aga jalad ikka külmetavad, ebanormaalne.

Soojemaks läheb, kui joon gripiteed, mingit fervexit või sellist või võtan jalavalu vastu lahustuvat solpadeiini.

Mul on diivani kõrval,tooli peal soojapuhur.Lasen nii iga õhtu teki alla soojapuhuriga jalgadele sooja õhku.Aitab ka pits konjakit või rummi,paneb vere käima.

Omela Belaja (Viscum album ehk puuvõõrik) oli see preparaat.
Või ka "Omela Belaja/Sofora Japonskaja"

Rohtude nimed, mis sisaldavad puuvõõriku ekstrakti:
"Omelenum" ; "Акофит" ; "Омелен" ;

Ei tohi väga pikalt pausideta tarvitada, vaid tuleks tarvitada 1-2 kuuste kuuridena.
(Seda rääkis mulle arst)

Üks artikkel ka 2006 aastast
http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/aed/mida-head-annab-valge-puuvoorik.d?id=12359005

Räägib Tallinnas Laial tänaval loodustoodete poe "Vanaema rohukapp" omanik, bioloog Juta Mölder. (Terviseleht nr.29 2001a)

Kas teie "Rohukappi" on puuvõõrikut peatselt loota?

"Võõrik oli meil müügil nii kaua, kuni ei olnud välja antud ravimiseadust. Selle seaduse poolt on puuvõõrik nii põlastusväärselt mürgiseks ja tugevatoimeliseks kuulutatud, et teda on keelatud müüa. Kui, siis ainult apteegis, registreerituna. Ega puuvõõrik üksi, ravimiseadusega keelatud taimi on veel terve rida. Aga igal arvestatava ravitoimega taimel on kõrvaltoimed. Neid tuleb kasutada õigesti ja nendega ei tohi "kiirema" mõju saavutamiseks liialdada."

Mida siis ravimiseaduse koostajad puuvõõriku puuduseks või kõrvaltoimeks loevad?

"Tal pole leitud ühtegi kõrvaltoimet. Puuvõõrik on oskuslikul tarvitamisel üks tõhusamaid ravimtaimi. Igal arvestataval ravimtaimel on kõrvaltoimed, taimi tuleb ainult õigesti kasutada, eelkõige tuleb vältida liialdamist. "

ikka arstile, mis muud!

lapsest peale on mulle seda halva vereringe juttu aetud, millalgi sai gingiumi jt taolisi ravimeid võetud, aga praegu võtan rohkelt magneesiumi (magnex) ja ei ole ei krampe ega suuremat külmaprobleemi enam.
Hea külmajook on veel kuum kakao natukese tsilli(cajenni)pipraga aga ka tee ingveriga.

mul on teemaalgataja puhul tunne, et tegemist on inimesega, kes meeleheitlikult jälgib kaalu, liigub ja magab vähe, on ülepinges ja närviline.

Minul tekivad sellised lõdisemisnähud ülepingest, kui pole erilist söögiisu: organism tahab aga tagada norm olukorda, seega lendab adrenaliin verre, mis paneb lihased värisema, veresooned ahenema, veresuhkru tase langeb ja ongi käes permanentsed külmavärinad.

Mis ma lõppkokkuvõttes öelda tahan on see, et, lõdisejad, kontrollige oma veresuhkru taset - ehk on see liiga madal. Ja veresuhkur hoidke stabiilsena tarbides pika toimeainega süsivesikuid (leib, puder jne). Suhkrud ja šokolaadid siin ei aita. Magage end välja ja stressake vähem, liikuge rohkem.

Annabell
Puuvõõrikule ma väga ei panustaks, aga ehk aitab usk kah kaasa ja proovida ju võib. Kui sõrmed valgeks lähevad, siis nimetatakse seda Raynaud sündroomiks ja üpris sageli kaaasneb see mõne autoimmuunhaigusega. Kas sind selles suhtes on uuritud?

novot, mõned hakkavad pingelises olukorras valimatult õgima, teistele ei lähe sellistel aegadel mitte ükski söök sisse. ma olen see teine juhtum. just tühja kõhuga tunnen ka sellist külmatunnet, et mässi endale ükskõik mis kampsuneid selga ja salle kaela, villased sokid on talviti minu lahutamatud kaaslased , aga ikka lõdisen. kui siis lõpuks ennast käsile võtan ja kas või vägisi kõhu täis söön, võin õige varsti mõne vati seljast maha koorida. mis siin ikka muud arvata, kui et organism siiski vajab kaloreid.

mul see kohutavast stressamisest ja pingest.maovalud ka kohutavad