Nonii, hakkab vastuste moodi kõlama. Arvamuste pluralism, nagu tundub. Aga mis saab ristimata sunud lastest ja neist teiseusulistest, kes siiralt usuvad ''oma paradiisi''?

kujutad sa ette Kirjutas:
> enne ma tõesti keen väävlijärves igavesest aj
> ast igavesti, kui elan kõrvu sellise kurjusega.
>

jah, kui ma saaks sama öelda, siis tahaks öelda seda just moosimao kohta. ent selleks, et üldse kuskilgi sõna võtta, tuleb teda taluda, tema agressiivsust, tema paadunud südant, tema vastasust ja lõputut vaidlemist. elu on karm, mõndasid isikuid ei ole võimalik lihtsalt vältida, tahad sa seda või mitte!

ristimata lapsed saavad paradiisi. olenevalt konfessioonist ei ristita kõigis lapsi. teise usulistega on nii, et seda otsustab Jumal. nagu kirik ei ole tegelikult õndsuse asutus, kuigi siin, peab tunnistama, on selline õpetus sisse lastud. Piiblist sellist õpetust ei kohta. Jeesuse jüngrid olid ka mässajad ja ei sobinud kokku tolleaegse variseride silmakirjalikkusega. nii nagu vastus juba anti, oleneb kõik Jumalast, temal on kogu võim. ent see ei tähenda, et kirikuid vaja ei oleks või karjased tühja tööd teeksid. nemad viivad neid lambaid ja tallekesi värskele karjamaale, joodavad neid ja aitavad oma võimekuse piirides.

veel jätkuks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kujutad sa ette Kirjutas:
> > enne ma tõesti keen
> väävlijärves igavesest aj
> > ast igavesti, kui
> elan kõrvu sellise kurjusega.
> >
>
> jah, kui
> ma saaks sama öelda, siis tahaks öelda seda just
> moosimao kohta. ent selleks, et üldse kuskilgi sõn
> a võtta, tuleb teda taluda, tema agressiivsust, te
> ma paadunud südant, tema vastasust ja lõputut vaid
> lemist. elu on karm, mõndasid isikuid ei ole võima
> lik lihtsalt vältida, tahad sa seda või mitte!


Mind on lihtne vältida- ära loe mu tekste. Siiruse eest muidugi aitäh, mina soovin sulle siiski head, loodan, et su õelus ei too sulle häda kaela.

Aga miks vanasti tehti ''hädaristimist''?

See ei ole õelus, see on lihtsalt nii nagu mina tunnen juba pikemat aega. Häda ma ei karda, sest mul on õigus oma tunnetele, püüa siis õppida teistega arvestama, ära ründa koguaeg.

Ma küsin küsimusi. Kui see on kellegi meelest rünnak, siis pole midagi lihtsamat kui mind ignoreerida. Ma ei mõista su erutust, tõepoolest.

Miks sa neid kysid ja miks end P. Arvel lobustasid?

Miks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks sa neid kysid ja miks end P. Arvel lobustasid
> ?


Ag miks sulle trollida meeldib?

Kõige lihtsamini leiavad tee Jumala juurde suured joodikud, vargad, pätid, mõrtsukad jne, terve vangimaja kihab sellistest pattu kahetsevatest usklikest, kes kõik paradiisi saamist ootavad. Kusjuures on nad lausa veendunud, et nemad sinna pääsevad ja mina, ateist, mitte. Muidugi, minul on selliste kaabakateni pikk tee käia ja ilmselt ma nii kaugele ei jõuagi ja seepärast jääb paradiisi uks mulle suletuks. Ma ju nii kõrk ja uhke, et endiste vangide kamp ei meeldi, polegi paradiisi väärt, eksole.

Ja mida kujutab ette üks usklik inimene selle igavese elu all? Noh, et istud seal Jumala paremal käel ja puhud terve igaviku pasunat. On siis uhke tunne kuidagi või huvitav või mida? Ma ei tea, minule ei pakugi pinget.

Aga tore oleks olla usklik, ma arvan. Ise kahjuks ei ole.

Kui seal vangimajas sajast ükski tänu uskupööramisele enam sinna tagasi ei pööra on väga hea. Kahjuks on ülejäänud 99 samasugused edasi. Aga ka üks pätt vähem on üks pätt vähem.

No ja siis jääd mõtlema, et usk ongi neile, keda vaja kuidagi parandada. Uppujale õlekõrs.

moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga miks vanasti tehti ''hädaristimist''?

vahel ründad, vahel küsid. ei maksa end hakata õigustama. kui küsimusele vastus ei ole see, mida sina tahaksid, siis ründad ja väga pahatahtlikult.

aga küsimusest.
ma ei tea seda täpselt. oletan, et see tulenes ühest konkreetsest kirjakohast, kus on öeldud, et kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks. kas seda kirjakohta peaks nüüd absoluudiks pidama kogu õpetuse konteksti silmas pidades, on küsitav. samas pole sellest ju ka midagi halba kui kirik on endale laste ristimise traditsiooni võtnud. ütleme siis nii, et võib see olla nii ja naa, selle tegemine või tegemata jätmine ei määra õndsust, eriti laste juures. ka täiskasvanud inimeste juures on kõige tähtsam ikkagi sisu, inimese süda - kas see on puhas või mitte. ilmselt tõi selle laste ristimise traditsiooni sisse keegi varakristlikest kirikuisadest. mõni inimene peab väga oluliseks järgida kõiki traditsioone täpselt, mõni ei pea, mõni peab oluliseks ainult sisu ja rituaalsetele toimingutele pöörab vähem tähelepanu või ei pea neid üldse oluliseks. see on rohkem maitse asi, me oleme erinevad ja võime sellistes asjades ka erineda, sest need on vähetähtsad asjad, need üksi ei otsusta kellegi õndsust, kuigi kindlasti on viisakas arvestada kiriku traditsioonidega kui juba korra sinna kuulud. ütleme nii, et Jeesus ei ristinud lapsi, ainult õnnistas, aga ta ka kuskil ei mainunud, et seda teha ei tohiks või see oleks väga vale. seega minu isiklik nägemus on, et sellised erinevused on välised ja mitte nii olulised. kuigi vahel selliste tühiste asjade üle tekivad vaidlused, eks inimesed ikka ole erinevad ja ka erinevate arenguastmetega - kõik sama, mis peredeski, üks arvab tähtsamaks ühte asja, teine teist, teismelised on kõige targemad.

laste ristimine võis sajand tagasi veel anda ka kindlust lapsevanematele, sest surm oli sagedane külaline peredes. võib-olla on ka rituaale vaja selleks, et inimene saaks öelda, et vot nüüd on see kindel, nüüd ma kinnitan selle rituaaliga seda, mida ma usun, sellest on talle abi. see kõik oleneb usust ja inimesest ja sellest milline usukombestik talle on omaseks saanud, millised traditsioonid on talle oluliseks saanud. kes on õppinud usuteadust, oskavad kindlasti anda konkreetseid vastuseid.

aff Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kõige lihtsamini leiavad tee Jumala juurde suured
> joodikud, vargad, pätid, mõrtsukad jne, terve vang
> imaja kihab sellistest pattu kahetsevatest usklike
> st, kes kõik paradiisi saamist ootavad. Kusjuures
> on nad lausa veendunud, et nemad sinna pääsevad ja
> mina, ateist, mitte. Muidugi, minul on selliste k
> aabakateni pikk tee käia ja ilmselt ma nii kaugele
> ei jõuagi ja seepärast jääb paradiisi uks mulle s
> uletuks. Ma ju nii kõrk ja uhke, et endiste vangid
> e kamp ei meeldi, polegi paradiisi väärt, eksole.

kas sinu nägemus on selline, et kui keegi eestlastest on Rootsis panka röövind, siis on eestlased röövlid ja vargad?

Mida silm ei ole näinud, mida kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud on Jumal valmistanud neile kes Teda armastavad.
Ja kui ka see tähendaks lihtsalt Jumala ligiolus viibimist, siis oleks see nii võrratu, et seda ei anna sõnadesse panna,
Arvatavasti ei ole sa kogenud Jumala avatud ligiolu, sealt ka sinu ůkskôiksus.
Sa kirjutasid, et sul on kahju, et sa usklik pole.
Tea et on armuaeg ja igaüks kes hüüab appi Issanda nime, see päästetakse.

Ei ole.
Kõik usklikud, keda on au tunda, on kõik endised need, kellest kirjutasin. Feisbuki suurim usklik on H. Kingo, kes ka on endine alkohoolik.

Ei ole oma ihusilmaga näinud mitte ühtegi usklikku, kelle minevik oleks ilus ja puhas. Sry, aga nii see on.

Hädaristseid peetakse siiani enamiku kristlike konfessioonide juures hädavajalikuks. Ristimata laps ja surivoodil õnistamata inimene ei pääese nende meelest taevasse, vaid jääb igaveseks kuhugi taeva ja puhastustule vahele kinni. Katoliiklased kõhklevad ristimata laste surnuaia pühitsetud mulda matmise lubatavuseski.
Vastamise eest aitäh.
Mu pahatahtlikkusest võid arvata mida iganes, vaba maa, ei pea vajalikuks tõestama hakata, et ma pole kaamel.

P olen ja lugesin eespoolt.
Imestama pani su küsimus kommija Miks kommile.

Miks peab trollimine meeldima ? Seal ei ole mu meelest mitte midagi meeldivat, mida see küll pakub, ei taipa.

Elus on nii palju asju, mida arutada, mitte mingit põhjust ei ole nn. trollida, see on ju täiesti mõttetu ja ebavajalik mu meelest.

no kui peetakse hädaristimist oluliseks, siis miks mitte? ma ei näe selles midagi halba. kui näiteks mulle lähedane inimene on suremas ja ta soovib ristimist, siis kindlasti püüaksin talle selle kuidagi saada. on sellest siis temal kergem ja minul kergem, et ta sai selle, mida ta vajas ja ka kirikuõpetaja oma Jumala sõnaga kindlasti kinnitab usku raskel tunnil. muideks kui ei ole tegu usklikuga, siis miks peab järsku inimene niiväga uskuma mingisse pühitsetud mulda ja oma lapse sinna matma? ma ei saa ka aru siin sellisest jonnist ja halvustamisest ja soovist näidata uklikke kui kitsarinnalisi ajupestud tegelasi. mis on minul asja teiste usuga? miks räägib moosimadu sellest, mis pole tõde? kui mind ei maeta kiriklikult, vaid visatakse kuhugile metsa alla kõdunema, siis ma ei näe selles mingit erilist probleemi. ega minu suhe Jumalaga ei olene kirikust ega ühestki teisest inimesest, tema tegemistest või tegematajätmistest. teised võivad ju oma tegemistega või tegematajätmistega teha haiget või valmistada pettumust, aga nad ei saa mind lahutada Jumalast. Ka mitte õnnetused või haigused, ka mitte surm. ma olen selles täiesti veendunud.

sellepärast ongi su negatiivsed ja dogmasid lausa idiootlikeks tegevad püüdlused siin naermaajavad. muretse, moosimadu, oma paadunud südame pärast ja räägi surmast, millest on teema, ära nahuta ja naeruväärista usklikke inimesi. sellega sa ainult tõestad kui küündimatu oled sa selles teemas, kui rumal.

to Moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> P olen ja lugesin eespoolt.
> Imestama pani
> su küsimus kommija Miks kommile.
>
> Miks
> peab trollimine meeldima ? Seal ei ole mu
> meelest mitte midagi meeldivat, mida see kü
> ll pakub, ei taipa.
>
> Elus on nii palju
> asju, mida arutada, mitte mingit põhjust
> ei ole nn. trollida, see on ju täiesti mõt
> tetu ja ebavajalik mu meelest.


Kui sina oled P, siis kõik ülejäänud siis teemas on paavstid.

Surm. Mis võiks toimuda peale surma.
Kehas ei ole ju küsimust, see laguneb algosadeks otseteed või lagundajate kaasabil – teatud aja möödudes.
KUI algosadeks, see pole vist kellegi tähelepanu pälvinud. Laguneb põrmuks, sellest tundub piisavat.

Teistelt planeetidelt ja kosmosest Elu otsides huvitume mikroobidestki, bakteritest, viirusest, valgumolekulist, aminohappest, jne, elu algmaterjalidest. Mis osakesed sisalduvad mullas (liivas, vees, jm), kõike ei „söö“ ära taimed ega seened?
Supernoova eritingimustes tekkinud keerulisema struktuuriga elemendid ei lagune lihtsamateks elementideks „põrmus“ ja inimese keha sisaldab hulgaliselt neidki elemente.
Meie siin pole eriteadlased, KUI algosadeks surnud inimkeha laguneb, me ei juurdle praegu selle üle.

Surmamõtetega kaasneb „mina“ kadumise küsimus. Ehk siis, mis saab meie hingest. Seoses teleportatsiooniga on tõstatunud küsimus, et kui oleks võimalik inimene „laiali lammutada“ kuni viimse aatomini ja see mingis teises kohas legotaoliselt kokku panna ideaalse täpsusega, siis kas saadav tulem oleks seesama inimene?
Või läheks vahepeal kusagile „kaduma“ tema „mina“?
Ei tea.

mis puhastustuld veel, kui nagunii su maine kest leiab tee krematooriumi ahju ja järgi jääb peotäis tuhka ja kondikillud....

mina nt usun jumalikkust, usun, et on jumal....aga seesamune manitsemine ja lahterdamine kellegi "tõsi"uskliku poolt, kes peavad end nagu paremateks ja puhtamateks teistest...no aitäh, selline kooris ja karjas uskumine on silmakirjalik teesklus.
kui inimese süda on avatud armastusele, jumalikule armastusele, siis ta tajubki neid asju, mille ümber käib lõputu kemplemine, vaidlemine ja õigustamine, paljus sügavamalt ja õigemalt, isegi lausa jumalikult...kui paljud neist, kes väidavad end õigemad olema teistest ja rohkem nagu õigust omavaiks, istuda peale surma jumala paremal käel ja puhuda vilepilli...
ma tõesti ei vaja SEAL sedasi seda istumist ja väljavalitust.

kes meist on üldse see õigem ja teadjam, ahh?!
rääkida võib kõike ja uskuda võib samamoodi kõike.
keegi ei saa väita, et kellegi tunded on vaid emotsioonid, mis lisaks on valed ka veel.
appikene, kus mõni ikka võtab endale volitused ja
lahterdada ja näppu viibutada.

Muide - ma räägingi surmast, kogu teema on surmast.
Miks ma selle hädaristimise teemast lahti ei lasknud on su enese sõnad:"selle tegemine või tegemata jätmine ei määra õndsust, eriti laste juures".
Kuidas saad sina olla veendunud, et sa tead täpset tõde ja 1,2 miljardit katoliiklast eksivad? Neile on ristimine ja õnnistamine üliolulised, sina ütled, et "see on rohkem maitse asi".

Kui sa ei suuda sellesse vestlusesse suhtuda kui võrdsete mõttevahetusse, siis ära piina ennast, saaksid säästa ka vaeva minu halvustamise arvelt. Usun, et oled kena inimene, kuid millegipärast liigitad enese jaoks ebamugavad küsimused kohe vaenulikeks, näed mu sõnades naeruvääristamist ja pead mind paadunud südamega inimeseks. See kõik on tõesti sinu probleem, hea, et sa seda siin minuga jagad, aga ma ei saa kahjuks su fantaasiatesse muudmoodi suhtuda kui teatud hämminguga.

"taeva ja puhastustule vahel": tsitaat "kui inimese süda on avatud armastusele, jumalikule armastusele,".

Mis vahe on armastusel ja jumalikul armastusel? Ma tean, mis on armastus, ma tõesti tean ja mulle piisab sellest kuhjaga. Kuid kas on erinevus?

ma kirjutasin jah , et kui inimese süda on avatud armastusele, jumalikule armastusele ja minu jaoks ongi armastus see kõrgeim, mis meil on. olgu ta siis armastus või jumalik armastus, sel pole vahet.
kuna siin kiskus jutt Jumala õigesti mõistmisele, siis lisasingi. ülima võrdena juurde jumalik...armastus. pole vahet.
armastus ise ongi kõrgeim kõigest ja muu on niisama lisandid.

Mis siin muud öelda... nõus.

Nüüd läks teema surmast eemale, aga ma usun, et see on ilus kõrvalekalle.

Armastus.
Nojah, sõltub ju sellest, mismoodi selle lahti tõlgendame. Piiblis mõeldud ligimesearmastus pole ju sama, mis mehe-naise vaheline ega ka tunne, mis on ema-isa vastu ja oma laste vastu. Pigem on see heasoovlikkus, südamlikkus, leplikkus. Kindel veendumus, mitte soovida halba, mitte kadetseda ega õelutseda.
Inimhing ei pea leppima alandamisega, võib väärikalt hoida eemale pahatahtliku ja kurja inimese eest.
„Hoidke eemale alpidest!“
Samuti ei pea vaikides pealt vaatama pettust, Jeesus peksis pühakojas äritsejate lauad segi.

Äärmusislamistide jõuga oma usu „kuulutamist“ ja teist usku inimeste füüsilist hävitamist õigeks jumalale meelepäraseks teoks pidamist, kas see on jumalasõna sundlevitajate ligimesearmastus?

Kunagi tegi kristlus sama - laotas end üle maailma, ise veres ujudes. Kui aus olla, siis on maailmas vähe religioone, mis on vägivalda igal juhul lubamatuks pidanud, ikka on alati kusagil mingi kriva sees, mis lubab teiseusulistega käituda nagu elutute asjaega.

Idee nimel sooritada kuritegusid.
Mis või kes on süüdlane? Kas idee või kuritahtlik inimene?
Võtame näiteks raamatu „Muumitrollid“. Oletame, et leidub sadistlikke küünikuid, kes Muumipapa nimel läheb tapma-pommitama-mürgitama mingit rassi, rühma, teisitimõtlejaid (teisitiriietujaid, vms).
On’s süüdi raamat „Muumitrollid“, Muumipapa või Tove Jansson?

moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Muide - ma räägingi surmast, kogu teema on surmast
> .
> Miks ma selle hädaristimise teemast lahti ei
> lasknud on su enese sõnad:"selle tegemine või tege
> mata jätmine ei määra õndsust, eriti laste juures"
> .
> Kuidas saad sina olla veendunud, et sa tead t
> äpset tõde ja 1,2 miljardit katoliiklast eksivad?
> Neile on ristimine ja õnnistamine üliolulised, sin
> a ütled, et "see on rohkem maitse asi".


Kui neile on see oluline, siis mis selles halba on? Mulle see traditsioon iseenesest meeldib, ma ei näe selles sallimatust, vaid sellele konfessioonile omaseid rituaale. Austust ja sallivust ja vähem ninatarkust teemadest, millest sa oled ise väga kaugel!