Pani täitsa mõtlema. Ja võiks lisada järgneva, mis põhineb viimase aja tähelepanekutel:
1. Väldin musta riietust teadlikult. Kuigi, varasemast on musti asju üksjagu. Seelik, paar kleiti, mantel, saapad, no nipetnäpet ehk veelgi. Aga nüüd vaatan eriti hoolega, et sel mustal oleks juures erksam värvilaik. Et kogutulemus ei ole selline ühtlane tume-hall. See teema on hakanud mind lausa füüsiliselt vaevama.
2. Külas olles ma puuvilju ei söö. Mul on selline veider aimdus ja meelevaldne ettekujutus, et mitte ainsatki neist pole eelnevalt pestud(või küllaldaselt pestud). Kodus ma nühin kõik hoolikalt üle. Ka karvased kiivid ja banaanid(viimaseid ostetakse küll harva).
3. Kuigi ma väga salliv olen kõiksuguste inimese olemisviiside vastu, eriline tõrge tekib kui teine nätsutab. See oleks nagu lugupidamatuse madalamast astmest VEEL allpool. Väldin, kui võimalik, sellisega suhtlemist. Eemaldun, poen minema. ; )
4. Supile käib peale rohkelt hapukoort.
5. Hernesupp peab olema tehtud suitsulihaga.
6. Kohvi sisse käib alati rõõsk koor, mitte tavaline lahja piim.
7. Jubedused on kuskil silma hakkavad korpas äärtega purused suhkrutoosid, millede sees on kultuurkihiga lusikad. Võeeh.
Võiks jätkata lõputult, aga lõpetan siiski klassikaga:
8. WC-paberi rull jooksku pealtpoolt siiski. Ja mulle ei meeldi, kui minu kodus keegi selle ära muudab. ; P