Kõige parem ongi kala nii osta, et lased enne pea eemaldada ja siis saba ning siis ostad keskmise tüki.

taas kahjuks näide, et vanem põlvkond ei sobi klienditeenindajaks. minul isiklikult on olnud mitmeid juhtumeid, kus vanemad inimesed - nii müüjad, turvamehed, kui ka bussijuhid on käitunud äärmiselt ebameeldivalt ja matslikult.
loomulikult on ka vastupidiseid näiteid, kuid kahjuks kaldub kaalukauss vanema põlvkonna kahjuks.
ja siis kurdab vanem põlvkond, et neid dikrimineeritakse vanuse pärast.
mõelge, miks.

lisan, et klient ärgu midagi kujutlegu, et on kuningas ning võib teenindajat alandada, kamandada, ilmvõimatuid asju nõuda jne.
mõlemalt poolt peab olema vastastikune viisakus ja austus. ning ongi kogu lugu.
igasugused kuninga jutud on täielik lollus.

ükskord näiteks leidis reisija, et kogu bussitäis rahvast peaks ootama, kuni tema bussijaamas helistamas käib. bussil oli juba väljumisaeg ning helistamise tõttu oleks buss tunduvalt hiljem väljunud.
siis väitis härra samuti, et tema kui klient, on siin kuningas. härra ei tulnud selle peale, et peale tema oli bussis veel 50 "kuningat", kes aga soovisid, et bussi väljumisaeg ei veniks:))

Mulle tundub, et see tuleb sellest, et keskeas inimene vananeb, tuju langeb, naistel meeleolukõikumised üleminekuperioodil, ei ole enam noor, kõik see põhjustab stressi ja kurbust.

Endal oli ka pikk masenduse periood, tuju oli nii null kui null, eluisu oli otsas, kõik tundus nii igav, nii tüütu, miski ei pakkunud huvi.
Siis jälle parem tuju, siis jälle halvem.

Eks see vist on see keskeakriis, mis vanemaid inimesi nii käituma paneb.

Noor inimene on noor, täis positiivsust, elurõõmu, elu on ju ees.
Jätame kõevale mõne noore, kes pirtsutab või ülbitseb, noor inimene on ikkagi rõõmus ja peabki olema.

Naine46
ära õigusta matslikku ja ebaviisakat käitumist!
see oleneb kodusest kasvatusest, inimese arnegutasemest, sisemisest kultuuritasemest.
tean inimesi, kel on olnud väga suuri probleeme, kuid kunagi pole nad olnud ebaviisakad ja kurjad.
samuti on Nõuka aegsed teenindajad ära hellitatud. siis oli karjumine ja ebaviisakus täiesti tavaline suhtlemisviis. kedagi ju selle tõttu töölt ei vallandatud.
ning kui noored koolitust ei saa, võivad nad samasugusteks muutuda. firma peab oma töötajaid koolitama, kuidas inimestega suhelda.

ja kui sinul oli tuju null, siis ütlesid inimestele halvasti või?
minul on samuti olnud halb tuju. mitte kunagi pole tulnud selle peale, et inimestele nähvata või matslikult käituda.

tädi 50 Kirjutas:
----------------------------------------------------
> ja kui sinul oli tuju null, siis ütlesid in
> imestele halvasti või?

Ei, Naine46 ehk P tekitas siia ca 200 lk teema, mille moded kinni panid mingil põhjusel :D

Ma ei öelnud ju, et mina ütlen. Lihtsalt püüan mõista, miks nii käitutakse.

Nõukogude ajast ei maksa üldse rääkida. Siis me idanaabritest müüjannad sõimasid eestlastest ostjaid, lausa räuskasid.
Elasin Ida-virus.

Aga ma ei ole näinud mitte ühtegi eestlannast müüjat, kes räuskaks või sõimaks.

Olen kuulnud, et isegi Tartus oli idanaabrist müüjanna, kes läks taharuumi, kui eestlased poodi tulid.

venelased ei oska käituda

naine46
no mina olen näinud mõlemast rahvusest ebaviisakaid müüjaid, bussijuhte, turvakaid jne. ning samas on ka toredaid vastupidiseid näiteid.
elan samuti ida-virus.

Ma elasin Ida-Virus peamiselt Nõukogude ajal, siis oli küll idanaabrist räuskavaid müüjannasid, oma rahvusest inimestega olid tavaliselt viisakad.
Lapsena selline käitumine hirmutas, ma kohe kartsin, kui kellegi peale kisama kukkusid.

Praegu selliselt räusata enam ei saa, nüüd ju teine aeg.

Mida sest nõukaajast aina jaurata, ma aru ei saa. Kõik, mis paha, ikka nõukaaeg süüdi.

No olen ka tolleaegne ilmaletulnu.
Ei saa oma lapsepõlve kohta siiani miskit niiväga halba öelda, ometi oli see põlatud nõukaaeg.

Meie otsesed naabrid olid ühel pool vene pere, teisel pool juudipere. Ei saa öelda, et tegu oleks olnud jubedate inimestega. Täpipealt nagu iga teine peregi, oma kiiksudega nagu kõik teisedki.
Elasime Tallinnas.
Parim arst, kes mul eluajal üldse on olnud, oli venelanna.
Günekoloog oli ka venelanna, jällegi nii siiralt tore, et siiani mõtlen ta peale heldimusega.
Kord olin haiglas raskes seisus ja mu voodiservas istus aina vormikas venelannast medõde, südamlikkuse ja hoolivuse superkehastus.

Aga nüüd, alles hiljaku, olin ka haiglas ja nagu öö ja päev, suhtumised on nii muutunud.
Noor eesti õde nähvas mulle ikka nii jubedalt, kui üldse on võimalik, kui läksin valuvaigistit paluma. Venelannast sanitar, või kuidas neid praegu nimetatakse, sõimas näo täis, kui komberdades kempsu läksin. Mul oli kohutavalt paha ja mitte kellegi asi polnud.

Muidugi olin ma veneajal noor ja täis lootust ja usku inimestesse, ehk ma ei märganud seda kurja siis, olin ise veel liiga helge...ei tea.
Nüüd, kas ongi nii või tundub nii, on suhtumised hoopistükkis ükskõiksemad ja hoolimatumad. Kel on veel jaksu enda eest seista, seda ehk märgatakse, kel on raha kõik kinni maksta, seda ka - aga kui sul pole ei üht ega teist, siis oled sa nurka heidetud mõttetu hingitseja veel.
Vähemalt nii tunnen ma täna, vähemalt niisuguse tulemuseni on viinud tagasiside tegelikkusega.

On ikka vägagi tõsi, et vanemad inimesed ON kulunud nii hingelt kui muidu tervisest ja kui ikka iga jumala päev sul on midagimoodi valesti, valus ja raske paljudes asjades, siis nooo, ei jaksa naeratada enam mõne jaburana tunduva kapriisi peale, ei jaksa. Võib vaid hambad risti suruda ja vait olla, või tõesti omaette pobiseda, et üldse jaksata midagigi.

Elus on helgemaid päevi, on süngemaid päevi, nagu ikka. Ainult et vanemas eas on pilved raskemad ja süngem veelgi süngem.
Püüdkem mõista teist enda kõrval. Kogu elu ja kõik ei saa käia vaid "MINU" meeldimiste või mittemeeldimiste järgi, on ju nii?!
Head kõigile!

Miks sa ennast nii puudutatuna tunned, kui ütlesin, et idanaabrist müüjana eestlastega poes jämedalt käitusid ?

Kuulsin seda korduvalt. Miks see sulle nii hingevalu valmistab, kui seda mainida ?

Tänapäeval on poodi minna lust ja lillepidu, ei ole mitte kuskil sellist räuskamist, selline lastakse ju kohe lahti, kui just omaniku lähedane ei ole.

Mis sanitari puudutab, siis samamoodi idanaabrist sanitar karjus haigete peale. Ja seda mitte tänapäeval.

Vabandust, parandandus.
Idanaabrist müüjannad

mai Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Klient arvab,et on kuningas.Tänapäeval aga kliendi
> d ei oska kuninglikult ise käituda.Esimene asi koh
> e kaebama.Kui nüüd laseks selle müüja teie töölaua
> juurde sobrama,mis häält siis teeksite?
Lett ja müüdav kaup sellel ei ole nüüd küll müüja "töölaud", kuhu ostjatel ehk klientidel asja pole. Kauba hinna sisse on arvestatud teenindustasu ja kui ma seda hinda maksan, siis tahan ka teenindust saada ning kaeban ikka küll, kui mulle ei anta/pakuta seda, mille eest kassas raha küsitakse.

Mitte midagi ei valmistanud mulle hingevalu.

Tean isegi, et on igasuguseid praegu ja oli siis.

Rääkisin lihtsalt isiklikult mind puudutanud asjust.

Ju ma siis ei märganud, et keegi müüja räuskab, ju ma siis ei juhtunud veneajal haiglasse, kus venelasest sanitar räuskab, vaid hoopis eestiajal, kus venelasest sanitar räuskab...

Elu on juhuste kogum ja võib paista ühele nii, teisele naa.
Ma tahtsin aga öelda küll seda, et iga paha ja iga viga on napakas siduda vaid veneajaga. Kõike seda on alati olnud ja on edasi, olenemata mis aeg parasjagu käimas on.
Vat nii, P.

Sa liialdad selle iga asja jutuga.

Jutt oli ju ühest asjast. Tänapäeval lähen poodi, hing puhkab ( tavaliselt on nii ), rahulik õhkkond.

Nõukogude ajal Ida-Virus, kus elasin, oli toidupoes küll närviline õhkkond ja idanaabritest müüjannade kriiskamist kuulsin korduvalt.

Kuna ma ei olnud toidupoes teistsugust käitumist näinud, siis lapsena arvasin, et müüjad PEAVADKI tigedad olema, sest ostajad segavad neid.
Ma tundsin veel ennast süüdi, kui poodi läksin.

P, see on absurdne jutt sul täiesti. Mis praegu hing puhkab? Midagi ta ei puhka rohkem, kui kunagi varemalt puhkas.

Ida-Viru kohta ei oska arvata, pole seal elanud.
Aga omaenese noorpõlve kohta oskan arvata ja praegusaja kohta oskan ka arvata.

Muidugi vene ajal hing ei puhanud, kui arstile läksid, istusid elavas järjekorras, said samal päeval nii arstile, kui uuringutele, kui vaja oli.

Nüüd puhkab tõesti hing, sest lähed mööda inimtühja koridori kindlal ajal arstile, kust sind suunatakse edasi eriarstile, kelle juurde pääsed mitme kuu pärast. Hing kohe puhkab see mitu kuud, kuni ootad. Siis lähed jälle mööda tühja koridori, saad edasisuunamise mitme kuu pärast ja muudkui puhkad aga, kui enne ära ei sure....

Praegu on niipalju poode, et müüjad peavadki naeratavad olema, kui nad ei soovi, et pood pankrotti läheb, kuna kliendid külastavad kõrvalpoodi. Selleks, et mõnd ostjat oma poodi meelitada juurde, käib müüja või kätel. Liigne pealetükkivus aga võib samamoodi kliendi ära peletada.
Keeruline värk see elu ja olu. Üks on rahul, teise jaoks elu puhas põrgu, kas pole nii?!

Eks jah kõik on suhteline.
Ida-Virus, kus elasin, oli närviline õhkkond ainult toidupoes. Riidepoes ja raamatupoes oli rahulik.

Ja kindlasti mõni eestlane ei teinud sellest kriiskamisest väljagi, teist aga väga häiris.

Arsti juures ma Nõukogude ajal vähe käisin.
Haiglas neerupõletikuga olin, siis kuulsingi, kui idanaabrist sanitar haiget sõimas.