Juhtus kohutav sündmus.


Koristasin hommikul tube, et ennem tööle minekut kõik korras oleks. Mehel käis eile sõber külas, jõid palju ja hommikul oli mees väsinud ja pohmakaga. Juba varakult hakkas nokkima, mille peale ütlesin lihtsalt, et ära parem alusta, sul on pohmakas.
Veidi aega hiljem alustas ta ikka ning nüüd juba laste teemal. (ta on kasuisa olnud mul suuremale pojale 4 aastat) . Hakkas teda krantsiks sõimama jne, mina sellise käitumise peale vihastasin nii väga, et andsin talle korraliku naise lataka vastu põske ja ütlesin, et "mitte kunagi sa ei ütle minu lapse kohta krants, sedasi ei räägita!" kuna ta muudkui korrutas krants ja krants ja sõimas edasi, siis andsin veel ühe kõrvakiilu, karjusin talle, et ta lõpetaks ja siis sealt see tuli, valus mehelik ja tugev (nagu ta mul on, kaks korda pikem ja suurem kui mina) löök vastu kõrva ja pead. Lõualuu ja pea valutas. Ma nüüd ei tea...olen mina süüdi, et ma lataka andsin või tema või mis ma tegema nüüd peaks?

no ise alustasid ju, mille üle sa siis nüüd kaebad :(. Või arvasid, et mees lasebki lõpmatuseni ennast kolkida? Mida sa veel teha tahad? Eks jätka samas vaimus. Nõme eit oled.

löögile vastataksegi löögiga. võrdõiguslikkus meil ju. kes see ikka laseb ennast karistamatult taguda.

Mina lõin ja mees lõi, palun arvamusi.

,,,,,,,,,,,,,,,,

mina arvan et ..see oli lööming ???

Mina arvan, et mõlemad on paremakäelised. Aga ma võin vabalt ka eksida.

Ja nüüd leppige ära...

sina andsid kaks naiselatakat, said kaks korda suuremalt ühe vastu. seis üsna fifti-fifti. kas peaks õhtuse raundi peale panuseid tegema?

See on hea, et sa naisena kasutasid enda tõekspidamise järgi sinu au ja väärikust, sinu nõrga pereliikme ( väike laps) kaitseks kõrvakiilu.

Kõrvakiil oli aastasadu naise väärikuse kaitsmiseks tunnustatud relv. Seda siis, kui kõrge moraal ja inimese au olid suured väärtused.

Tänapäeval nii see Eesti enam ei ole.

Vaimne lodevus lubas sinu mehel oma peret alandada, käituda vastutustundetult ( koos perese panustamise asemel purju jäämiseni joomine).

Sinu kõrvakiil ei mõjunud mehele õigesti. Ta ei ole sellisel vaimsel tasemel, et kõrvakiilu naise au-relvana mõista. Tema kalses sinuga jah kui võrdse semuga.

Sa oled vaimselt tugev, nüüd sa tead, et vaimselt ei ole te võrgded, nii et edasi tuleb teha otsusi ja käituda nii, et vaimselt vaesem pool sõnumitest aru saab. Lihtsate sõnadega. Lihtsate tegudega. Alati selgitades, nagu lapsele, mis on sinu tunded, sinu kavatsused, sinu otsused, kust need tulid ja millised on sinu arvates nüüd tagajärjed. Ära heida meelt ja ole sama tugev kui eile ja üleeile. Sest sa oled!

On ikka komöödia küll see primitiivsel tasemel "sinu-minu lapsed" kooseluvorm!
Antud juhul on naine selgelt süüdi selles, et mees (vastu) lõi ja mingit vabandust siin ei ole! Ka naistele ei ole kätega asjade selgitamine andeksantav.
Kui ise võtsid sellise mehe, kes kõvasti tina paneb (nagu aru saan, ei ole ta sul esimene mees, sest on lapsele kasuisa), siis pead ka arvestama sellega, et kui tal pohmakas on ja sina samal ajal koristad ja kolistad, siis käib see tõesti täiega närvidele. Kui nii jätkad, saad varsti veel kolki ja sealt edasi oled perspektiivis üksikema.

Naiselik kõrvakiil ei ole vägivald. Läbi aegade on naised nõnda vastanud enda või oma lapse solvajatele ja mõnitajatele. Vahel mõjub terav kõrvakiil paremini, kui sada moraalitsevat sõna.

Küll aga reageeris üle mees, andes mõista, et pole oma eksimust mõistnud.

Minu mees ei joo tihti ja veel vähem on purjus tihti. Nüüd lihtsalt üks kord tahtis sõbraga võtta rohkem, et mehed omavahel jne. Ma selles probleemi ei näe, meil suur elamine, keegi ei sega kobistamisega ka. Sai segamatult ikka päris pikalt ta põõnata ka, viisin veel peavalurohtu ja uurisin, et ega tal nüüd väga paha olla ei ole.

Ilmselt peab jah ise rahu säilitama ja seletama alati mehele nagu lapsele asju. Lihtsalt endal on ka raske rahu säilitada, kui keegi kukub tühja koha pealt südamest nokkima ja sõimama kuna temal on võibolla paha tuju. See on nii hullult provotseeriv, et katus sõidabki ära.

Perspektiivis on kunagi musklis olnud, aga hiljem vanad ja väetid kolki andjad alati lähedaste ja ühiskonna poolt üksi mädanema jäetud.

Pikalt kannatada või pikalt õnnelik olla, see on ainult enda valikuvõimalus.

Ma arvan, et eluterve vägivald peaks olema iga paariteraapia aluseks.

rww Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See on hea, et sa naisena kasutasid enda tõekspida
> mise järgi sinu au ja väärikust, sinu nõrga pereli
> ikme ( väike laps) kaitseks kõrvakiilu.
>
> Kõ
> rvakiil oli aastasadu naise väärikuse kaitsmiseks
> tunnustatud relv. Seda siis, kui kõrge moraal ja i
> nimese au olid suured väärtused.
>
> Tänapäeval
> nii see Eesti enam ei ole.
>
> Vaimne lodevus
> lubas sinu mehel oma peret alandada, käituda vast
> utustundetult ( koos perese panustamise asemel pur
> ju jäämiseni joomine).
>
> Sinu kõrvakiil ei
> mõjunud mehele õigesti. Ta ei ole sellisel vaimsel
> tasemel, et kõrvakiilu naise au-relvana mõista. T
> ema kalses sinuga jah kui võrdse semuga.
>
> S
> a oled vaimselt tugev, nüüd sa tead, et vaimselt e
> i ole te võrgded, nii et edasi tuleb teha otsusi j
> a käituda nii, et vaimselt vaesem pool sõnumitest
> aru saab. Lihtsate sõnadega. Lihtsate tegudega. Al
> ati selgitades, nagu lapsele, mis on sinu tunded,
> sinu kavatsused, sinu otsused, kust need tulid ja
> millised on sinu arvates nüüd tagajärjed. Ära heid
> a meelt ja ole sama tugev kui eile ja üleeile. Ses
> t sa oled!

Nõus eeltooduga.

Mina sinu asemel (olen ka pisike ja sale naine) oleksin mehe sellise käitumise peale andnud ühe ja korraliku löögi, nii et, ta poleks tükk aega püsti tõusnud ja peale lööki oleks rahulikult mehele selgitanud, rahuliku häälega, et täiskasvanud kaklevad oma kaklused omaette, aga värdmehed võtavad mõnitamiseks pisikesed ja kaitsetud.
Mina ei laseks oma lapsi alandada, milles nemad süüdi on?!
Ja üldse...kulla naine... ühe vorstijupi pärast ei tasu tervet siga pidada! Mõtle sellele, ära lase ennast alandada.

süüdlast poleks vaja otsida, pigem tuleks tegeleda juhtumi analüüsiga. vägivallaga probleeme ei lahenda vaid tekitad neid aina juurde. kuna kasutasid vägivalda ja said seetõttu halva kogemuse osaliseks, siis mõtle nüüd kuidas edaspidi analoogne olukord oleks võimalik teistmoodi lahendada. selle kaudu arened. ütlemine, et tark õpib teiste vigadest, pole õige, ikka enda vigadest õpitakse (kui õpitakse)

täpselt nagu minu naine: "sina minu last, ei alanda!" Sry, aga kui laps on mingi jobukott ja kusjuures, kui seda oleks öelnud lihane isa, siis poleks midagi juhtunud. mega irw! kuradi ülbed eided siin eestis. on miskit, mis mulle muslimite juures meeldib! Naised seal austavad meest. mitte, et mehele oleks lubatud naist alandada või lüüa, aga seal ühiskonnas lihtsalt selliseid jaburaid asju ei teki. mida värki, naine võib meest mõnitada, alandada ja lüüa, aga kui mees ennast kaitseb, siis on sitapea!!! wtf!!!

Samal meelel. Mitte keegi mitte kunagi ei tule mu last krantsiks ütlema, olgu ta või 3 x minust suurem, olgu ta või president ise.
Hüsteerikule kõvrakiil anda on täiesti normaalne.
Naisi löövad ainult matsid, lapsi alandavad ainult debiilikud.

Halvim, mis teha saad, on midagi alandlikult seletama hakata või koguni andeks paluma.
Oleksin siin ikka väga põhimõtteline. Tõstaksin mehe asjad ukse taha, koliksin ise minema koos lapsega kasvõi ajutiselt. Selline mehe käitumine on täiesti lubamatu.

Samal meelel siis nendega, kes arvavad, et mees on lihtsalt mats.

Moslemitest ei näi aga eelpool olev mees suurt teadvat. On ta mõnda perekonda üldse näinud või ainult kuskilt kuulnud, et mees on peres a ja o? Kusjuures ongi, sest mees ei käitu kunagi vääritult, naist alandavalt, lapsed on tohutult hinnas ja tavalises moslemiperes tegelebki mees lastega väga palju ja väga heal meelel. Lapsed on uhkuseks ja hea õnne märgiks, pereväärtused on esikohal.
Pole kusjuures kuulnud, et keegi pärisisa oma last krantsiks kutsuks. Kui just tegu joodikuga pole.

Kas ka enne on selliseid lapse inetute nimedega nimetamist olnud või täitsa esimest korda?
Kui järele mõelda, siis tegi naine vea sellega, et hakkas joomase (antud juhul pohmellis) mehega üldse vaidlema. Alkohol siiski muudab inimesi täiesti kohutavalt. Sellistega vaidlemine või koguni kaklemine on puhas maha visatud aeg ja energia. Samas on "tänu" alkole meil mudigi näha, millised madalamad instinktid kelleski peidus on, õpetlik seegi.
Ennast paneks siiski väga mõtlema, kas tahan sellist meest endale või sellist isa oma lapsele. Lapse solvamine tavaliselt teeb igale emale kohe eriti haiget, siis ka vaiksest hiirest võib saada emalõvi. Saada mehelt rusikaga aga on minu jaoks ettekujutamatu, täiesti šokk.

Kui mees oma kasulast krantsiks korduvalt ja korduvalt ütleb ja julgeb suure obaduse naisele vastu pead anda, pole see mees väärt selles kooselus jätkama. Ühe korra löönud, võib ta seda veel teha. Vägivaldus on talle koos provotseerimisega sisse kirjutatud ja võib avalduda lapse peal valusamalt kui sa oskad seda arvatagi. Promillidega aju toob lihtsalt keelele ja kätesse need mõtted ja tegevused, mis muidu luku ja riivi taga on. Sellise käitumisega on purustatud midagi väga olulist - naise usaldus ja naise turvatunne. Kunagi ei või enam kindel olla, millal füüsiline vägivald korduda võib, mis mahus ja tagajärgedega. Antud hetkel oleksin väga mures ka lapse turvalisuse pärast, sest selline elajalik suhtumine naise lapsesse on ohtlik lapsele.

Tõesti arvan, et nõrgemat lihtsalt EI lööda. Mitte mingis olukorras ja mitte kunagi. Kui see lihtne tõde on kellegi kasvatuses puudu jäänud, siis pole meil selliste matside armeega eriti kuskile ikka areneda tõesti.
Naine ON aga antud juhul nõrgem. Enamikel juhtudel kusjuures on naine nõrgem. Suur mees saab kõrvakiilu ja siis virutab rusikaga vastu lõugu oma naisele, kes lihtsalt seisab oma poja väärika kohtlemise eest - see ju pole normaalne.
Ei saa ka aru, mida mõned eespoolkirjutajad kaitsevad? Võrdõiguslikkust kindlasti mitte. Olukord polnud ju võrdne. Kui näiteks vanainimene (oletame, et selle mehe ema) teeks sama liigutuse sellises olukorras ja mees virutaks rusikaga vanurile vastu lõugu, kas oleks ka õigustatud? Kõik ju võrdsed meil?
Kui habras tüdruk lööb jässakale ropendajale vastu silmi ja see talle rusikaga kõhtu äigaks, kas oleks ka õigustatud? Ei ole ju.

Paljud siin parastavad naist, kuid tunda ongi justkui väiklaste inimeste kahjurõõmsaid emotsioone, kelle jaoks väärikus ja autunne on tundmatud mõisted. Võimalik, et neil on heameel vaid selle üle, et kedagi veel on sama halvasti koheldud, kui neid endid. Normaalne aga see kõik ei ole.
Tundub, et meie rahvuse moraal on tõesti täiesti nihkesse läinud.
Väärikus, ausus, vastastikune lugupidamine on justkui juba täiesti unustatud mõisted. :(

Meil on ka varem tuliseks läinud just nimelt siis kui ma lapsi kaitsma hakkan. Ta üldjuhul on hästi hoolitsev kasuisa olnud, tegeleb palju ja peab pikki vestlusi jne. Aga kusagil varjupoolel on jah see hirmus koletis, kes ütleb niivõrd halvasti vahepeal, et viskaks mehe kohe kodust välja, siis me veel kaklema ei ole läinud.

Kardangi nüüd, et äkki võib korduda, ausalt öeldes mul on tekkinud nüüd hirm tema suhtes, varem ei olnud.

Ma arvan, et te väärite teineteist ja ega need laksud viimasteks ei jää. Sinu laps aga on paremat elu ja vanemaid väärt.

Jata see jobu maha.

Normaalne on, et inimesed räägivad suuga ja mitte kätega. Igasugune löömine, mis pole enesekaitse, on õigustuseta.

"Tõesti", kas on raske aru saada, et naiseks olemine ei anna õigust meest kui tugevamat osapoolt lüüa kehva sõnavaliku korral, samuti nagu emaks olemine ei anna õigust last lüüa?

Saa nüüd aru, et mees võib su pagasile ju head kasuisa mängida, aga alateadvuses on võõrad lapsed ikkagi teise isase ja konkurendi sigitatud lapsed ning loodusseadused ütlevad, et isane ei talu võõra isase sigitatud järglasi. Nii lihtne see ongi. Mees suudab end üldjuhul ohjeldada, aga vahel löövad lained üle pea ning tõde tuleb pinna peale. Sina naisena peaksid ka mehe tunnetega arvestama, mitte aiult iseenda ja oma lastega. Vahel on mul kohe meestest kahju, kui jälle kuulen mõne kanaema kaagutusi, kuidas mees peaks mingi võõra jorsi sigitatud järelkasvu jumaldama.
Löömist tuleb teil ka ilmselt edaspidi veel, sest Sina tundud esmajärjekorras lahtise käega ju olevat.

No ma ei tea, mida siin arvata. Selge, et keegi ei tohi kedagi lüüa. Topeltmoraal, mis muud: "mina naiselikult ja vaikselt, aga TEMA, vaat kus TEMA lõi". Kui ei suuda oma käsi talitseda, tuleb õppida seda tegema. Mitte mingit vahet pole, mida mees tegi või ütles, LÜÜA EI TOHI. Kui sõnadega ei oska, siis jääbki seletamata. Muuseas, ise valisid mehe või mis?

no valitud või mitte, ega igavesti sellpärast seda kooselu elama ei pea.
kuna su turvatunne on lõhutud, ja isegi magades pole kindel, et enam tohlakat ei anta, ma lõpetaks selle suhtlemise ära.

oma kodus peaks siiski saama rahulikult ja turvaliselt end tunda.

Võtan veel kord sõna. Kahjuks sinu kooselukaaslasel ei ole välja arenenud kokkukuuluvustunnet sinu lapse või lastega (saan aru, et neid mitu). Ta võib küll kohusetundlikult isa mängida ja justnimelt mängida, aga tegelikku hoolivust seal taga pole. Ta võin lapsele paljudes asjades eeskuju olla, samas on ta võimukas ja lapse silmis range. Tegelikult on selle taga see, et see mees su lapsi ei armasta, vaid talub neid. Sina naisena tunned seda õhust ja püüad last kaitsta (sellest ka sinu ägedad reaktsioonid, kui mehega tülitsed laste teemal). Lapse psüühika võib saada parandamatult kahjustada kui kasvatajaks on mees, suhtumisega "armastust tuleb välja teenida, aga seda on niikuinii võimatu saavutada". Kuidagi kole võimukas tundub mees olevat ja sina nõrgema poolena kui naine lastega oled paratamatult kannataja. Kas lapsed suhtuvad ise mehesse hästi või kardavad teda?