kes tahtis maasikatega vahelt teenida, sel see ka õnnestus imehästi.
poola ja muu väljas maasikas tuli müüki odava hinnaga ja siis hakkas pihtsa, et eesti maasikas ja hind voooh sihuke, poole kallim.
mingi poe ees müüdi ja kui küsisin, et kust maasikas pärit, siis müüja keeras vilksti pilgu kõrvale ja pisukese hetke pärast teatas valjult ja selgelt, et eesti maasikas.
no kehakeel reetis, see polnud eesti oma, aint hind oli paras ja mari oli kena kah. niiet, vahet teha on keeruline ja järgmiselt aastal hakkan kah maasikamüüjaks. kena raha teenib.
me ei tea tegelikult tuhka kah, mida me sööme, mida joome. sildid veinipudelitel on oh, kui kenad ja jutt juures, et kvaliteet esmaklassiline. aga tegelikult pettus on esmaklassiline. mingi kett ostab vaatidega sisse kõige odavamat laket, timmid ja segab ja villib imeliste etikettidega pudelitesse, nagu ekstrakvaliteedile kohane ja müüb mitmekümne kordse hinnaga.
kust peaks tavaline inimene seda teadma.