Halb kogemus
Kõigile streigivastastele
| kaheksa aastat pärast keskkooli 05. oktoober 2012, kl 11.47 |
Hakkasin juba varem mõtlema, et paljud mu kaasvõitlejad õppisid pärast keskkooli kaheksa aastat:
* tehnikum või kutsekool 2 aastat
* töö kõrvalt ettevalmistuskursused ülikooli astumiseks 1 aasta (oli ka neid, kes läbisid õhtukeskkoolis lõpuklassi - need, kes olid tehnikumi teinud põhihariduse baasil)
* kõrgkool töö kõrvalt 5 aastat (nominaalaeg).
Ja ei olnud mingit keksimist, et küll me nüüd oleme kaua õppinud ja kõvad. Pidasime seda normaalseks. Ega õppimine sellega ei lõppenud.
* tehnikum või kutsekool 2 aastat
* töö kõrvalt ettevalmistuskursused ülikooli astumiseks 1 aasta (oli ka neid, kes läbisid õhtukeskkoolis lõpuklassi - need, kes olid tehnikumi teinud põhihariduse baasil)
* kõrgkool töö kõrvalt 5 aastat (nominaalaeg).
Ja ei olnud mingit keksimist, et küll me nüüd oleme kaua õppinud ja kõvad. Pidasime seda normaalseks. Ega õppimine sellega ei lõppenud.
| tahakski teada 05. oktoober 2012, kl 11.59 |
| Selge, et kui keegi algatab tüli, 05. oktoober 2012, kl 12.11 |
| von Freen 05. oktoober 2012, kl 12.37 |
eiviitsi kogu "sinaoledloll-minaolenloll" sõimamist praega läbi lugeda
vahel aegajalt mõtlemist üritava kodanikuna, tahaksin lisada siia aga järgmist:
fakt on, et meditsiinitöötajate töö on tänuväärne.
fakt on ka see, et tegelikult on kõikide normaalsete töödega tegelevate inimeste töö tänuväärne.
fakt on, et Saisaa nõuda 1500 - 2000 juurost töötasu oma tänuväärse töö eest, kui sinu patsiendid saavad 248,34 - 830 juurot oma tänuväärse töö eest.
loomulikult Sa saad 2000-4000 juurot töötasu oma tänuväärse töö eest kohas, kus patsient saab oma tänuväärse töö eest 3100 juurot.
fakt on, et ka Sinu patsient teeb meite riigis oma 248-830 juuro eest tööd 10-14 tundi ööpäevas, mille tõttu satub ka tihti lõpuks Sinu juurde, kui Sina teed oma tänuväärset tööd 10-14 tundi ööpäevas.
fakt on ka see, et Sinu patsient, tehes oma tänuväärset tööd, on oma 248-830 juurost töötasu välja teenides toetanud Sinu tänuväärseid õpinguid 8-12 aastat ja Sina peaksid hiljem selle eest teda toetama (kui ta haige on, töövõimetuks jääb või pensioonile läheb) oma tänuväärse tööga teenitud töötasu välja teenimisel.
põhimõtteliselt poleks ju probleemi, kui koos Sinuga, kallis meditsiinitöötaja, tuleksid kaasa ka kõik patsiendid, kui Sa lahkud. praegu kahjuks pole meditsiinitöötajate ja patsientide lahkumine vaatamata kõigele proportsionaalne. kuigi võiks ju arvata, et küllap patsiendid arstidele lõpuks ikka järele jooksevad, kui neil häda käes. ja tagatipuks ei kaitse keegi ühtegi meditsiintöötajat ise ühel ilusal päeval patsiendiks saamise eest.
mul näituseks on äärmiselt kahju, et ka mina oma tänuväärse 14 tunnise tööga, ei saa kliendilt (sealhulgas ka Sinult, kallis meditsiinitöötaja) rohkem raha, kui tema 248-830 juurone töötasu maksta kannatab ja maksta endale samaväärset palka, kui saavad ametivennad seal, kus kliendid saavad 3100 juurot töötasu. ses suhtes oleme jah nigu ühes paadis siin kõik eksole.
see muidugi tähendab, et tegelikult peaks kogu paat ühel ja samal ajal korraga aerud nurka viskama, nigu ühele paadimeeskonnale kohane. muidu kukub see vähk-haug-luik produktsioonina välja.
samas teades, et meite paadimeeskond, kaasa arvatud mina ise, on enamjaolt suuremate tegude tegemiseks mökud ja ludrid, siis tegelikult on asjade liikumapanemiseks tervitatav see, et ärksamad ohjad enda kätte võtavad ja KOGU paadimeeskonna asja ajama hakkavad. siis on lootust, at need mökumad ka arglikult kampa löövad ükspäev.
aga selles liikumapanemise tuhinas ei tohiks unustada oma paadimeeskonda ja seda, kust paadist pärinetakse, ning kui palju miile koos üksteist toetades ja koos edasi liikumisse panustades läbi aerutatud on.
ikka Teie S. von Freen (vaimselt ravimatu aga füüsiliselt terve)
skisokliinikumid GmbH
Oburje, AMM.Kalojaani straße 2
vahel aegajalt mõtlemist üritava kodanikuna, tahaksin lisada siia aga järgmist:
fakt on, et meditsiinitöötajate töö on tänuväärne.
fakt on ka see, et tegelikult on kõikide normaalsete töödega tegelevate inimeste töö tänuväärne.
fakt on, et Saisaa nõuda 1500 - 2000 juurost töötasu oma tänuväärse töö eest, kui sinu patsiendid saavad 248,34 - 830 juurot oma tänuväärse töö eest.
loomulikult Sa saad 2000-4000 juurot töötasu oma tänuväärse töö eest kohas, kus patsient saab oma tänuväärse töö eest 3100 juurot.
fakt on, et ka Sinu patsient teeb meite riigis oma 248-830 juuro eest tööd 10-14 tundi ööpäevas, mille tõttu satub ka tihti lõpuks Sinu juurde, kui Sina teed oma tänuväärset tööd 10-14 tundi ööpäevas.
fakt on ka see, et Sinu patsient, tehes oma tänuväärset tööd, on oma 248-830 juurost töötasu välja teenides toetanud Sinu tänuväärseid õpinguid 8-12 aastat ja Sina peaksid hiljem selle eest teda toetama (kui ta haige on, töövõimetuks jääb või pensioonile läheb) oma tänuväärse tööga teenitud töötasu välja teenimisel.
põhimõtteliselt poleks ju probleemi, kui koos Sinuga, kallis meditsiinitöötaja, tuleksid kaasa ka kõik patsiendid, kui Sa lahkud. praegu kahjuks pole meditsiinitöötajate ja patsientide lahkumine vaatamata kõigele proportsionaalne. kuigi võiks ju arvata, et küllap patsiendid arstidele lõpuks ikka järele jooksevad, kui neil häda käes. ja tagatipuks ei kaitse keegi ühtegi meditsiintöötajat ise ühel ilusal päeval patsiendiks saamise eest.
mul näituseks on äärmiselt kahju, et ka mina oma tänuväärse 14 tunnise tööga, ei saa kliendilt (sealhulgas ka Sinult, kallis meditsiinitöötaja) rohkem raha, kui tema 248-830 juurone töötasu maksta kannatab ja maksta endale samaväärset palka, kui saavad ametivennad seal, kus kliendid saavad 3100 juurot töötasu. ses suhtes oleme jah nigu ühes paadis siin kõik eksole.
see muidugi tähendab, et tegelikult peaks kogu paat ühel ja samal ajal korraga aerud nurka viskama, nigu ühele paadimeeskonnale kohane. muidu kukub see vähk-haug-luik produktsioonina välja.
samas teades, et meite paadimeeskond, kaasa arvatud mina ise, on enamjaolt suuremate tegude tegemiseks mökud ja ludrid, siis tegelikult on asjade liikumapanemiseks tervitatav see, et ärksamad ohjad enda kätte võtavad ja KOGU paadimeeskonna asja ajama hakkavad. siis on lootust, at need mökumad ka arglikult kampa löövad ükspäev.
aga selles liikumapanemise tuhinas ei tohiks unustada oma paadimeeskonda ja seda, kust paadist pärinetakse, ning kui palju miile koos üksteist toetades ja koos edasi liikumisse panustades läbi aerutatud on.
ikka Teie S. von Freen (vaimselt ravimatu aga füüsiliselt terve)
skisokliinikumid GmbH
Oburje, AMM.Kalojaani straße 2
| von Freenile 05. oktoober 2012, kl 15.06 |
| patsient Soomes 05. oktoober 2012, kl 17.51 |
Olen vajanud paaril korral arstiabi, meeldivaks üllatuseks ja kindlasti täiesti juhuslikult on mõlemal korral Eestist pärit arstid minu tervist ravinud. Ei ütle ühtegi halba sõna selle kohta, et arstid Eestist lahkuvad - meie endi tervis on tähtsaim ja tõeliste teadmiste ja kogemustega arsti võib usaldada tervisehädade korral. Mulle lihtsalt TUNDUB, et hetkel arste (õigemini nende palganumbrit) kiruvad inimesed ei mõista, et meedia vahendusel tekkinud POOLT ja VASTU emotsioonid õhutavad VAENU oma rahvuse seas ja TEGELIK EESMÄRK SEE ONGI. Justnimelt "karjungi", sest valitsusel on vaja rahva viha kuhugi mujale - rahvale endale - suunata. Palun ärge tehke seda!
| Vana Karu 05. oktoober 2012, kl 18.57 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 214 |
| Sysy69 05. oktoober 2012, kl 19.00 | Registreerus: 12 aastat tagasi Postitusi: 95 |
| Vaal 05. oktoober 2012, kl 19.18 |
Täitsa nõus Sysy-ga. Streik ei muuda mitte muffigi, sest selle point ei jõua sinna, kuhu see peaks jõudma ehk siis valitsuseni. Streigi tekitatud ebamugavused ei jõua vastutavate valitsusametnikeni ja neid rahva kannatused lihtsalt ei koti. Ja rahvas, selle asemel et üritada veikengei arstide sõnumisse süveneda, loeb mölaajakirjanduse kinnimakstud artikleid ja usubki, et arstid saavad riigi käest 3-4 tonni kuus ja nõuavad praegu sellele lisa. Taovad endale rusikaga rinnale, KUI PISKUGA nemad ikka käbi saavad ja hurjutavad neid, kes enda eest seista julgevad.
Masendav.
Masendav.
| erm 05. oktoober 2012, kl 19.28 |
Kui streik midagi meditsiinis ei muuda, siis vähemalt streik ja sellega kaasnev annab välismaailmale selge sõnumi, et Eestis ei ole kõik nii korras nagu meie riigiisad ELs ja Brüsselis ette kannavad. Praegu on kõigil arvamus, et Eestis on kõik hästi ja läheb aina paremaks, me võime vabalt " vaeseid " riike suurte rahadega toetada.
| masendav 05. oktoober 2012, kl 19.47 |
on see, et meie inimene on vaid mängukann.
Vahel mõtlen, et vaene ukraina, keda stalin kottis ja tahtis surnuks näljutada, sest polnud tema asi, mida üks inimene sel puhul tunneb.
Samamoodi tegi hitler, lihtsalt talle ei läinud ka korda, kas inimene tahab elada või mitte, ta lihtsalt otsustas maha tapa need, kes olid tema arust ülearused ja niisama jalus ees või liigsed suud lihtsalt.
Mis meil siis nüüd parem on?
Mitte midagi.
On alanud lihtsalt oma rahva vastane terror, oma rahva hinge ja närvidega alatu manipulatsioon, sest kellelgi ON väga vaja meie riik tühjaks teha, enamus hauda saata. Kahju, et see niiväga sarnaneb vaese ukraina kannatustega, kuigi meetodid on palju salakavalamad.
Mõtlengi, et meie Ansip on kas siis väga samade meetoditega nagu Hitler või Stalin.
Salakaval küüditamine igatahes käib ja nüüd siis need, kes ei ole valmis jooksu panema, lihtsalt surevad omas kodus omal maal nälga või aetakse muul viisil hulluks.
Kõige kurvem on selle juures see, et meie väikese riigi inimesed lähevad selle salakavala manipulatsiooniga kaasa ja ei tahagi näha, milles asi tegelikult on.
Selle asemel käib vaid räuskamine üksteise suunas ja vihasemaks kõik aina muutuvad, saamata lõpuks enam millestki aru, isegi endast enam mitte.
Ärge minge selle terrori õnge, palun hoidke üksteist.
Vahel mõtlen, et vaene ukraina, keda stalin kottis ja tahtis surnuks näljutada, sest polnud tema asi, mida üks inimene sel puhul tunneb.
Samamoodi tegi hitler, lihtsalt talle ei läinud ka korda, kas inimene tahab elada või mitte, ta lihtsalt otsustas maha tapa need, kes olid tema arust ülearused ja niisama jalus ees või liigsed suud lihtsalt.
Mis meil siis nüüd parem on?
Mitte midagi.
On alanud lihtsalt oma rahva vastane terror, oma rahva hinge ja närvidega alatu manipulatsioon, sest kellelgi ON väga vaja meie riik tühjaks teha, enamus hauda saata. Kahju, et see niiväga sarnaneb vaese ukraina kannatustega, kuigi meetodid on palju salakavalamad.
Mõtlengi, et meie Ansip on kas siis väga samade meetoditega nagu Hitler või Stalin.
Salakaval küüditamine igatahes käib ja nüüd siis need, kes ei ole valmis jooksu panema, lihtsalt surevad omas kodus omal maal nälga või aetakse muul viisil hulluks.
Kõige kurvem on selle juures see, et meie väikese riigi inimesed lähevad selle salakavala manipulatsiooniga kaasa ja ei tahagi näha, milles asi tegelikult on.
Selle asemel käib vaid räuskamine üksteise suunas ja vihasemaks kõik aina muutuvad, saamata lõpuks enam millestki aru, isegi endast enam mitte.
Ärge minge selle terrori õnge, palun hoidke üksteist.
| von Freen 05. oktoober 2012, kl 20.08 |
patsient Soomes 05.10.2012 17:51 kribas hoolega:
>Olen vajanud paaril korral arstiabi, mõlemal korral
>on Eestist pärit arstid minu tervist ravinud. Ei ütle
>ühtegi halba sõna selle kohta, et arstid Eestist lahkuvad
no oleks ka imelik, kui ütleksid.
patsient (või hoopis arst?) Soomes kribas hoolega edasi:
>meie endi tervis on tähtsaim ja tõeliste teadmiste ja
>kogemustega arsti võib usaldada tervisehädade korral.
"meie endi" on siis kelle ? ?
*siit lahkunud arstide tervis?
*siit lahkunud patsientide tervis?
*soomlasest patsiendi tervis?
patsient Soomes jätkas kribamist:
>Mulle lihtsalt TUNDUB, et hetkel arste (õigemini
>nende palganumbrit) kiruvad inimesed ei mõista, et
>meedia vahendusel tekkinud POOLT ja VASTU emotsioonid
>õhutavad VAENU oma rahvuse seas ja TEGELIK EESMÄRK
>SEE ONGI.
mulle tundus eile, kusjuures ka lihtsalt, et on nigu suvi või nii, sest lihtsalt jube ilus ilm ja soe oli.
aga muidu mulle tundub, et asi on hoopis selles, et meditsiinitöötajad lasevad siit muudkui jalga ja nende ära karanute töö kuhjub siia jäänute õlule ja mida rohkem neid ära kargab, seda suurem on see koormus, mis jääb jääjate kanda ja nemad lihtsalt ei ole enam nõus koormust juurde võtma selle sama tänuväärse töötasu eest, mis nemad praegu saavad.
ja siis nemad nõuavad palgatõusu, mis nende arvates peaks vähendama ärakaranute hulka ja vähendama koormuste kasvu edaspidi ja kõik ongi jumalast õige ja ilus.... ainult, et nemad ei hakka saama mingeid utoopilisi summasi enne, kui nende patsiendid siin hakkavad ka saama nende poolt nõutud summadega proportsionaalset töötasu ja sellest nemad kas aru ei taha saada, või pole kasulik aru saada.
või siis eeldame, et tegemist on ülla ettevõtmisega ja eesmärgiks polegi palganumbrite suurendamine, vaid hoopis kogu ühiskonna ja vaba riigi valitsuse raputamine.
selle viimasega (raputamisvajadusega) ma olen igati päri, aga ma ei ole päri meditsiinipersonali ähvarduse vormis ultimaatumitega, et kui teie, va tõbine väheteeniv kontingent ehk rahatud patsiendid, pappi välja köhima ei hakka, siis meie laseme siit lesta ja vaadake ise, kuidas siis ilma meieta hakkama saate.
selline ultimaatum on esitatud justnimelt patsientidele!
mis sest, et läbi meie imelise vaba riigi valitsuse.
ja ultimaatumi esitaja näol on tegemist riigieelarvelisel koolitusel ja palgal oleva kontingendiga, kellel on ühiskonna ees suuremad kohustused kui lüpsjal või bussijuhil.
et oleks arusaadav ka patsientidele, kes juba ammu mujal maailmas korduvalt külastavad meie ärakaranud häid arste:
kui ma olen näituseks käinud tööl aastast 1982, siis ma olen tänaseks töötanud 30 aastat, mille käigus minu välja teenitud töötasudelt on kooritud raha riigi eelarvesse, kust on makstud 30 aastat arstiteaduskonna tudengite väljaõpetamise eest ja hiljem nende töötasudeks raha. selle aja jooksul on 30 aastat, igal aastal ülikoolist tulnud arstiteaduskonna lõpetajaid kes on üldjuhul asunud tööle meditsiinisüsteemis. ja neid sente, kroone ja juurosid olen pidanud ma maksma selleks, et kui ma peaksin vajama arstiabi (õnneks pole ma seda seni 40-50 aastat praktiliselt vajanud), siis ma seda ka saan. ma olen omast arust oma niigi kesisest pajukist eraldanud palasid ja raasusid enda tuleviku kindlustamiseks arstiabiga.
muidu oleks võinud ju kohe teha kõik koolitused õppija kuludega ja meil oleks ainult eraarstid ja mina oleksin korjanud seda mammonat 30 aastat oma isiklikule arvele, või sukasäärde, mitte maksnud neid summasid riigikassasse ja oleksin siis kui vaja, ostnud endale arstiabiteenust.
praegu aga kipub olema nii, et kui ma lõpuks 15-20 aasta pärast juba tõesti meditsiinilist abi vajan, siis pole siin enam selle abi osutajaid ollagi ja kedagi ei huvita, et ma 45 aastat käisin tööl ja panustasin oma higi ja vaevaga teenitud tulu ka nendesse samadesse abiosutajatesse, kes mind siin ravima peaks, aga kes arvasid heaks ennast minusuguste toel välja koolitada hoopis selleks, et siis rammusamatele patsientidele kusagil mujal hiljem abi osutada.
nad peaksid seda tegema isegi ilma visiiditasuta kusjuures ma arvan
streikige, ajage oma palga asja ja seiske oma õiguste eest, aga ärge tulge ähvardama patsienti abist ilmajätmisega.
see on näotu.
ja ärge unustage, et riigiasutuste meditsiinitöötajaid ei saa võrrelda mingite ehitajate või keevitajatega, kes siit samamoodi jalga lasevad. neid saab võrrelda näiteks päästjate, politseinike või kaitseväelastega, kes samamoodi riigi kulu välja õpetatakse ja kellele riigieelarvest palka makstakse. need on kogu ühiskonnale vajalikud priviligeeritud seisus riigitöötajad.
kuidas tunduks, kui ühel ilusal päiksepaistelisel päeval ütleks päästjad ja politsei, et kui pappi juurde ei voola, siis läheme rootsi ja meie kaitsevägi laseks ühel aprillikuu kevadhommikul täisvarustuses venemaale jalga?
novat, seda minagi
>Olen vajanud paaril korral arstiabi, mõlemal korral
>on Eestist pärit arstid minu tervist ravinud. Ei ütle
>ühtegi halba sõna selle kohta, et arstid Eestist lahkuvad
no oleks ka imelik, kui ütleksid.
patsient (või hoopis arst?) Soomes kribas hoolega edasi:
>meie endi tervis on tähtsaim ja tõeliste teadmiste ja
>kogemustega arsti võib usaldada tervisehädade korral.
"meie endi" on siis kelle ? ?
*siit lahkunud arstide tervis?
*siit lahkunud patsientide tervis?
*soomlasest patsiendi tervis?
patsient Soomes jätkas kribamist:
>Mulle lihtsalt TUNDUB, et hetkel arste (õigemini
>nende palganumbrit) kiruvad inimesed ei mõista, et
>meedia vahendusel tekkinud POOLT ja VASTU emotsioonid
>õhutavad VAENU oma rahvuse seas ja TEGELIK EESMÄRK
>SEE ONGI.
mulle tundus eile, kusjuures ka lihtsalt, et on nigu suvi või nii, sest lihtsalt jube ilus ilm ja soe oli.
aga muidu mulle tundub, et asi on hoopis selles, et meditsiinitöötajad lasevad siit muudkui jalga ja nende ära karanute töö kuhjub siia jäänute õlule ja mida rohkem neid ära kargab, seda suurem on see koormus, mis jääb jääjate kanda ja nemad lihtsalt ei ole enam nõus koormust juurde võtma selle sama tänuväärse töötasu eest, mis nemad praegu saavad.
ja siis nemad nõuavad palgatõusu, mis nende arvates peaks vähendama ärakaranute hulka ja vähendama koormuste kasvu edaspidi ja kõik ongi jumalast õige ja ilus.... ainult, et nemad ei hakka saama mingeid utoopilisi summasi enne, kui nende patsiendid siin hakkavad ka saama nende poolt nõutud summadega proportsionaalset töötasu ja sellest nemad kas aru ei taha saada, või pole kasulik aru saada.
või siis eeldame, et tegemist on ülla ettevõtmisega ja eesmärgiks polegi palganumbrite suurendamine, vaid hoopis kogu ühiskonna ja vaba riigi valitsuse raputamine.
selle viimasega (raputamisvajadusega) ma olen igati päri, aga ma ei ole päri meditsiinipersonali ähvarduse vormis ultimaatumitega, et kui teie, va tõbine väheteeniv kontingent ehk rahatud patsiendid, pappi välja köhima ei hakka, siis meie laseme siit lesta ja vaadake ise, kuidas siis ilma meieta hakkama saate.
selline ultimaatum on esitatud justnimelt patsientidele!
mis sest, et läbi meie imelise vaba riigi valitsuse.
ja ultimaatumi esitaja näol on tegemist riigieelarvelisel koolitusel ja palgal oleva kontingendiga, kellel on ühiskonna ees suuremad kohustused kui lüpsjal või bussijuhil.
et oleks arusaadav ka patsientidele, kes juba ammu mujal maailmas korduvalt külastavad meie ärakaranud häid arste:
kui ma olen näituseks käinud tööl aastast 1982, siis ma olen tänaseks töötanud 30 aastat, mille käigus minu välja teenitud töötasudelt on kooritud raha riigi eelarvesse, kust on makstud 30 aastat arstiteaduskonna tudengite väljaõpetamise eest ja hiljem nende töötasudeks raha. selle aja jooksul on 30 aastat, igal aastal ülikoolist tulnud arstiteaduskonna lõpetajaid kes on üldjuhul asunud tööle meditsiinisüsteemis. ja neid sente, kroone ja juurosid olen pidanud ma maksma selleks, et kui ma peaksin vajama arstiabi (õnneks pole ma seda seni 40-50 aastat praktiliselt vajanud), siis ma seda ka saan. ma olen omast arust oma niigi kesisest pajukist eraldanud palasid ja raasusid enda tuleviku kindlustamiseks arstiabiga.
muidu oleks võinud ju kohe teha kõik koolitused õppija kuludega ja meil oleks ainult eraarstid ja mina oleksin korjanud seda mammonat 30 aastat oma isiklikule arvele, või sukasäärde, mitte maksnud neid summasid riigikassasse ja oleksin siis kui vaja, ostnud endale arstiabiteenust.
praegu aga kipub olema nii, et kui ma lõpuks 15-20 aasta pärast juba tõesti meditsiinilist abi vajan, siis pole siin enam selle abi osutajaid ollagi ja kedagi ei huvita, et ma 45 aastat käisin tööl ja panustasin oma higi ja vaevaga teenitud tulu ka nendesse samadesse abiosutajatesse, kes mind siin ravima peaks, aga kes arvasid heaks ennast minusuguste toel välja koolitada hoopis selleks, et siis rammusamatele patsientidele kusagil mujal hiljem abi osutada.
nad peaksid seda tegema isegi ilma visiiditasuta kusjuures ma arvan
streikige, ajage oma palga asja ja seiske oma õiguste eest, aga ärge tulge ähvardama patsienti abist ilmajätmisega.
see on näotu.
ja ärge unustage, et riigiasutuste meditsiinitöötajaid ei saa võrrelda mingite ehitajate või keevitajatega, kes siit samamoodi jalga lasevad. neid saab võrrelda näiteks päästjate, politseinike või kaitseväelastega, kes samamoodi riigi kulu välja õpetatakse ja kellele riigieelarvest palka makstakse. need on kogu ühiskonnale vajalikud priviligeeritud seisus riigitöötajad.
kuidas tunduks, kui ühel ilusal päiksepaistelisel päeval ütleks päästjad ja politsei, et kui pappi juurde ei voola, siis läheme rootsi ja meie kaitsevägi laseks ühel aprillikuu kevadhommikul täisvarustuses venemaale jalga?
novat, seda minagi
| jastreik 05. oktoober 2012, kl 20.21 |
Miks küll eestis streikida ei tohi?
Õpetajad ei tohtinud. Arstid ei tohi.
Ma olen kindel, et kui kõige väiksema palgaga koristajad hakkaks streikima, siis jälle oleks siin foorumis kõvasti kobisemist.
Mujal maailmas on streikimine täisti tavaline asi. Seda peetakse seal normaalseks.
Aga noh, see siin ju alles arengumaa mitte arenenud riik.
Õpetajad ei tohtinud. Arstid ei tohi.
Ma olen kindel, et kui kõige väiksema palgaga koristajad hakkaks streikima, siis jälle oleks siin foorumis kõvasti kobisemist.
Mujal maailmas on streikimine täisti tavaline asi. Seda peetakse seal normaalseks.
Aga noh, see siin ju alles arengumaa mitte arenenud riik.
| Dr. Toolittle 05. oktoober 2012, kl 21.13 |
to von Freen: Sa esitad puhtalt enda isiklikku arvamust faktidena, mis ei vasta sugugi tõele. Esitan siis mõned faktid:
Eesti kulutab SKT-st tervishoiule VAID 5,3%, meist vähem/sama palju kulutavad vaid Gruusia, Usbekistan, Rumeenia, Turkmenistan, Tadžikistan, Kasahstan, Aserbaidžaan (vahva grupp ühele Euroopa rikkaimale riigile, eks ole). Venemaa kulutab nt. 6%, Soome 7,4%, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa-Šveits üle 10%.
Nende jamade kulutuste juures on Eestis saavutatud lausa uskumatult hea tervishoiu tase, raviefektiivsus on hea, meil on väga väike imikusuremus, järjekorrad on muu Euroopaga võrreldes lühikesed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et meie rahva terviseteadlikkus on ikka väga väike, joomise ja autoga põntsu panemises oleme esirinnas. Inimesed ei oska oma kardiovaskulaarse süsteemi eest hoolt kanda, ravimeid ei jõuta välja osta jne.
Järeldus: Eestis tuleb prioriteedid korda seada ja tervishoiule keskenduda, muidu ei ole see tervishoiusüsteem lihtsalt jätkusuutlik.
Arstide miinimumpalka tuleb ka muuhulgas tõsta.
Enne küsitud küsimuse kohta: peremeditsiini tuleb õppida 3 aastat, üldkirurgiat 5 aastat. Residentuurid ongi 3-5 aastat. Residentuuris siis saab 3-5 aastat põhipalka 966,67 euri miinus maksud, nii et u. 700 saab kätte. Kirurgia residentuuris näiteks oled tihti kuueni-kaheksani tööl ja residendi lisatunde ja lisavalveid eriti ei arvestata, ikka saad põhipalka. Üdse ma tean, et paljudel töökohtadel on nende lisatunde arvestamine väga puudulik. EMO-s on veidi lihtsam, seal toimub töö ainult valvetena.
Nüüd veel sellest ajakirjanduse jamast. Enamikes haiglates saab ühe koha eest põhipalka 1200-1300 bruto, residendi koolitamise ja muu nipet-näpet eest saab boonust. Ma ei saa aru, kust need ajakirjanduse ulmenumbrid on võetud. Koos kõigi lisatasudega saadakse tervihoiuasutustest keskmistelt 1500 ja veidi peale brutos. Õdede palkasid ei viitsi harutada, aga need on nirud.
Miks ei ole meil olemas tõelist uurivat ajakirjandust, kes viitsiks keskmised proportsioonid erinevatest allikatest välja tuua? Küsimus ongi ju selles, et praegune tervishoiusüsteem EI OLE jätkusuutlik. See, mis praegu toimub, on lihtsalt inimestele udu pähe ajamine.
Eesti kulutab SKT-st tervishoiule VAID 5,3%, meist vähem/sama palju kulutavad vaid Gruusia, Usbekistan, Rumeenia, Turkmenistan, Tadžikistan, Kasahstan, Aserbaidžaan (vahva grupp ühele Euroopa rikkaimale riigile, eks ole). Venemaa kulutab nt. 6%, Soome 7,4%, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa-Šveits üle 10%.
Nende jamade kulutuste juures on Eestis saavutatud lausa uskumatult hea tervishoiu tase, raviefektiivsus on hea, meil on väga väike imikusuremus, järjekorrad on muu Euroopaga võrreldes lühikesed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et meie rahva terviseteadlikkus on ikka väga väike, joomise ja autoga põntsu panemises oleme esirinnas. Inimesed ei oska oma kardiovaskulaarse süsteemi eest hoolt kanda, ravimeid ei jõuta välja osta jne.
Järeldus: Eestis tuleb prioriteedid korda seada ja tervishoiule keskenduda, muidu ei ole see tervishoiusüsteem lihtsalt jätkusuutlik.
Arstide miinimumpalka tuleb ka muuhulgas tõsta.
Enne küsitud küsimuse kohta: peremeditsiini tuleb õppida 3 aastat, üldkirurgiat 5 aastat. Residentuurid ongi 3-5 aastat. Residentuuris siis saab 3-5 aastat põhipalka 966,67 euri miinus maksud, nii et u. 700 saab kätte. Kirurgia residentuuris näiteks oled tihti kuueni-kaheksani tööl ja residendi lisatunde ja lisavalveid eriti ei arvestata, ikka saad põhipalka. Üdse ma tean, et paljudel töökohtadel on nende lisatunde arvestamine väga puudulik. EMO-s on veidi lihtsam, seal toimub töö ainult valvetena.
Nüüd veel sellest ajakirjanduse jamast. Enamikes haiglates saab ühe koha eest põhipalka 1200-1300 bruto, residendi koolitamise ja muu nipet-näpet eest saab boonust. Ma ei saa aru, kust need ajakirjanduse ulmenumbrid on võetud. Koos kõigi lisatasudega saadakse tervihoiuasutustest keskmistelt 1500 ja veidi peale brutos. Õdede palkasid ei viitsi harutada, aga need on nirud.
Miks ei ole meil olemas tõelist uurivat ajakirjandust, kes viitsiks keskmised proportsioonid erinevatest allikatest välja tuua? Küsimus ongi ju selles, et praegune tervishoiusüsteem EI OLE jätkusuutlik. See, mis praegu toimub, on lihtsalt inimestele udu pähe ajamine.
| uuu 05. oktoober 2012, kl 21.20 |
| von Freenile 05. oktoober 2012, kl 21.31 |
Sa oled tõesti selle 30 tööaastaga üks kibestunud eluaegne väikesepalgaline mutt, kes ei saa streigist kui survevahendist valitsusele aru. Vajad juba praegu meditsiinilist abi. Küsimus ei ole ju selles, et arstid ÄHVARDAVAD PATSIENTE! Kui õpetajad käisid Toompeal loosungitega "streikimas"ja pidasid aatelisi kõnesid tuleviku (laste) teemadel, siis kas muutus midagi? Lõppeks lihtsalt irvitati selle "aktsiooni" peale. Ja midagi ei muutunud. Õigus nendel, kes arvavad, et streik on tihtilugu ainus võimalus midagi muuta. Või vähemalt muule maailmale märguandeks, et riigis pole kõik nii roosamanna.
Ja mina ei ole Soome karanud arst. Olen siinsete kommijate sõnul tavaline "kodumaa reetur". Ja õnneks vajan arstiabi tõesti vähe. Tervislikud eluviisid on eelkõige iseenda hool. Ja vähem viha ja vihkamist ja kadedust ja kibestumist! Kui siit foorumitestki lugeda, siis paneb tõepoolest imestama, kuidas te seal Eestis kõik niii haiged olete?! Nüüd on äkki vaja...
Eestis elades oli mul perearst, kes ravis telefoni teel. Soovitas alati apteegi käsimüügist kamalute kaupa kõikvõimalikku jama osta; tõsisema probleemi puhul andis vastumeelselt vereanalüüsile saatekirja. Ja see oli kõik! Perearstindus Eestis on minu meelest läbikukkunud projekt algusest peale. Suur lugupidamine on eriarstide vastu, kuigi nende abi kogu elu jooksul väga palju pole vaja läinud.
Tundub, et suurem osa inimestest pole ikka aru saanud, MIKS (antud juhul) arstid streigivad...
Ja mina ei ole Soome karanud arst. Olen siinsete kommijate sõnul tavaline "kodumaa reetur". Ja õnneks vajan arstiabi tõesti vähe. Tervislikud eluviisid on eelkõige iseenda hool. Ja vähem viha ja vihkamist ja kadedust ja kibestumist! Kui siit foorumitestki lugeda, siis paneb tõepoolest imestama, kuidas te seal Eestis kõik niii haiged olete?! Nüüd on äkki vaja...
Eestis elades oli mul perearst, kes ravis telefoni teel. Soovitas alati apteegi käsimüügist kamalute kaupa kõikvõimalikku jama osta; tõsisema probleemi puhul andis vastumeelselt vereanalüüsile saatekirja. Ja see oli kõik! Perearstindus Eestis on minu meelest läbikukkunud projekt algusest peale. Suur lugupidamine on eriarstide vastu, kuigi nende abi kogu elu jooksul väga palju pole vaja läinud.
Tundub, et suurem osa inimestest pole ikka aru saanud, MIKS (antud juhul) arstid streigivad...
| imestan 05. oktoober 2012, kl 22.06 |
Kust küll kõik ennasttäis inimesed võtavad arvamuse, et neid kõiki mujal maailmas nii hirmsasti oodatakse? Ja hirmutavad kogu riiki sellega, et kui nenede nõudmisi ei täideta, siis lahkuvad kõik Eestist. Kas kõiki arste ikka piiri taga tarvis on? Tippspetsialiste ilmselt vajatakse jah, aga kogu seda streikivat ja ähvardavat armeed - no tulge nüüd mõistusele! Aga no ega ikka ei taheta tunnistada, et ollakse keskpärane.
| Dr. Toolittle 05. oktoober 2012, kl 22.19 |
Lisaks, neie, keda tegelikult ka huvitab.
2006 (!) aastal avaldatud artikkel http://www.eestiarst.ee/static/files/078/eesti_tervishoiu_jatkusuutlikkusest_lahiaastatel.pdf
*OECD uuringud http://www.oecd.org/els/healthpoliciesanddata/49105858.pdf
*http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/20.05.05/dialoog/5.shtml
*http://www.arstideliit.ee/wp-content/uploads/2012/10/Ülevaade-registreeritud-tervishoiutöötajate-nimekirjas-olevate-isikute-sissetulekutest-perioodil-2006-–-2012.pdf
*http://www.arstideliit.ee/web/tooseisakuga-esitatavad-noudmised
2006 (!) aastal avaldatud artikkel http://www.eestiarst.ee/static/files/078/eesti_tervishoiu_jatkusuutlikkusest_lahiaastatel.pdf
*OECD uuringud http://www.oecd.org/els/healthpoliciesanddata/49105858.pdf
*http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/20.05.05/dialoog/5.shtml
*http://www.arstideliit.ee/wp-content/uploads/2012/10/Ülevaade-registreeritud-tervishoiutöötajate-nimekirjas-olevate-isikute-sissetulekutest-perioodil-2006-–-2012.pdf
*http://www.arstideliit.ee/web/tooseisakuga-esitatavad-noudmised
| Anja-Nanja 05. oktoober 2012, kl 23.09 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
| Dr Toolittle 05. oktoober 2012, kl 23.12 |
Nüüd tehkem vahet ultimaatumite tegemisel/ähvardamisel ja ennetustööl/faktide esitamisel.
Seni on igal aastal lahkunud n arv arste ja õdesid. Põhjused on mitmekesised ja võib-olla lahkan neid hiljem. Trende järgides võib öelda, et praegu on lahkumine tõusev trend.
Tegemist ei ole ju ultimaatumiga, et kui midagi ei teha, siis me lähme ära. Suurem osa arste jääb ikka kodumaale. Uuringud on näidanud, et suure tõenäosusega, kui midagi ei muutu, siis minnakse suuremas osas ära.
Need trendid on riiklikul tasandil mõjutatavad. Kui nt. peretoetusi suurenda ja emapalk sisse viia, siis nendel perioodidel iive tõuseb. Kui kutseharidust riiklikult edendada, siis muutub see populaarsemaks jne. Investeerimine arstidesse ei ole sellest kuidagi erinev protsess.
Seni on igal aastal lahkunud n arv arste ja õdesid. Põhjused on mitmekesised ja võib-olla lahkan neid hiljem. Trende järgides võib öelda, et praegu on lahkumine tõusev trend.
Tegemist ei ole ju ultimaatumiga, et kui midagi ei teha, siis me lähme ära. Suurem osa arste jääb ikka kodumaale. Uuringud on näidanud, et suure tõenäosusega, kui midagi ei muutu, siis minnakse suuremas osas ära.
Need trendid on riiklikul tasandil mõjutatavad. Kui nt. peretoetusi suurenda ja emapalk sisse viia, siis nendel perioodidel iive tõuseb. Kui kutseharidust riiklikult edendada, siis muutub see populaarsemaks jne. Investeerimine arstidesse ei ole sellest kuidagi erinev protsess.
| Anja-Nanja 05. oktoober 2012, kl 23.29 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
| Kui arstid 05. oktoober 2012, kl 23.44 |
kurdavad oma suure töökoormuse üle ja samas nende seltskonnas antakse paljudele võimalus käia poole kohaga tööl Eestis ja teise kohaga tööl Soomes, siis sellest võib järeldada, et seda tööd siiski ei ole nii palju või on tegemist oma sisese viletsa töökorraldusega. Kui firmades on töötajatel palju tööd, siis ükski ülemus ei luba käia tööl nii kuidas keegi tahab.
anja-nanjadele: tuletage meelde õpetajate streiki.Kõik oli alguses kena ja pooldajaid oli väga palju. Kuid kuni sinnamaani, kus teatud seltskond "üliagaraid" õpetajaid hakkasid kommenteerima ning vihastasid inimesed täielikult välja.
Karta on, et kui meedias algab sama käitumine ka "üliaktiivsete" arstide poolt, siis midagi head sellest ei tule. Enne 9 korda mõelge, enne kui 1 kord midagi kommenteerite/ütlete.
Ja paluks asjalikke kommentaare, mitte stiilis a la meie oleme targad, teie olete lollid. Kui arstidele meeldib selliseid robustseid tegelasi ravida nagu siin kirjutavad anja-nanjad ja von Freenile (21:31), siis te olete, (nii ravija kui ravitav), üksteist leidnud.
anja-nanjadele: tuletage meelde õpetajate streiki.Kõik oli alguses kena ja pooldajaid oli väga palju. Kuid kuni sinnamaani, kus teatud seltskond "üliagaraid" õpetajaid hakkasid kommenteerima ning vihastasid inimesed täielikult välja.
Karta on, et kui meedias algab sama käitumine ka "üliaktiivsete" arstide poolt, siis midagi head sellest ei tule. Enne 9 korda mõelge, enne kui 1 kord midagi kommenteerite/ütlete.
Ja paluks asjalikke kommentaare, mitte stiilis a la meie oleme targad, teie olete lollid. Kui arstidele meeldib selliseid robustseid tegelasi ravida nagu siin kirjutavad anja-nanjad ja von Freenile (21:31), siis te olete, (nii ravija kui ravitav), üksteist leidnud.
| Dr Toolittle 06. oktoober 2012, kl 00.41 |
Võtkem aluseks ka nt need arvutused. Milline on spetsialisti tõeline väärtus? Ütleme, et arst ei lähegi arstiks õppima, vaid läheb mujale bakasse ja siis tööle. 3 aastaga saab keskmist palka = 29 700.
Arst õpib 3 aastat rohkem ja peale seda hakkab alles keskmist palka saama. Seega juba stardipositsioonis on noor arst umbes Tallinna hea 1-toalise korteri jagu vaesem, tavaliselt on ka õppevõlg oluliselt suurem. Kui arstiõpe oleks kõige tasuline, siis selle ajal käib tudeng välja 29 000 eurot välja.
Võtame proportsionaalselt näiteks siis USA, kus arstiõpe on kõigile tasuline. Seal saab üks riigi keskmine EMO arst normaaltöökohaga 4,5 korda rohkem kui keskmine bakalaureusekraadiga õpetaja (mediaanpalgad) ja 2,5 korda rohkem kui magistrikraadiga õpetaja. EMO pole sugugi kõige rohkem tasustatav ala ja teatavasti on seal õpetajate palgad ka palju normaalsemas suhtes, võrreldes alghariduse saanud tööjõuga. Aga võtame siis ikkagi Eesti õpetaja 2011. a keskmise (järgmine aasta pidi olema 820) 771*2,5=1927,5 *4,5=3469,5 eurot. Järgmise aasta andmetega peaks siis EMO arsti keskmine palk olema 2050 minimaalselt ÜHE koha peal ja tippuda keskmine palk EMOs võib ulatuda 3690ni. Nüüd tuleb arvestada, et nt. ortopeedide ja kirurgide ning radioloogide keskmine palk on USAs EMOst tugevasti kõrgem. Veel. Võrreldes algaja advokaadiga saab USAs keskmine EMO arst 3x rohkem palka. Seda ei hakka parem arvutama eksole :P
Aga point ei ole selles, et teeme nii nagu USAs. Minu meelest on õige, et arstiõpe on tasuta, sest nii selekteeritakse välja ikka õppimisvõimelised isikud välja ja kaudselt sellest tuleneb ka Eesti arstide hea tase.
Arst õpib 3 aastat rohkem ja peale seda hakkab alles keskmist palka saama. Seega juba stardipositsioonis on noor arst umbes Tallinna hea 1-toalise korteri jagu vaesem, tavaliselt on ka õppevõlg oluliselt suurem. Kui arstiõpe oleks kõige tasuline, siis selle ajal käib tudeng välja 29 000 eurot välja.
Võtame proportsionaalselt näiteks siis USA, kus arstiõpe on kõigile tasuline. Seal saab üks riigi keskmine EMO arst normaaltöökohaga 4,5 korda rohkem kui keskmine bakalaureusekraadiga õpetaja (mediaanpalgad) ja 2,5 korda rohkem kui magistrikraadiga õpetaja. EMO pole sugugi kõige rohkem tasustatav ala ja teatavasti on seal õpetajate palgad ka palju normaalsemas suhtes, võrreldes alghariduse saanud tööjõuga. Aga võtame siis ikkagi Eesti õpetaja 2011. a keskmise (järgmine aasta pidi olema 820) 771*2,5=1927,5 *4,5=3469,5 eurot. Järgmise aasta andmetega peaks siis EMO arsti keskmine palk olema 2050 minimaalselt ÜHE koha peal ja tippuda keskmine palk EMOs võib ulatuda 3690ni. Nüüd tuleb arvestada, et nt. ortopeedide ja kirurgide ning radioloogide keskmine palk on USAs EMOst tugevasti kõrgem. Veel. Võrreldes algaja advokaadiga saab USAs keskmine EMO arst 3x rohkem palka. Seda ei hakka parem arvutama eksole :P
Aga point ei ole selles, et teeme nii nagu USAs. Minu meelest on õige, et arstiõpe on tasuta, sest nii selekteeritakse välja ikka õppimisvõimelised isikud välja ja kaudselt sellest tuleneb ka Eesti arstide hea tase.
| Dr Toolittle 06. oktoober 2012, kl 01.03 |
to kui arstid: Haigla ja töötaja vahel sõlmitakse ju leping. Ja kui arst ei võta enam täiskohaga töökohta, vaid on nõus ainult poole kohaga, siis ei jää tööjõupuuduses haiglas muud üle, kui seegi leping sõlmida. Küsimus ei ole selles, et haigla "lubab" kellelgi nii töötada või et tööd oleks vähe. Lisaks on võimalik 1,0 kohaga valvetöö puhul oma valved sättida nii, et ühe nädala kuus saab Soomes töötada.
Kust aga Eesti tervishoiule raha võtta. 2011. aasta lõpu seisuga oli Haigekassa jaotamata kasum 162,5 miljonit eurot. See ei ole mingi reserv, vaid otseselt sellestki vähesest investeeritud rahast ülejäänud kasum, mis on inimestelt ravikindlustusena ära korjatud. Ja see peakski kuluma tervishoiusüsteemi.
Kuna streiki on võimalik korraldada ainult palgaläbirääkimiste tõttu, siis ongi peamiseks probleemiks palga/töökoormuse suhte kontroll.
Ja keegi ei ähvarda ära minna, inimesed lähevad, kui näevad, et tervishoiule mõeldud raha lihtsalt ära laristatakse. Muidugi ei suuda me nt. residentide tasuks saada ulmelist 3600 eurot, mida Soomes pakutakse. Aga me saame suurendada investeeringuid tervishoidu, arstidesse ja arstiõppesse! Nii et suunakem oma vihased pilgud ikkagi sinna ladviku poole, omavahel kisklemine ei too mingit tulemust
Kust aga Eesti tervishoiule raha võtta. 2011. aasta lõpu seisuga oli Haigekassa jaotamata kasum 162,5 miljonit eurot. See ei ole mingi reserv, vaid otseselt sellestki vähesest investeeritud rahast ülejäänud kasum, mis on inimestelt ravikindlustusena ära korjatud. Ja see peakski kuluma tervishoiusüsteemi.
Kuna streiki on võimalik korraldada ainult palgaläbirääkimiste tõttu, siis ongi peamiseks probleemiks palga/töökoormuse suhte kontroll.
Ja keegi ei ähvarda ära minna, inimesed lähevad, kui näevad, et tervishoiule mõeldud raha lihtsalt ära laristatakse. Muidugi ei suuda me nt. residentide tasuks saada ulmelist 3600 eurot, mida Soomes pakutakse. Aga me saame suurendada investeeringuid tervishoidu, arstidesse ja arstiõppesse! Nii et suunakem oma vihased pilgud ikkagi sinna ladviku poole, omavahel kisklemine ei too mingit tulemust
| Dr Toolittle 06. oktoober 2012, kl 02.22 |
Ok, mul ei tule und.
Kõrgharidusega töötaja töötuse määr on kaks korda väiksem kui keskharidusega töötajal ja neli korda väiksem kui algharidusega töötajal. Mida parem, kvaifitseeritum spetsialist, seda nõutum ta on. Õppides anname endale hindamatu lisaväärtuse, igasse õpilasse investeerimine on tohutu hea tehing.
Eesti (kogu) kõrgharidusse investeeritakse SKP-st u 1%, riigieelarvest teeb see 2,5-3%. Tartu ülikoolis kokku õpib u. 26% e 1/5 kõikidest üliõpilastest, neist omakorda 15% e. 1/7 on arstiteaduskonnas õppijaid ja neist alles suurem osa arstiteaduse erialal õppijad (teised on hambaarstid ja proviisorid).
Kas see annab nüüd ettekujutuse, et tegelikult iga kodaniku investeering ühe arsti väljaõppese on ikka ääretult väike. Kui ma ei oleks õppinud, siis oleks endale samal ajal tööga välja teeninud suurema palga, kui kuluks minu õppele ja samal ajal oleks endale võimaldanud hea elu. Nii et sisuliselt ma panustan omaenda 6 aastat sinna õppesse, mitte kellegi teise raha ja ei arva. Kvalifitseeritud spetsialist annab oma riigile alati rohkem, kui ta on saanud. Samas u 30-40% arstitudengitest käib samal ajal poole kohaga tööl, nii et osaliselt maksavadki oma õppekulud. Õppelaenu intressid pole ju ka sisuliselt mingi õppetoetus, vaid pangad saavad selle pealt reaalset kasumit.
Kui arstitudengid peavad hakkama oma õppemaksu maksma, siis tehku seda ka ülejäänud 30 000 tudengit igal aastal. Eriti arvestades olukorda, et paljudel pehmetel erialade järgi polegi Eestis erilist nõudlust.
Kõrgharidusega töötaja töötuse määr on kaks korda väiksem kui keskharidusega töötajal ja neli korda väiksem kui algharidusega töötajal. Mida parem, kvaifitseeritum spetsialist, seda nõutum ta on. Õppides anname endale hindamatu lisaväärtuse, igasse õpilasse investeerimine on tohutu hea tehing.
Eesti (kogu) kõrgharidusse investeeritakse SKP-st u 1%, riigieelarvest teeb see 2,5-3%. Tartu ülikoolis kokku õpib u. 26% e 1/5 kõikidest üliõpilastest, neist omakorda 15% e. 1/7 on arstiteaduskonnas õppijaid ja neist alles suurem osa arstiteaduse erialal õppijad (teised on hambaarstid ja proviisorid).
Kas see annab nüüd ettekujutuse, et tegelikult iga kodaniku investeering ühe arsti väljaõppese on ikka ääretult väike. Kui ma ei oleks õppinud, siis oleks endale samal ajal tööga välja teeninud suurema palga, kui kuluks minu õppele ja samal ajal oleks endale võimaldanud hea elu. Nii et sisuliselt ma panustan omaenda 6 aastat sinna õppesse, mitte kellegi teise raha ja ei arva. Kvalifitseeritud spetsialist annab oma riigile alati rohkem, kui ta on saanud. Samas u 30-40% arstitudengitest käib samal ajal poole kohaga tööl, nii et osaliselt maksavadki oma õppekulud. Õppelaenu intressid pole ju ka sisuliselt mingi õppetoetus, vaid pangad saavad selle pealt reaalset kasumit.
Kui arstitudengid peavad hakkama oma õppemaksu maksma, siis tehku seda ka ülejäänud 30 000 tudengit igal aastal. Eriti arvestades olukorda, et paljudel pehmetel erialade järgi polegi Eestis erilist nõudlust.
| Dr Toolittle 06. oktoober 2012, kl 03.45 |
Milleks siis meil eelarves õieti raha on? Teada on, et kulutus tervishoiule SKP-st pole mitte suurenenud, vaid pigem väheneud, jäädes 5,3 %. 2010. aastal suunati riigieelarvest 13,7% 2011. eelarvest jätkus veel tervishoiule 13,4% kuludest, sel aastal aga otsustati, et seda on ikka proportsionaalselt LIIGA palju, nüüd on 12,96% e. eelmise aastaga võrreldes 0,4% vähem, 2 aastaga 0,74% langus ja seda vananeva elanikkonna korral.
Ok, natuke suurendati kulusid majanduse valdkonda (teed ja põllumajandus), pisku ka haridusse, see on hea. Valitsuse kulud suurenesid aga 0,2% e 42 miljonit eurot (!) Sinna sisse jääb muidugi ka Riigikogulaste pensioni 10% tõus ja muudki "huvitavat" nipet-näpet. No kas selle saaks keegi lahti seletada, miks peaks kulutus valitsusele suurenema nii palju peale valimisjärgset aastat, pigem peaksid need samaks jääma või vähenema.
Samuti ei poolda ka kulude osakaalu sellist suurenemist riigikaitsesse, kus on viimase kahe aasta peale suurendatud kulusid 81 mln (!)euro võrra.
Ka avaliku julgeoleku ja korra kulutused suurenevad 0,7% võrra kogukuludest. Loomulikult osaliselt selleks siis, et julgestada NATO Peaassambleed (!).
Mille arvelt siis meie riigilt säästa on, loomulikult tervishoid ja teine valdkond on veel sotskulud e. näiteks lastetoetused. Ma ei saa aru, mis politseiriiki me siin ehitame, ainult NATOle allumegi või. Põhimõtteliselt vähemalt alates 2008. aastast on arstide/õdede/hooldajate miinimumpalk külmetatud, residentide palk külmetatud, tervishoidu üldiselt lihtsalt ei investeerita ning mingeid läbirääkimisi ei ole toimunud. See, et meil on sisemajanduse koguprodukt väike ja eelarves on defitsiit, on puhas Ansipi propaganda jälle. Küsimus on just kulude ebaõiglases ümberjaotamises, kus kangekaelselt jaotatakse iga aastaga raha tervishoiust mujale ümber.
Ok, natuke suurendati kulusid majanduse valdkonda (teed ja põllumajandus), pisku ka haridusse, see on hea. Valitsuse kulud suurenesid aga 0,2% e 42 miljonit eurot (!) Sinna sisse jääb muidugi ka Riigikogulaste pensioni 10% tõus ja muudki "huvitavat" nipet-näpet. No kas selle saaks keegi lahti seletada, miks peaks kulutus valitsusele suurenema nii palju peale valimisjärgset aastat, pigem peaksid need samaks jääma või vähenema.
Samuti ei poolda ka kulude osakaalu sellist suurenemist riigikaitsesse, kus on viimase kahe aasta peale suurendatud kulusid 81 mln (!)euro võrra.
Ka avaliku julgeoleku ja korra kulutused suurenevad 0,7% võrra kogukuludest. Loomulikult osaliselt selleks siis, et julgestada NATO Peaassambleed (!).
Mille arvelt siis meie riigilt säästa on, loomulikult tervishoid ja teine valdkond on veel sotskulud e. näiteks lastetoetused. Ma ei saa aru, mis politseiriiki me siin ehitame, ainult NATOle allumegi või. Põhimõtteliselt vähemalt alates 2008. aastast on arstide/õdede/hooldajate miinimumpalk külmetatud, residentide palk külmetatud, tervishoidu üldiselt lihtsalt ei investeerita ning mingeid läbirääkimisi ei ole toimunud. See, et meil on sisemajanduse koguprodukt väike ja eelarves on defitsiit, on puhas Ansipi propaganda jälle. Küsimus on just kulude ebaõiglases ümberjaotamises, kus kangekaelselt jaotatakse iga aastaga raha tervishoiust mujale ümber.
| just-just 06. oktoober 2012, kl 10.39 |
Dr Toolittle Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Võtkem aluseks ka nt need arvutused. Milline on sp
> etsialisti tõeline väärtus? Ütleme, et arst ei läh
> egi arstiks õppima, vaid läheb mujale bakasse ja s
> iis tööle. 3 aastaga saab keskmist palka = 29 700.
>
> Arst õpib 3 aastat rohkem ja peale seda hakka
> b alles keskmist palka saama. Seega juba stardipos
> itsioonis on noor arst umbes Tallinna hea 1-toalis
> e korteri jagu vaesem, tavaliselt on ka õppevõlg o
> luliselt suurem. Kui arstiõpe oleks kõige tasuline
> , siis selle ajal käib tudeng välja 29 000 eurot v
> älja.
> Võtame proportsionaalselt näiteks siis U
> SA, kus arstiõpe on kõigile tasuline. Seal saab ük
> s riigi keskmine EMO arst normaaltöökohaga 4,5 kor
> da rohkem kui keskmine bakalaureusekraadiga õpetaj
> a (mediaanpalgad) ja 2,5 korda rohkem kui magistri
> kraadiga õpetaja. EMO pole sugugi kõige rohkem tas
> ustatav ala ja teatavasti on seal õpetajate palgad
> ka palju normaalsemas suhtes, võrreldes algharidu
> se saanud tööjõuga. Aga võtame siis ikkagi Eesti õ
> petaja 2011. a keskmise (järgmine aasta pidi olema
> 820) 771*2,5=1927,5 *4,5=3469,5 eurot. Järgmise a
> asta andmetega peaks siis EMO arsti keskmine palk
> olema 2050 minimaalselt ÜHE koha peal ja tippuda k
> eskmine palk EMOs võib ulatuda 3690ni. Nüüd tuleb
> arvestada, et nt. ortopeedide ja kirurgide ning ra
> dioloogide keskmine palk on USAs EMOst tugevasti k
> õrgem. Veel. Võrreldes algaja advokaadiga saab USA
> s keskmine EMO arst 3x rohkem palka. Seda ei hakka
> parem arvutama eksole :P
> Aga point ei ole sell
> es, et teeme nii nagu USAs. Minu meelest on õige,
> et arstiõpe on tasuta, sest nii selekteeritakse vä
> lja ikka õppimisvõimelised isikud välja ja kaudsel
> t sellest tuleneb ka Eesti arstide hea tase.
arulagedad on kisamas, et teeme seda või teist ikka nii nagu mujal, siinne näide usas. aga miks keegi ei vingu, et meil on arstiabi siiski tasuta, usas võid ka lihtsalt arsi silma all ära surra, sest kui ikka kindlstust pole, siis keegi sind ei ravi ja asi ants. imelik, et kõik räägivad, kuidas mujal on hea, see, mis mujal on paha ja meil parem, jäetakse alati märkimata.
no et soomes on nii suur palk, aga ei mainita, mis maksab soomes elamine. kööktuba helsinki kesklinnas on 1000 eur, tallinnas samavõõrnae 300, üürihind siis. ostuhinnast ei hakka rääkimagi. mis maksab tallinnas juuksur? aga helsinkis? mitmekordne vahe on? aga takso? aga väljas söömine? aga hambaarst? need on lihtsalt nii kordades suuremad summad, et loomulikult kui soomes elada ja närutada ehk siit odavam kraam kaasa tassida ja seal siis ühiselamus elada ja mustalt raha saada ja siis lisaks veel varastada, mida kahjuks enamus eestlsi seal teeb, siis muidugi jääb raha pisut ikka järele ka. kordi odavamaid teenusied käiakse ju siin tarbimas. ehk siis eesti palgaga saavad arstid endale lubada eeesti mitte kehvema elutaseme kui soome arstid soome palgaga. vingumine lõpetada ja ravida parem eesti inimesed tarveks, mitte suvalist möla vastuvõtul ajada a la kõik on stressist, kirjutan ad-d välja. kui enne stressi polnud, siis sellise arsti jutt tekitabki.
-------------------------------------------------------
> Võtkem aluseks ka nt need arvutused. Milline on sp
> etsialisti tõeline väärtus? Ütleme, et arst ei läh
> egi arstiks õppima, vaid läheb mujale bakasse ja s
> iis tööle. 3 aastaga saab keskmist palka = 29 700.
>
> Arst õpib 3 aastat rohkem ja peale seda hakka
> b alles keskmist palka saama. Seega juba stardipos
> itsioonis on noor arst umbes Tallinna hea 1-toalis
> e korteri jagu vaesem, tavaliselt on ka õppevõlg o
> luliselt suurem. Kui arstiõpe oleks kõige tasuline
> , siis selle ajal käib tudeng välja 29 000 eurot v
> älja.
> Võtame proportsionaalselt näiteks siis U
> SA, kus arstiõpe on kõigile tasuline. Seal saab ük
> s riigi keskmine EMO arst normaaltöökohaga 4,5 kor
> da rohkem kui keskmine bakalaureusekraadiga õpetaj
> a (mediaanpalgad) ja 2,5 korda rohkem kui magistri
> kraadiga õpetaja. EMO pole sugugi kõige rohkem tas
> ustatav ala ja teatavasti on seal õpetajate palgad
> ka palju normaalsemas suhtes, võrreldes algharidu
> se saanud tööjõuga. Aga võtame siis ikkagi Eesti õ
> petaja 2011. a keskmise (järgmine aasta pidi olema
> 820) 771*2,5=1927,5 *4,5=3469,5 eurot. Järgmise a
> asta andmetega peaks siis EMO arsti keskmine palk
> olema 2050 minimaalselt ÜHE koha peal ja tippuda k
> eskmine palk EMOs võib ulatuda 3690ni. Nüüd tuleb
> arvestada, et nt. ortopeedide ja kirurgide ning ra
> dioloogide keskmine palk on USAs EMOst tugevasti k
> õrgem. Veel. Võrreldes algaja advokaadiga saab USA
> s keskmine EMO arst 3x rohkem palka. Seda ei hakka
> parem arvutama eksole :P
> Aga point ei ole sell
> es, et teeme nii nagu USAs. Minu meelest on õige,
> et arstiõpe on tasuta, sest nii selekteeritakse vä
> lja ikka õppimisvõimelised isikud välja ja kaudsel
> t sellest tuleneb ka Eesti arstide hea tase.
arulagedad on kisamas, et teeme seda või teist ikka nii nagu mujal, siinne näide usas. aga miks keegi ei vingu, et meil on arstiabi siiski tasuta, usas võid ka lihtsalt arsi silma all ära surra, sest kui ikka kindlstust pole, siis keegi sind ei ravi ja asi ants. imelik, et kõik räägivad, kuidas mujal on hea, see, mis mujal on paha ja meil parem, jäetakse alati märkimata.
no et soomes on nii suur palk, aga ei mainita, mis maksab soomes elamine. kööktuba helsinki kesklinnas on 1000 eur, tallinnas samavõõrnae 300, üürihind siis. ostuhinnast ei hakka rääkimagi. mis maksab tallinnas juuksur? aga helsinkis? mitmekordne vahe on? aga takso? aga väljas söömine? aga hambaarst? need on lihtsalt nii kordades suuremad summad, et loomulikult kui soomes elada ja närutada ehk siit odavam kraam kaasa tassida ja seal siis ühiselamus elada ja mustalt raha saada ja siis lisaks veel varastada, mida kahjuks enamus eestlsi seal teeb, siis muidugi jääb raha pisut ikka järele ka. kordi odavamaid teenusied käiakse ju siin tarbimas. ehk siis eesti palgaga saavad arstid endale lubada eeesti mitte kehvema elutaseme kui soome arstid soome palgaga. vingumine lõpetada ja ravida parem eesti inimesed tarveks, mitte suvalist möla vastuvõtul ajada a la kõik on stressist, kirjutan ad-d välja. kui enne stressi polnud, siis sellise arsti jutt tekitabki.
| tegelikult ka 06. oktoober 2012, kl 13.04 |
Ma ei oska küll arvata millisel ametikohal saab kõrgharidusega töötaja 29 700 aastas palka, pigem on see kolme aasta palk.
See kaua õppimine ja hirmus tark olemine ei pea ka vist paika, kui uskuda siin kõneleva arsti tütre juttu. Arsti haridusega 1300e palgaga inimene ei suuda ennast ära elatada ja vajab kohe kahe tütre abi selleks.
Aga tundub, et arstid ja haiglad ei oska oma rahadega ka mõistlikult ümberkäia- Milleks haiglatel sellise nõukogud, kus inimesed saavad 5 tuhat palka ja mõni inimene võtab sellise palga veel kolmest kohast.
Inimesed käivad paljud sellisel tööl mida saab teha vaid teatud ajal päevast, see ei tähenda, et nad istuvad lihtsalt oma päeva ära nagu teemaalgataja väitis. Sama võiks siis öelda ka öövalvete kohta lihtsalt magad ju seal. No mõni öö võib olla ju rahutum, olen piisavalt hästi ka haiglaeluga kokku puutunud.
Näiteks lasteaias saavad õpetajad teha tööd vaid siis kui lasteaed on lahti ja kuna ei ole piisavalt raha ei saa õpetajad töötada täiskoormusega. On võimalus olla 0,8- 0,875 kohaga. Nõudmine on teha vaid poolikuid päevi, kaob võimalus ka kuskil mujal lisatööd teha. Eelmisel aastal olime sunnitud tegema ka 1,5 tunnise lõunapausi-terve päev on kinni.
Vahest ei saa aru ka sellest arstide suurest vastutusest, minul kokkupuude arstiga kelle hooletuse tagajärjel invaliidistus tervelt sündinud laps. Kas siis selle arstiga juhtus midagi- ei, Oli solvunud kui me teda oma perearstiks ei tahtnud.
See kaua õppimine ja hirmus tark olemine ei pea ka vist paika, kui uskuda siin kõneleva arsti tütre juttu. Arsti haridusega 1300e palgaga inimene ei suuda ennast ära elatada ja vajab kohe kahe tütre abi selleks.
Aga tundub, et arstid ja haiglad ei oska oma rahadega ka mõistlikult ümberkäia- Milleks haiglatel sellise nõukogud, kus inimesed saavad 5 tuhat palka ja mõni inimene võtab sellise palga veel kolmest kohast.
Inimesed käivad paljud sellisel tööl mida saab teha vaid teatud ajal päevast, see ei tähenda, et nad istuvad lihtsalt oma päeva ära nagu teemaalgataja väitis. Sama võiks siis öelda ka öövalvete kohta lihtsalt magad ju seal. No mõni öö võib olla ju rahutum, olen piisavalt hästi ka haiglaeluga kokku puutunud.
Näiteks lasteaias saavad õpetajad teha tööd vaid siis kui lasteaed on lahti ja kuna ei ole piisavalt raha ei saa õpetajad töötada täiskoormusega. On võimalus olla 0,8- 0,875 kohaga. Nõudmine on teha vaid poolikuid päevi, kaob võimalus ka kuskil mujal lisatööd teha. Eelmisel aastal olime sunnitud tegema ka 1,5 tunnise lõunapausi-terve päev on kinni.
Vahest ei saa aru ka sellest arstide suurest vastutusest, minul kokkupuude arstiga kelle hooletuse tagajärjel invaliidistus tervelt sündinud laps. Kas siis selle arstiga juhtus midagi- ei, Oli solvunud kui me teda oma perearstiks ei tahtnud.
| von Freen 06. oktoober 2012, kl 20.15 |
ohsaa püha püss !
vau!!!
lubage haugimälulistele meelde tuletada, et SEE teema SIIN pealkirjaga "Kõigile streigivastastele" algab teemategija `arsti viimane sõna´ postitusega:
arsti viimane sõna 03. oktoober 2012, kl 23.02
>Panin täna lahkumisavalduse lauale ning alustan
>Soomes täiskohaga tööd.....lugedes neid kommentaare,
>pean tunnistama....et sellist ropu suuga rämpsu ma
>ravida ei taha....Ma ei õppinud 10a selleks, et
>tühikargajatest pööbel minule pähe hüppaks ja
>internetis ning meediakanalites vahutaks....Õnne
>teile selles varsti arstidest tühjas riigis ja ma
>loodan, et see laevake, millega teie sõidate ja arste
>siunate, läheb õige varsti põhja ja tuleb üks
>korralik krahh, kus te pisaraid valate ja põlvili
>palutea andeks.
siin imelises naistekas on veel teema nagu:
"arstide streik :( kas toetate?"
aga seal ma sõna pole võtnud, sest ma ei räägi mitte streigi toetamisest või torpedeerimisest, vaid hoopis millestki muust.
*******************************************************
von Freenile 05. oktoober 2012, kl 21.31
Sa oled tõesti selle 30 tööaastaga üks kibestunud eluaegne väikesepalgaline mutt, kes ei saa streigist kui survevahendist valitsusele aru. Vajad juba praegu meditsiinilist abi. Küsimus ei ole ju selles, et arstid ÄHVARDAVAD PATSIENTE!
*******************************************************
-kirjutatust arusaamise ja selle mõtestamise probleemidega patsiente ei saa meie kliinikum praegu aidata, kuna streigime.
kahjuks.
mis puudutab minu kui 30a töötanud kibestunud muti väikesepalgalisust ja eriti minu vajadust medistsiinilise abi järele, siis siinkohal panid sa jummalast kümnesse praega. ega sa see selgenägemisega Washtara juhuslikult pole? võtaksin hea meelega konsultatsioone.
*******************************************************
Dr. Toolittle 05. oktoober 2012, kl 21.13 ja edasi hommikuni välja
to von Freen: Sa esitad puhtalt enda isiklikku arvamust faktidena, mis ei vasta sugugi tõele. Esitan siis mõned faktid:
Eesti kulutab SKT-st tervishoiule VAID 5,3%, meist vähem/sama palju kulutavad vaid Gruusia, Usbekistan, Rumeenia, Turkmenistan, Tadžikistan, Kasahstan, Aserbaidžaan (vahva grupp ühele Euroopa rikkaimale riigile, eks ole). Venemaa kulutab nt. 6%, Soome 7,4%, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa-Šveits üle 10%.
Nende jamade kulutuste juures on Eestis saavutatud lausa uskumatult hea tervishoiu tase, raviefektiivsus on hea, meil on väga väike imikusuremus, järjekorrad on muu Euroopaga võrreldes lühikesed.
*******************************************************
- ma pole kusagil sõnagagi maininud SKT-d või seda, et tervishoidu ei peaks RIIK rohkem oma SKT-st panustama.
ma räägin sellest, et STREIKIGE JA SEISKE OMA ÕIGUSTE EEST AGA ÄRGE ÄHVARDAGE PATSIENTE OMA LAHKUMISEGA
no kas see oli nüüd piisavalt suurelt siia kribatud või ikka on kole pisikeses kirjas veel?
_______________________________________________________
[issand kuidas mulle ei meeldi hakata KUNAGI, hämmeldunult silmi laksutavatele kodanikele üleseletama nagu mingi idioot, et mida ma mõtlesin ja mida ma ei mõelnud, ja see tähendab seda ja too ei tähenda toda, kui ma olen juba midagi kirja pannud ja oma arvamuse omast arust SELGELT välja öelnud.]
_______________________________________________________
SKT-st ja SKP-st siis
nn. "fakte"
sellest võib ju rääkida, sest pole veel rääkinud, kui tahad, aga rääkima peaks SKT asemel THKK-st ehk tervishoiu kogukuludest, mis 2012a alguses oli 6,3% SKPst.
kõigepealt riigi tervishoiukulude mahu ja rahvastiku tervise vahel EI EKSISTEERI kindlat seost. kahju küll, aga nii väidavad targad uurijad.
http://tinyurl.com/9xagkmo
ca 66%-68% (kaks kolmandikku) Eesti tervisesüsteemi rahadest tuleb ravikindlustusmaksust (maksab tööandja), veerandi kuludest (ca 25-27%)maksavad inimesed ise (omaosalus) (+ mõnel juhul maksab juurde kohalik omavalitsus) ja 7% tuleb riigieelarvest (maksavad töötaja ja tööandja).
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=141&nid=8157&lang=5&jsback=1
sotsiaalmaks on meil 33% maksustatavast palgast ja sellest 20% läheb pensionikindlustuseks ning 13% läheb ravikindlustuseks. oravad tahavad sotsiaalmaksule seada ülempiiri, mis vähendaks seda summat veelgi, sest kõrgepalgalised hakkaks seda vähem maksma.
http://tinyurl.com/94mhsun
omaosalus hõlmab tasulisi haiglapäevi, visiiditasu EMOs, statsionaarset hooldusravi, tasulist taastusravi, hambaravi ja ravimeid, kusjuures ravimi kinnimaksmisel on vaesel eestlasel euroopa üks suuremaid omaosalusi. aastasel summaarsel omaosalusel ei ole meil ka kehtestatud mingit ülempiiri.
omavalitsuste rahastatava sotsiaalhoolekande puhul on omaosaluse määr 85% inimese pensionist.
alates 2010 on haigekassa rahastatava statsionaarse hooldusravi omaosalus 15%.
51%-55% kogu omaosalusest on seotud ravimitega, sellest omakorda 73% retseptiravimitega, mida kirjutavad välja tohtrid (ravimiäri, nende välja kirjutamine ning promotöö ja see, kuhu ravimite raha kanditakse on üldse omaette väga pikk teema)
Omaosaluse osatähtsuse kasv on suurendanud erasektori kulutusi tervishoiule ca 26%-ni. suurema osa ehk 94% kõnealustest kulutustest moodustab omaosalus ja ülejäänud 6% eraravikindlustus. omaosaluse määr on
sarnane EL 27 riigi keskmisega (ca 26%), kuid kõrgem EL 15 riigi keskmisest (ca 23%). Eesti ja Slovakkia on ainsad kaks EU liikmesriiki, kus omaosaluse määr on alates 1996. aastast rohkem kui kahekordistunud, ning erakulutuste osatähtsus SKPst on tõusnud. omaosalus moodustab erasektori tervishoiukuludest üle 90%.
seda kummastavam on lugeda, kust kõik veel raha ei või leida meditsiinitöötajate rahastamiseks:
http://www.epl.ee/news/arvamus/margus-punab-kuidas-ravida-tervishoidu.d?id=64980392
tsiteerime Margus Punab`i
"Arve kõrvutades lükkub kõrvale veel üks müüt: tihti on öeldud, et Eesti inimeste omaosalus tervishoius on liiga suur. Kui võrrelda Eestit Belgia ja OECD keskmisega, siis näeme, et Eestis on inimeste omaosalus tervishoius 21,1%, Belgias 24,4% ja OECD keskmine on 27,8%. Ehk teisisõnu – OECD riikides peavad patsiendid ise rohkem rahakotiraudu avama kui Eestis."
tarkade inimestena jätavad asjapulgad praegu kõval häälel otse välja ütlemata, et omaosalust tuleks suurendada, sest see põhjustaks rahva meelepaha ja ettearvamatuid tagajärgi. kuid olgem ausad, vaadates oravate oskuslikke malekäike maksusüsteemi malelaual - esimene koht kust raha juurde leidma hakatakse, on patsiendi omaosalus. ja kas siis peavad kõik patsiendid minema streikima loosungitega, et kui omaosalust ei vähendata, siis läheme minema (megairw!)?
millised on aga tegelikud probleemid??
üks probleem on selles, et sellest ravikindlustusrahast tehakse ka meditsiinisfääri kapitalimahutused, mis peaksid tegelikult tulema riigieelarvest. haiglate remondid, ehitused, seadmed jms.
teine probleem on selles, et oravate loogilistest poliitilistest vaadetest lähtuvalt on pidevalt vähendatud ja vähendatakse jätkuvalt avaliku sektori tervishoiukulusid, mis toob kaasa patsientide
omaosaluse osatähtsuse suurenemise kogu tervishoiu rahastamisel. aga see patsient on meil puruvaene nagu püksinööp. kolm korda vaesem kui alamakstud kodanik meditsiinipersonalist.
kolmas probleem on see, et kuna tervishoiu rahastamine on valdavalt tööturu kaelas, siis avaliku sektori tulud ja reaalselt kogunev raha muudkui vähenevad rahvastiku vananemise tõttu.
ja põhiprobleem on selles, et meie patsient on puruvaene.
AGA tahaksin küsida, et milles patsiendid süüdi on?
ainult selles, et valijatena valisid väära arengusuuna riigi jaoks. kuid seal valimiskastide juures käisid ka needsamad meie meditsiinitöötajad.
kordan veel: mind ei häri, kui arstid oma õiguste eest seisavad, aga mind häirib, kui nad hakkavad patsiente ähvardama oma lahkumisega või ravist ilma jätmisega. või siis nõudma oma palgaprobleemide lahendamiseks patsientide veelgi suuremat omaosalust. ja mind häirib ka see, kuidas valitsus selliseid probleeme ilmselt lahendab, tuginedes aastatepikkusele kogemusele.
meie silmaklappidega rahvas aga lihtsalt ei suuda praegu nii kaugele üldse mõtelda, et mis saab siis, kui see palganõudmine rahuldatakse ja omaosalus tõstetakse 25%-lt näiteks 35% või 45 protsendini. nemad näevad ainult meditsiinitöötajate pühaüritust, siis VÕIBOLLA kodumaale jäävate meditsiinitöötajate arvu kasvu ja lõpuks pahapaha valitsust, kus hr.Ansip on nagunii kõiges süüdi ja jääb lihtsalt nüüd veel rohkem süüdi. rohkem see neid patsientidena nende arust üldse ei puuduta.
kui keegi peab teie, austatud meditsiinitöötajad, arvates paratamatult siin riigis kuhugi lahkuma, siis te nõudke valitsuse lahkumist, mitte ärge tõmmake ise saba jalgevahele.
väga kasulik lugemine
¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯
http://ee.euro.who.int/Voimalused_Eesti_tervisesusteemi_rahalise_jatkusuutlikkuse_tagamiseks.pdf
*******************************************************
Järeldus: Eestis tuleb prioriteedid korda seada ja tervishoiule keskenduda, muidu ei ole see tervishoiusüsteem lihtsalt jätkusuutlik.
*******************************************************
- nõus, aga mitte patsiendi omaosaluse arvelt
vau!!!
lubage haugimälulistele meelde tuletada, et SEE teema SIIN pealkirjaga "Kõigile streigivastastele" algab teemategija `arsti viimane sõna´ postitusega:
arsti viimane sõna 03. oktoober 2012, kl 23.02
>Panin täna lahkumisavalduse lauale ning alustan
>Soomes täiskohaga tööd.....lugedes neid kommentaare,
>pean tunnistama....et sellist ropu suuga rämpsu ma
>ravida ei taha....Ma ei õppinud 10a selleks, et
>tühikargajatest pööbel minule pähe hüppaks ja
>internetis ning meediakanalites vahutaks....Õnne
>teile selles varsti arstidest tühjas riigis ja ma
>loodan, et see laevake, millega teie sõidate ja arste
>siunate, läheb õige varsti põhja ja tuleb üks
>korralik krahh, kus te pisaraid valate ja põlvili
>palutea andeks.
siin imelises naistekas on veel teema nagu:
"arstide streik :( kas toetate?"
aga seal ma sõna pole võtnud, sest ma ei räägi mitte streigi toetamisest või torpedeerimisest, vaid hoopis millestki muust.
*******************************************************
von Freenile 05. oktoober 2012, kl 21.31
Sa oled tõesti selle 30 tööaastaga üks kibestunud eluaegne väikesepalgaline mutt, kes ei saa streigist kui survevahendist valitsusele aru. Vajad juba praegu meditsiinilist abi. Küsimus ei ole ju selles, et arstid ÄHVARDAVAD PATSIENTE!
*******************************************************
-kirjutatust arusaamise ja selle mõtestamise probleemidega patsiente ei saa meie kliinikum praegu aidata, kuna streigime.
kahjuks.
mis puudutab minu kui 30a töötanud kibestunud muti väikesepalgalisust ja eriti minu vajadust medistsiinilise abi järele, siis siinkohal panid sa jummalast kümnesse praega. ega sa see selgenägemisega Washtara juhuslikult pole? võtaksin hea meelega konsultatsioone.
*******************************************************
Dr. Toolittle 05. oktoober 2012, kl 21.13 ja edasi hommikuni välja
to von Freen: Sa esitad puhtalt enda isiklikku arvamust faktidena, mis ei vasta sugugi tõele. Esitan siis mõned faktid:
Eesti kulutab SKT-st tervishoiule VAID 5,3%, meist vähem/sama palju kulutavad vaid Gruusia, Usbekistan, Rumeenia, Turkmenistan, Tadžikistan, Kasahstan, Aserbaidžaan (vahva grupp ühele Euroopa rikkaimale riigile, eks ole). Venemaa kulutab nt. 6%, Soome 7,4%, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa-Šveits üle 10%.
Nende jamade kulutuste juures on Eestis saavutatud lausa uskumatult hea tervishoiu tase, raviefektiivsus on hea, meil on väga väike imikusuremus, järjekorrad on muu Euroopaga võrreldes lühikesed.
*******************************************************
- ma pole kusagil sõnagagi maininud SKT-d või seda, et tervishoidu ei peaks RIIK rohkem oma SKT-st panustama.
ma räägin sellest, et STREIKIGE JA SEISKE OMA ÕIGUSTE EEST AGA ÄRGE ÄHVARDAGE PATSIENTE OMA LAHKUMISEGA
no kas see oli nüüd piisavalt suurelt siia kribatud või ikka on kole pisikeses kirjas veel?
_______________________________________________________
[issand kuidas mulle ei meeldi hakata KUNAGI, hämmeldunult silmi laksutavatele kodanikele üleseletama nagu mingi idioot, et mida ma mõtlesin ja mida ma ei mõelnud, ja see tähendab seda ja too ei tähenda toda, kui ma olen juba midagi kirja pannud ja oma arvamuse omast arust SELGELT välja öelnud.]
_______________________________________________________
SKT-st ja SKP-st siis
nn. "fakte"
sellest võib ju rääkida, sest pole veel rääkinud, kui tahad, aga rääkima peaks SKT asemel THKK-st ehk tervishoiu kogukuludest, mis 2012a alguses oli 6,3% SKPst.
kõigepealt riigi tervishoiukulude mahu ja rahvastiku tervise vahel EI EKSISTEERI kindlat seost. kahju küll, aga nii väidavad targad uurijad.
http://tinyurl.com/9xagkmo
ca 66%-68% (kaks kolmandikku) Eesti tervisesüsteemi rahadest tuleb ravikindlustusmaksust (maksab tööandja), veerandi kuludest (ca 25-27%)maksavad inimesed ise (omaosalus) (+ mõnel juhul maksab juurde kohalik omavalitsus) ja 7% tuleb riigieelarvest (maksavad töötaja ja tööandja).
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=141&nid=8157&lang=5&jsback=1
sotsiaalmaks on meil 33% maksustatavast palgast ja sellest 20% läheb pensionikindlustuseks ning 13% läheb ravikindlustuseks. oravad tahavad sotsiaalmaksule seada ülempiiri, mis vähendaks seda summat veelgi, sest kõrgepalgalised hakkaks seda vähem maksma.
http://tinyurl.com/94mhsun
omaosalus hõlmab tasulisi haiglapäevi, visiiditasu EMOs, statsionaarset hooldusravi, tasulist taastusravi, hambaravi ja ravimeid, kusjuures ravimi kinnimaksmisel on vaesel eestlasel euroopa üks suuremaid omaosalusi. aastasel summaarsel omaosalusel ei ole meil ka kehtestatud mingit ülempiiri.
omavalitsuste rahastatava sotsiaalhoolekande puhul on omaosaluse määr 85% inimese pensionist.
alates 2010 on haigekassa rahastatava statsionaarse hooldusravi omaosalus 15%.
51%-55% kogu omaosalusest on seotud ravimitega, sellest omakorda 73% retseptiravimitega, mida kirjutavad välja tohtrid (ravimiäri, nende välja kirjutamine ning promotöö ja see, kuhu ravimite raha kanditakse on üldse omaette väga pikk teema)
Omaosaluse osatähtsuse kasv on suurendanud erasektori kulutusi tervishoiule ca 26%-ni. suurema osa ehk 94% kõnealustest kulutustest moodustab omaosalus ja ülejäänud 6% eraravikindlustus. omaosaluse määr on
sarnane EL 27 riigi keskmisega (ca 26%), kuid kõrgem EL 15 riigi keskmisest (ca 23%). Eesti ja Slovakkia on ainsad kaks EU liikmesriiki, kus omaosaluse määr on alates 1996. aastast rohkem kui kahekordistunud, ning erakulutuste osatähtsus SKPst on tõusnud. omaosalus moodustab erasektori tervishoiukuludest üle 90%.
seda kummastavam on lugeda, kust kõik veel raha ei või leida meditsiinitöötajate rahastamiseks:
http://www.epl.ee/news/arvamus/margus-punab-kuidas-ravida-tervishoidu.d?id=64980392
tsiteerime Margus Punab`i
"Arve kõrvutades lükkub kõrvale veel üks müüt: tihti on öeldud, et Eesti inimeste omaosalus tervishoius on liiga suur. Kui võrrelda Eestit Belgia ja OECD keskmisega, siis näeme, et Eestis on inimeste omaosalus tervishoius 21,1%, Belgias 24,4% ja OECD keskmine on 27,8%. Ehk teisisõnu – OECD riikides peavad patsiendid ise rohkem rahakotiraudu avama kui Eestis."
tarkade inimestena jätavad asjapulgad praegu kõval häälel otse välja ütlemata, et omaosalust tuleks suurendada, sest see põhjustaks rahva meelepaha ja ettearvamatuid tagajärgi. kuid olgem ausad, vaadates oravate oskuslikke malekäike maksusüsteemi malelaual - esimene koht kust raha juurde leidma hakatakse, on patsiendi omaosalus. ja kas siis peavad kõik patsiendid minema streikima loosungitega, et kui omaosalust ei vähendata, siis läheme minema (megairw!)?
millised on aga tegelikud probleemid??
üks probleem on selles, et sellest ravikindlustusrahast tehakse ka meditsiinisfääri kapitalimahutused, mis peaksid tegelikult tulema riigieelarvest. haiglate remondid, ehitused, seadmed jms.
teine probleem on selles, et oravate loogilistest poliitilistest vaadetest lähtuvalt on pidevalt vähendatud ja vähendatakse jätkuvalt avaliku sektori tervishoiukulusid, mis toob kaasa patsientide
omaosaluse osatähtsuse suurenemise kogu tervishoiu rahastamisel. aga see patsient on meil puruvaene nagu püksinööp. kolm korda vaesem kui alamakstud kodanik meditsiinipersonalist.
kolmas probleem on see, et kuna tervishoiu rahastamine on valdavalt tööturu kaelas, siis avaliku sektori tulud ja reaalselt kogunev raha muudkui vähenevad rahvastiku vananemise tõttu.
ja põhiprobleem on selles, et meie patsient on puruvaene.
AGA tahaksin küsida, et milles patsiendid süüdi on?
ainult selles, et valijatena valisid väära arengusuuna riigi jaoks. kuid seal valimiskastide juures käisid ka needsamad meie meditsiinitöötajad.
kordan veel: mind ei häri, kui arstid oma õiguste eest seisavad, aga mind häirib, kui nad hakkavad patsiente ähvardama oma lahkumisega või ravist ilma jätmisega. või siis nõudma oma palgaprobleemide lahendamiseks patsientide veelgi suuremat omaosalust. ja mind häirib ka see, kuidas valitsus selliseid probleeme ilmselt lahendab, tuginedes aastatepikkusele kogemusele.
meie silmaklappidega rahvas aga lihtsalt ei suuda praegu nii kaugele üldse mõtelda, et mis saab siis, kui see palganõudmine rahuldatakse ja omaosalus tõstetakse 25%-lt näiteks 35% või 45 protsendini. nemad näevad ainult meditsiinitöötajate pühaüritust, siis VÕIBOLLA kodumaale jäävate meditsiinitöötajate arvu kasvu ja lõpuks pahapaha valitsust, kus hr.Ansip on nagunii kõiges süüdi ja jääb lihtsalt nüüd veel rohkem süüdi. rohkem see neid patsientidena nende arust üldse ei puuduta.
kui keegi peab teie, austatud meditsiinitöötajad, arvates paratamatult siin riigis kuhugi lahkuma, siis te nõudke valitsuse lahkumist, mitte ärge tõmmake ise saba jalgevahele.
väga kasulik lugemine
¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯
http://ee.euro.who.int/Voimalused_Eesti_tervisesusteemi_rahalise_jatkusuutlikkuse_tagamiseks.pdf
*******************************************************
Järeldus: Eestis tuleb prioriteedid korda seada ja tervishoiule keskenduda, muidu ei ole see tervishoiusüsteem lihtsalt jätkusuutlik.
*******************************************************
- nõus, aga mitte patsiendi omaosaluse arvelt
Lisa postitus