Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on sellisest väitest juba nii kõrini!

Jääb mulje, justkui eestlane polegi rahvus, vaid hoopis mingi eriline iseloomujoon, mida ühelgi teisel rahvusel ei esine. Justkui kõik ülejäänud maailmarahvad on soojad ja hoolivad ja sallivad ja mittekadedad ja...

Meenub üks suvaline küsitlus, kus uuriti inimeste (eestlaste) arvamust oma rahvuskaaslaste kohta. Mingi 75% leidis, et eestlased on kadedad ja õelad inimesed. Aga küsimusele, kas vastaja ise on kade ja õel, vastas jaatavalt mingi 10%.

Ma küsin, kus on need viletsa iseloomuga eestlased? Räägitakse, et neid on nii palju, kuid keegi ise selline ei ole. Kus on loogika? Või on ikkagi kogu jutt halva iseloomuga eestlastest üks suur müüt? Ja kõik on kinni inimese isiksuses mitte rahvuses ja et iga rahvuse seas on igasuguseid inimesi.

Ei ole eestlane sugugi NII eriline rahvus.

Vaata seda probleemi püstitust teisest küljest.
Kes on need, kes väidavad,et eestlane on külm, ükskõikne ja kade.
See on kohe sihuke liik inimesi, ambitsioonikad, tähelepanupuuduses vaevlevad ja kohati saamahimulised kaaskodanikud. Neile ei mahu kohe hinge, et neid eriliseks ei peeta. Ja siis on kõik ümbritsevad süüdi.
Eestlane võib olla soe ja hooliv kui tal selle eest seitset nahka ei koorita.

Aga miks üks kade ja õel inimene peaks tahtma endale otsa vaadata ja veel enam- küsijale enda kohta tõtt rääkida?

üks välismaal elav ja värvilistega suhtlev pereliige karjus mulle ka läbi telefoni kõrva - sellised te eestlased oletegi ükskõiksed, ei mõista kui raske temal võib olla ja et oleme kasuahned ja mis kõik veel...
Ja seda kõike selle peale, kui ma tuletasin talle meelde, et tal oleks aeg hakata oma laenu ise tasuma ja mulle minu poolt makstud summa tuleb ka ära maksta.

Kui tal välismaal nii raske on, miks siis Eestisse tagasi ei tule? Välismaal pidid pudrumäed ja piimajõed olema, kuidas nüüd siis ei jõua võlga maksta?

Kunagi siin meesterahvas kiitis eestlaste kirumist heaks, et tublid inimesed, teevad enesekriitikat.

Mainisin siis, et see ei ole ju enesekriitika, kiruja ei kiru ju iseennast, vaid eestlasi. Tema ise sel hetkel on hoopis araablane või hiinlane.

Ennast on kogu aeg huvitanud, mis inimesed need on, kes kogu rahvust nii üldistavalt siunavad.

Arvan et, rahvus pole süüdi. Palju loeb kasvatusest, haridusest, intelektist, keskkonnast kus inimene sündis ja kasvas, seegi jätab oma jälje.

Ma arvan, et need, kes oma rahvust siunavad, on eneseupitajad.
Selge see, et nad ise peavad ennast ju paremaks, nemad ise ei ole ju külmad ja ükskõiksed, kõik teised eestlased on. See on see "olen lilleke keset sitamerd" suhtumine, mulle tundub.

Seega nad tegelikult näitavad oma suhtumisega seda, mis inimesed nad ise on.

Kuna ma olen palgaline, ühe anonüümse pealinna kommentaator siis
ma lihtsalt pean ütlema, et eestlased on lollid matsid, kõlbasid ainult orjadeks. Lugedmisoskuse ja vabaduse nõi neile suur tsaar.
Siis hakkasid natsideks ning kui Suur Isamaasõda lõppes, saatsid nad oma inimesi küüditamisele.
Täna on nad russofobsed fašistid, kes kummardavad imperialistliku ameerikat, saamatud, kiuslikud.
Kõik normaalsed ja edukad, targad, mingi üle miljoni on juba, on kolinud siid hädaorust ära välismaale. Ülejäänud pakivad kohvreid.

Huh - sai ära öeldud. Kümme rubla võrra jälle rikkam.

Mulle ka jätavad oma rahvast üldistavad kommijad väga ebameeldiva mulje.
Nende kommidest õhkub sellist viha ja negatiivset energiat, et halb hakkab.

On jahh külmad, aga sellel on omad plussid. Mulle see soojamaa trügimine, röökimine, seljas hõõrumine ja privaatsuse puudumine pikemas perioodis üldse ei istu. Mõnda aega vahelduse mõttes elab üle.

oktoobri keskel on -4.

Eestlase lemmiksöögiks on teine eestlane.

Minu kogemuse põhjal on kreeklased ja prantslased ükskõiksed, ülbed ja nipsakad.
Olukorras, kus Eesti mees tuleb alati appi, Prantsuse härra ebaviisakalt nähvab, et ei ole tema mure.

Mujal pole inimesed sõbralikumad vaid võltsimad ja silmakirjalikumad. Eestlane, kes aususe ja siira naeratusega harjunud, läheb selle peale õnge nagu viimne totu. Ohh nii sõbralikud. Sõbraliku naeratuse taga aga on fakk-juu-keri-põrgu suhtumine.

loen palju erinevates keeltes uudiseid ja võin igati põhjendatult öelda, et oma rahvust kiruvad kõik endised NSVL koosseisu kuuluvad rahvad. Mul on selle kohta oma põhjendus - liiduvabariigi kohaliku rahvuse alavääristamine, sh ka negatiivsete anekdootide levitamine, oli teadlik hea ja suure hingega vene rahvuse PR-propaganda, mis töötas propagandasõjas õõnestajana, tekitades sündroomi, et inimesed hakkasid teist rahvust (siin siis venelasi) igati paremaks pidama. Samamoodi on väiksemaid rahvusi alavääristatud ka teistes koloniaalimpeeriumites, mõelge näiteks, mis renomeed ning alavääristavaid anekdoote levitati Inglismaal šotlaste ja iirlaste kohta või Prantsusmaal oma Aafrika kolooniate põliselanike kohta. Pole midagi uut siin päikese all!

Aitäh, vana inimene, selgituse eest :)

Niisiis, eestlased, kes teisi eestlasi kiruvad (jah, ka ütlus, et eestlase rahvustoit on teine eestlane, käib sinna alla!) on lihtsalt ajuloputatud ilma, et nad ise seda enesele teadvustaks. Kurb.

Nõus vana inimesega.
Lisaksin juurde, et nõukaajal sai "vaibale kutsumine" suured mõõtmed. Süüdlaste väljaselgitamine muutus kui normiks. Üleüldse asjaolu, et keegi on alati milleski süüdi, muutus tavapäraseks nähtuseks.
Süüdlaste väljaselgitamine on kandunud ka tänapäeva. Küll süüdistatakse oma hädades riiki ja valitsust ning tagatipuks kogu rahvast.
Kui enda tegevuse õigustuseks muud ei leita, on teiste süüdistamine kui argument alati võtta.
Nii et, ühest küljest on süüdistamist näha küll, kuid sellega ei pea kaasa minema. Seda ei pruugi tegelikult üldse tähele panna.
Lõppeks on kellegi süüdistujutud ikkagi vaid ta enda probleem. Küllaga on neid inimesi ja ütleks, et enamus, kes ei süüdista, vaid teevad konstruktiivset kriitikat.
Ma pole kindel, kuhu liiki teemaautor kuulub. Kas ta teeb konstruktiivset kriitikat või süüdistab ta teisi eestlasi oma rahvuse süüdistamises. Küsitav on ka, milliseks peab ta rahvuskaaslasi materdavate isikute hulka. On neid enamus, pool või vähemus?
Minu nägemuses pole asi sugugi nii hull, et isiklikes probleemides vaevlevate üksikisikute ütlemisi oma rahvuskaaslaste kohta nii traagiliselt võtta.

See eestlase kui lemmiktoidu ütlemine on ju ka nõukaajast pärit, nimelt sellest ajast, kui rahvustunne hakkas tasapisi ärkama. Selle mahasurumiseks kõlbasid igasugused vahendid, sh rahvusliku alaväärsuskompleksi süvendamine või tekitamine.

Usun, et enamus inimesi ei teagi, kust see rahvustoidu ütlus pärit on, aga muudkui nämmutavad kaasa.
Mulle on see ütlus kogu aeg ebameeldiv olnud, ei ole iial seda fraasi kasutanud.

Tean, see on minu isiklik kiiks, miks ma enam ei jaksa kuulata seda vingumist eestlaste teemal (küll sallimatud, küll einestavad teineteist ja mida iganes).
Karikas sai täis, noh! Tahaks küsida, et mis neil küll viga on, et nad nii räägivad. Aga 'vana inimene' selgitas kenasti lahti. Nüüd ma mõistan.

Ma olen viimase kolme kuu jooksul olnud neljas lennujaamas. Tallinnas kaks korda lahkudes ja kaks korda saabudes. Brüsselis kord saabudes ja kord lahkudes. Madridis kord saabudes ja kord lahkudes. Viinis, kord lahkudes. Münchenis, kord saabudes.

Vahepeal sõitsin rongide või bussidega.

Kuna olen astmaatik ja on ka muud tõved, hakkas mul halb Tallinnas, ües Hispaania linnas ja ühes Belgia linnass lennujaamas. Ainus koht kus minule abi pakuti varemalt kui ma seda ise küsisin oli Tallinn. Noored inimesed ja vanad inimesed tulid kui ma näost valgeks läksin ja abistasid mind, andsid ravimi. Belgias aitas mind väga meeldiv inimene kohe kui ma pöördusin tema poole et please help me reach to my bag and give me the medicine in red small box. Hispaanias kahjuks ma oleksingi ilmselt kohale maha kärvanud, kui üks eestlane poleks kuuulnud mu hüüdmist lennujaamas et appi aidake appi palun antke mulle nood rohud minu kottist.

Olen samuti pead murdnud, miks nii oma rahvast räägitakse. Selline mulje jääb, et neid on meie riigis absoluutselt kõik inimesed kohelnud, nii sõbrad, kaugemad kui lähemad sugulased, kõik on nii üdini pahad olnud nende vastu.

Parandan
halvasti kohelnud

Ei meeldi ka see väljend eestlaste kohta ja pole ka ise kasutanud. Mu meelest on see ikka uuema aja ütelus. Vene ajal küll seda polnud ja ka eestlane eestlast ei kirunud.

Nõukogude ajal ei olnud internetti ja vastavat ajakirjandust, seega me täpselt ei tea, kas kuskil nii räägiti. Ise küll ei kuulnud.
Ise lugesin seda 1. korda ajakirjandusest 90-ndatel ning kohe mõtlesin, miks inimestele seda sisendatakse. Tundus olevat kohe teadlik ajupesu.
Eestlaste kirumine on nii ära tüüdanud, seda on terve net täis. Üks eriti totakas lause on " häbi on olla eestlane ".
Ei kujuta ette, kes küll taolisi fraase kirjutavad ja mis nendel kirjutajatel üldse viga on.

ehh kullakesed - mida seal ette kujutada - on käputäis fsb/tallinna linnaametnike, kes neid eestit ja eestlust vihkavaid kommentaare kirjutavad. Ning lisaks on kindlasti tuhandeid lolle, kes sellele ajupesule alluvad ning kaasa kiidavad. Tulemus ongi Delfi kommentaarium. Aga see on ju tegelikut kõigest paar protsenti.

Kahjuks need provokaatorid, varjutavad ära päris kaeblejate mured ja info. Sest on eestis väljarändajaid, vaeseid, sante. Nende hüüdeid ei võeta tõsiselt.

Tekib küsimus, mis nendel viga on, kes nii hoolega neid fraase järgi kordavad. Väga paljudes kommides eestlaste halvustamine, isegi siinsamas kõrvalteemas üks kommija kirjutab, kui head, viisakad ja õilsad on venelased, aga eestlased on maailma hullem matsirahvas.
Mis konkreetselt sellisel kommijal häda?

Mitte matsid, vaid tõusikud. Eriti palju on neid Pärnus. Soome raha teeb uhkeks ja jobuks. Kuradi eesti Miami rsk.

No mind näiteks ajendas kirjutama ühe naisterahva väide, et külmus ja ükskõiksus ongi eestlastele omane.

Ta ütles seda uudise kohta, milles kirjutati, et politsei noppis bussipeatusest üles õhukeselt riides oleva 8 aastase poisi, kes seal olla külmetanud. See oli sel ajal, kui mõned ekstremistid käisidki veel suviselt riides.

See naisterahvas imestas, miks keegi juuresolijaist poisist välja ei teinud.

Tegelikult võib põhjuseid olla igasuguseid. Näiteks meesterahvas ei tihanud poisiga rääkima hakata, kuna pelgas võimalikku pedofiiliakahtlust. Võimalik, et keegi ehk isegi küsis, aga poiss vastas, et kõik on ok vms. Me ei tea ju täit tõde! Samasugust kahtlevat (nö. ükskõikset ;) ) käitumist esineb mistahes meiega sarnases kliimas elava rahvuse seas (minu meelest on youtubes isegi üks eksperiment üles filmitud).

Vot, aga see naisterahvas lahmis kohe üldistavalt: "Eestlastele omane külmus ja ükskõiksus!"

Ta ise hooldab invaliidist poega, kes ei räägi ega liigu. Võimalik, et see suhtumine tuleb isiklikust kibestumisest? Äkki ta on pahane, et teda ei aidata, kui ta ise abi ei ole küsinud? Arvab ehk, et inimesed peaksid ise aru saama ja eeldama, et ta abi vajab? Aga ta ei arvesta, et inimesed ehk ei tihka küsimata abi pakkuma tulla, kuna on saanud nähvava tagasiside. Et küsimata abi mõjub teinekord pealetükkivusena.

Küll ma ka naerataks kõigile, kui mul hambad suus oleks.