Kas aitama ei hakka P ????
Issand kaua võib ühel teemal jaurata :S
Saa üle, võta teine teema või mida iganes aga no KURAMUS LÕPETA SEE ÜHESUGUSE TEKSTIGA POSTITUSTE TEGEMINE!!! Keegi ei viitsi neid enam ammu lugeda, päriselt.

nagu paistab, on kinnises akuutosakonnas arvutid patsientidele kättesaadavad!?

Palmi
Kohe kuidagi ei saa sellest loost üle. Nagu needus kohe.

"Sõbrannal" muidugi on hea meel, et ta mind nii rööpast välja suutis ajada.
Nii tunneb ta end võimukana, aga mida see tunne talle pakub, ei taipa.

kust sa tead mida ta tunneb,kui sa ei suhtle temaga?

sa ei pea mitte sõbrannat mõistma, vaid ennast. Mis asi see sinus on, mis sind nõnda lolli järjekindlusega samal lainel hoiab, miks see teema sind nõnda köidab; miks end petad ja teiste ees oma järjekindlust välja vabandad, justkui tooks mõtlemine ja kirjutamine sulle mingi kergendust.
On sul aasta või kahe aasta taguse ajaga võrreldes praegu kergem, suudad sa asjast vähem ja üleolekuga mõelda? Ei, kõik häirib sind hoopistükkis veelgi rohkem.
Kahju sinust, just su tuleviku, mitte mineviku, pärast. Aga ju see siis on sinu saatus oma elu pidevale minevikule mõtlemisega lihtsalt kulutada ning mitte olevikus elada. Hale valik, ise oma elu hävitada, kuid ise tead.

Kas sõbrannal on siiani sama mees, või uus tekkinud?

Hea oleks kui see kurikuulus sõbranna ka välja ilmuks ja kommenteerima hakkaks, päris Vaprad Ja Ilusad läheks lahti siin:)

M
Arvad tõesti, et inimene on muutunud ? Kui ollakse südametunnistuseta kaval jõhkard, siis see omadus küll ei muutu.

Ja kui tal on kasvõi natukenegi süümepiinad, siis oleks ta mulle juba ammu ise helistanud.

Kulla, P
Mina ju ennast olen palju analüüsinud.

Just nimelt soovin "sõbrannat" mõista, sest selline käitumine on täiesti arusaamatu.

Inimene palus mul midagi teha, ta oli ise sellest väga huvitatud ning kui m oma tahtmise saavutas, siis olen mina hale ja pugeja.

Aga tal endal oli minu nn. pugemist vaja.

Kui ma ei oleks teinud nii, nagu "sõbranna" tahtis, siis ta oleks olnud väga nördinud, et kuidas küll temast viletsam nii hea mehe sai.

"Sõbranna" sai oma tahtmise, rõõmus ja rahul peaks olema.
Mitte ilkuma ja mõnitama.

Irw
"Sõbranna" ütleks, et tal oli hea meel, et mul nii hea peigmees.

Lihtsalt suurest heameelest niuas " jäta peigmees maha, sõbranna on kõige tähtsam ".

Mulle ta just nii ütles, et hea meel oli. Kui küsisin, miks ta meid siis lahku ajas, siis hakkas segaselt udutama, et ma nii hale ja pugeja.
Hakkas udutama ja rääkima hoopis millestki muust.

Tit
Olen kindel, et sama.
Ta ju otsis meest väga kaua, teismelisena hakkas diskodelt armastastust otsima.

Seega võttis aega 19 aastat, kuni armastatu kätte sai.
Kui 20-ndates armastatut ei leidnud, siis nii 40 on see palju võimatum.
Ta ei ole selline naine, kes tõsiselt naisena meeldib.

Pealegi "sõbranna" soovib ikkagi sellist meest, kellesse tema armunud on, aga tõenäosus on üliväike, et sellisel mehel ta vastu samad tunded.

PANE OMA SUU KINNI OPAKAS!!!!

to P.
Ei saa kahjuks olematuks muuta. Õnnetu ja hale olen.

P, sa pole üksi, meie toetame siin sind.

Tiina
Aitäh, liigutav on selliseid komme lugeda.

Teema halvustajaid tabab karmavolg. See on võlg minevikust mis jälitab teid terve elu.

Mida kauem sa seda lugu aina kordad endale (ja teistele), seda rohkem sa selle enda külge kinnitad ning aina rohkem põdema hakkad. See on nii, sest sa kogu aeg toidad seda "kiusajat". Mingist asjast üle saamiseks tuleb see enesest distantseerida, sellest lahti lasta, seda mitte toita. Iga kord kui tuleb mõte sellest, tuleb see eemale lükata ja hakata mõtlema millelegi muule. Niimoodi käitudes hakkab kiusav mõte/tunne ajapikku jõudu kaotama ja tuleb aina harvemini. Enesega tuleb tööd teha. Kui üksi hakkama ei saa, tuleks külastada spetsialisti, kes aitab.

Nõuanne psühholoogiast
Tegelikult on natuke aidanud ka see, et saan sellest kirjutada ja teistega arutleda.

Esimestel aastatel olin sellisest alatust käitumisest nii löödud, et üksinda nutsin kõva häälega nagu segane.
Ja kui "sõbranna" midagi absurdset ja teravat telefonid ütles, hoidsin vaevu pisaraid tagasi.

On arvatud, et helistan "sõbrannale" edasi. Kui ma seda teeksin, hakkas ta jälle õelutsema ja ma ei talu seda.

Nõuanne psühholoogiast
Parandan.
Kui ma seda teeksin, hakkaks ta jälle õelutsema.

Ootan samalaadseid kogemusi teistelt?

Ärge vastake enam sellele provotseerivale trollile ja tal kaob soigumise isu ära.

Ärge enam vastake, ehk siis lõpetab kui kedagi ei huvita enam.

Huvilisi kindlalt on, sest paljude elu kulgeb sarnaselt. Ei saa sest teemast üle.

olen sama meelt kui viimane korjutaja. jah tõesti tundub, et mingi hullumaja patsient siin tegutseb! kas tõesti hullumajas lastakse patsiente arvutite ligi suvalistel aegadel ja saavad olla nii kaua kui ise heaks arvavad, internetid!?

sorry, näpukad tulid, kuna olen ka nii ärritunud, kuna seda neetud P-d miski ei peata! kui aga siin ei vastata enam talle, siis ta ju teeb uue teema iseendast ja hakkab uuesti pihta! jah, tundub, et tegu on tõesti mingi hullumaja patsiendiga, kelle suhtes isegi tohtrid on võimetud.

Ometi te loete ja kommite, elate kaasa, sest aimate, et sama saatus võib tabada ka teidki.

Seevaldi nali on nii vana ja kulunud. Ja mis näpukad. Purjus oled.

Vaikimine oleks vale. Arutasime sõbrannaga oma probleeme ja tõesti meil on raske teema.

Vaja oleks pikemat lahkamist.

see P on tegelt P.Erse või P.Ede võo P.Ullik.Aka või P.Ed.Ofiil? !`Huvitav, miks ta oma tõelist nime varjab, kui tahab siin olla tähelepanu keskpuntis? Tahaks teada, kes selle ,,P,, taga tegelikult on? Võib-olla tehakse siin hoopis kamba peale sellist lugu, sest üksainus isik ei jaksaks ometi sedasi lõpmatult heietada ja kedrata edasi-tagasi üht ja sama asja.
Jah, kaldun arvama, et selle taga on terve kamp, kes siin provotseerivad ja seda kindlasti teismelised. Pole ju võimalik, et keegi keskeas naisterahvas sedasi teeks! Ja nagu näha, on nii paljud selle õnge läinud, kuna on uskunud, et üks ja sama isik kirjutab NII pikalt mingit asja.
Aus ja õige inimene avaldaks oma pärisnime, peale seda kõike! Niiet siin on hoopis tõenäoliselt tegu kambaga,kes ennast lõbustab selle ,,p,, all.

Mitu viimast kommi ei ole mina kirjutanud.

Arvan, et saadi aru.
"Sõbrannaga" ei ole ma muidugi midagi arutanud, sest see ei ole võimalik.
Ta lihtsalt salgab kõike ja hämab või siis irvitab üleolevalt.

Lugesin viimaseid komme ja kuidagi nilbeks on läinud, mida ma kindlasti soovinud ei ole.

Kannatanud olen "sõbranna" pärast päriselt ja ei taha seda labaseks muuta.

Mina ÜKSINDA olen oma murest kirjutanud, ei ole mul mingit seltskonda.
Vahepeal on küll mõni minu eest komminud, aga arvan, et see on läbinähtav.

Miks sellest nii palju kirjutan ?
Sellepärast, et ahastama paneb, kuidas mul ühe kavala naise pärast pereelu elamata jääb.

Viimasele
Kas sinu pärisnimi on kas ?

Ei provotseeri ma üldse. Mis mõte sel oleks ja see ei pakuks mulle mitte midagi.

Ma ei ole iial provotseerimise vajadusest aru saanud.

Praegused 3 kommi on minu kirjutatud, mitu eelnevat ei ole.

Ei hakka ma kellelegi nähvama, et kommite.
Vastupidi, olen tänulik, kui mulle vastatakse.
Kuigi osad kommid tunduvad ülekohtused ja teevad haiget, aga ju siis ollakse tüdinenud.

Ka mina ei provotseeri, mul on juhtunud sarnane asi ja sellepärast toetan õiget P.-d.