minu jaoks halb kogemus.
ma leidsin raha, lahtise rahatähe, 50 euri. vedeles lihtsalt tänaval ja kuna kedagi läheduses ei olnud, kellele seda pakkuda, et äkki on keegi neist selle kaotanud, siis võtsin raha lihtsalt üles.
nüüd süda valutab, hoian seda 50 ikka alles ja mõtlen, et mida peaksin tegema.
kuidagi paha tunne on, sest raha oli kellegi oma ja näe, mina pistsin selle lihtsalt taskusse.

rahaga on mul omamoodi suhe ses mõttes, et ma ei suuda kelleltki raha vastu võtta niisama, isegi oma vanematelt kooliajal mitte. alati tekkis tõrge ja mul oli hale nende vaeva ja tööga teenitud raha eest endale niisama midagi osta. kuigi tean, et vanemad andsid raha mulle parimate soovidega ja tõesti tahtsid mind aidata, kui mul endal veel õiget teenistust polnud.

nüüd vaevab see 50 euri mind samamoodi.
näen end vargana või pätina või sulina, kes nopib südamerahus võõra vaevaga teenitud raha tänavalt üles ja paneb taskusse.

mida teie teeksite?

No kui see sind see 50-eurone nii väga vaevab, siis vii politseisse. küll nemad juba sellega midagi ette võtavad.

Võin sulle saata oma koordinaadid, olen ise ka kaotanud kunagi ja süümekaid pole. :))
Saadan?

Oleneb, kust leidsid. Kui kuskilt poe eest, kus on kaamerad, siis pead jah, politsei abi paluma, et nad vaataksid turvasalvestised läbi. Kaotaja on kindlasti väga õnnetu. Võib-olla see raha oli mõnele lapsele sünnipäevaks kingitud, või mingi kindla asja ostmiseks antud vms.
Omale seda mitte mingil juhul ei jätaks. Isegi siis mitte, kui metsast lume seest leidsid.

Kindlasti kaamera salvestas ka rahaleidja ja mis näoga ta oli ja kuidas ta toimis esmahetkel selle rahaga.
See vist tekitabki süümekaid :6

seda minagi, et mõtlen mõne lapsekese peale, kes võib olla kaotas selle, või siis keegi inimene, kelle jaoks see oli väga oluline raha. minu jaoks on 50 euri suur raha ja seepärast muretsengi.
ma leidsin selle tänavalt. lihtsalt läksin mööda teed ja äkki näen, et raha maas. vaatasin ringi, aga kedagi ei olnud läheduses ja isegi mitte kaugemal. täiesti tühi maa, kaugele silm võttis.

politseisse viia?!
kust see politsei selle inimese küll rohkem leiaks, kui mina teda ei leidnud.

aga seda küll, et siia võite, need, kes te olete kaotanud sel nädalavahetusel 50 euri, kirjutada. kohta, kust mina selle leidsin, ma kirja ei pane, sest seda teab see inimene ise, kus tal see raha kaduda võis. täpsustuseks veel, et linn on tallinn.

Minul omal facebooki pole, aga ma tean, et fb-s leitakse nii kaotatud inimesed, koerad-kassid kui asjad üles... Ürita, saad oma meelerahu ka tagasi. Ning teed kellegi õnnelikuks.

Mind häiriks ka, aga kui raha juures rahakotti või dokumenti ei ole, siis saaksin sellest üle. Kaotaja võis olla ka keegi, kelle jaoks 50€ on väike raha, et see niimoodi välja pudeneda sai. Ei ole välistatud ka laps.
Aga kui keegi tuleb raha järele, siis vaata talle näkku ka, kõik inimesed ei ole ausad. Ja kui ei tule ja sind endiselt vaevab, et sa pole seda leidu ära teeninud, siis võid toetada sellega mõnd hüljatud loomade varjupaika. Raha peabki ringlema.

Annetuskasti pane.

Leidsin bussipeatusest rahakoti, dokumente polnud sees, olid mõned kviitungid ja alla 10 € raha. Viisin selle politseisse ... ja läks lahti ...
Pidin kirjutama seletuskirja, minusse suhtuti kahtlustavalt, et kas ma ikka sealt suuremaid kupüüre ära ei nihvanud, istusin ja ootasin, millal minuga kellelgi aega oli tegeleda, lõpuks ütlesin neile, et see on viimane kord, kui ma ausa inimesena toimin.

vii tagasi sama koha peale,las jargmine tunneb piinu!

Oli hommik, jõudsin üsna kesklinnas väikese väljakuni, inimesi lähedal polnud, tuul lükkas paberit mulle vastu, võtsin üles, oli 50-eurone. Eks oli positiivne üllatus, aga minagi mõtlesin, et keegi pidi selle kaotama...
Ega mul polnud seda kellelegi pakkuda.

Kunagi ammu olen leidnud 5 USD ja 20 FIM-i.

Linna Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Annetuskasti pane.

Anneta jõuludeks ämmale!

kui südametunnistus piinab tõesti niiväga siis jah- anneta heategevuseks!
ise ülekandena ei saadaks, kunagi ei tea palju sellest rahast abivajajateni ka jõuab, aga ostaks näiteks süüa loomade varjupaigale, jõulumaiustusi mõnele naiste turvakodule või riiklikule vanadekodule (lastekodud pidid niigi saadud annetustest küllastunuid olema?), vms.

kogemus Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Leidsin bussipeatusest rahakoti, dokumente polnud
> sees, olid mõned kviitungid ja alla 10 € raha. Vii
> sin selle politseisse ... ja läks lahti ...
> Pid
> in kirjutama seletuskirja, minusse suhtuti kahtlus
> tavalt, et kas ma ikka sealt suuremaid kupüüre ära
> ei nihvanud, istusin ja ootasin, millal minuga ke
> llelgi aega oli tegeleda, lõpuks ütlesin neile, et
> see on viimane kord, kui ma ausa inimesena toimin
> .

Ma kaotasin krooniajal Tallinnas Stockmanni lähedal rahakoti, koos kõikide kaartide ja juhiloaga ja muidugi rahaga umbes 5000 kr. Hakkasin juba uut juhiluba taotlema, kui nädala pärast tuli kiri postkasti, et leiti Teie rahakott ja dokumendid. Kohale pidin minema Liivalaia kohtumajja, et kätte saada. Kõik muu paistis alles olema, peale raha. Küsisin kas raha polnud sees, vastati et leidja tõi sedasi. Eks leidja leidis, et võtab leiutasuks minu raha. Olin õnnelik, et juhiloadki alles jäid.
Mis puutub aga politsei abistamisse ausal teel, siis olen seda meelt, et tasub hoolikalt järele mõelda, et kas see hoopis hiljem sulle endale probleeme ei valmista.
Näiteks, kui leiaksin juhuslikult laiba kuskilt metsast, põõsast, siis pigem mitte puutuda ja jätta asi nii nagu oli, kuna teisiti võib politsei kui ainukese leidjana, sind ülekuulamistega hulluks ajada ja asjatut aega raisata. Ja kui uurimine veel ei edene ka, siis vaat et oledki nende meelest peamine kahtlusalune ja süüdigi. Et, mis tegid seal kohas, miks läksid jne küsimused? Loomulikult vastad ausalt, aga kas nemad usuvad see eriti ei koti. Nii et mõelge ennem, kui politseid ausalt aidata tahate!

oli kunagi nii, et leidsime lastekambaga laadal 100 krooni, läksime edasi ja rääkisime, et kuidas küll vedas. Tahtsime jäätist ja burksi osta. Siis tuli tagant välja mutt, kes ütles, et ta just kaotas ning meil oli hea meel, et kui tore, inimene sai raha tagasi. Praegu mõeldes oli tõenäoliselt suvaline mutt, kes meie juttu pealt kuulis, sest ei olnud selle koha lähedalgi ja rahvast liikus seal palju. Raha tagasiandmisega ongi see mure, et tuleb igasuguseid saamahimulisi välja. Politseis pannakse ka tasku või kaob kuskil struktuurides ära, läheb eelarvesse, sest keegi ei tule sinna ju kadunud rahatähte nõudma. Parem annetada see raha.

Aga miks sa pead niisama midagi ostma? Osta midagi sellist, mida vaja on. Keegi siin mainis, et laps kaotas vms. No kuulge, lapsed ei käi 50 eurone rahatäht käes lehvimas ringi ja kui käibki, siis pole 50 eur selle perekonna jaoks piisavalt suur raha. Laste taskurahad on 5-20 eur maksimum. Võta seda kui kingitust ja lõpeta oma pea vaevamine mõttetustega. Või nagu keegi soovitas, anneta siis heategevuseks, selleks on väga palju erinevaid võimalusi.

Saan aru, et leidsid rahakoti koos dokumentidega, siis oleks mõttekas omanikku otsida, aga rahatähe võib iga suvaline omaks tunnistada.

mida sa hädaldad? osta endale midagi, sest kaotaja on sellega juba leppinud ja tõenäoliselt ka lahenduse leidnud.

Selleasemel, et kupüüri suurust avaldamata lasta hõigata raadios või kasutada muid interneti ja leiukoha ligi teavituste variante, kurdab tema naisteka foorumis oma hingehäda. Mõtle, nuputa.

keegi r Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> et leidja tõi sedasi. Eks l
> eidja leidis, et võtab leiutasuks minu raha.



Sellepärast ongi rahakotti leides raske hetk, et tagasisaaja ei pruugi endale aru anda, mitu leidjat rahakotil vahepeal olla võis ja kõige ausam võib pleki külge saada. Paar sellist tagastuskogemusega leidmist ja iga korraga venib kõhklushetk pikemaks. Kõige ilmsema puistamisvälimusega rahakoti puhul helistasin politseisse ja ütlesin, et ma keeldun ise inimesega kontakti otsimast. Tahate, eks kirjutage mu andmed üles ja võtke rahakott oma kätte aga mina seda nägu näha ei taha, mis mind kodulinnas edaspidi iga kord selliselt mäletades ära tunneb.
Avalikku käimlasse minnes maisegi ei vaadanud, kes minu ees kabiinist väljus, kui oma trukke ja lukke harutades sisenesin ja seal oli laiali lõugadega võõras dokumentidega rahakott. Tormaks pükse tagasi kokku pakkides välja ja järgi? Kuidas ma teadnuks, on omanik, samasugune suvakakkaja või varas? PÄrast oma häda lahendamist läksin näpus rahakotiga koridori, kedagi enam polnud, vaatasin, et raha pole, korjasin kokku kõik, mis tundus olevat selle rahakotiga seotud ja politseikõne. Edaspidi kakin avalikes käimlakohtades kinnisilmi. Või vaatan eelväljuja hoolega üle. Vaatan silma ja pealaest jalatallani üle.

Minul oli selline juhus lausa kaks korda: leidsin rahakoti dokumentidega, otsisin nende järgi inimese üles ja siis sain sõimata et kus raha on mis kotist kadunud. Teisel korral oli eriti tige mutt. No ei puutunud ühtegi senti, täpselt nii nagu leidsin nii ka tagasi andsin. Ja siis peale seda teist korda tegin kindla otsuse: mul poogen kas juhtun leidma 5 senti või 5 miljonit, kui leian siis on mulle määratud ja ei mingit omaniku otsimist.

Tuli meelde, veel üks juhus.
Ma olen ikka eriline tuulepea vahest, unustan koguaeg midagi maha.
Sai Saaremaal külas oldud ja sealses väikses küla poes käidud. Peale ostu panin autoga leekima.
Järgmine päev politseist kõne, et kas teie olete see ja see.
Vastasin jaatavalt ja küsisin milles asi. Ma olevat eelmine päev oma rahakoti sinna poe letile unustanud ja tulge meile jaoskonda sellele järgi.
Sõitsin kohale, sain rahakoti kätte. Kadunud polnud midagi, ka raha oli kõik alles ca 150 euri. Samal päeval sõitsin sinna poodi tagasi, õnneks oli sama müüja. Tänasin teda ja kinkisin suure tahvli sokolaadi.

keegi r Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>Tänasin teda ja kinkisin
> suure tahvli sokolaadi.

sa oleksid võinud talle 50 visata, oleks palju parem. aga ahne oled.

Pole ühegi Eestis käibel olnud raha ajal leidnud nii palju seda kui nüüd. Nõuka ajast jäi meelde 10 rublase leidmine aga see toimus teises liiduvabariigis, mitte ENSV-s. Krooni ajal leidsin umbes 75 krooni kokku. Euro ajal olen leidnud umbes 300 euri kokku ilmselt kui arvestada ka 1-2 euristega. Kahel korral olen olnud 50 eurose leidmise tunnistaja. Loomulikult võetakse need leitud rahatähed endale. Vaid erakordselt lollakas viib tänaval vedeleva rahasedeli politseisse. Olgu öeldud, et olen ka mitmel korral leidnud rahakotte kus raha ja dokumendid (kaardid) sees ning kuna siis on võimalik kaotaja tuvastada, andnud need üle politseile. Olen näinud pealt kuidas inimene kaotab raha ja sellest kaotajale viidanud. Olen olnud ka tunnistajaks kus leidja on ise võtnud ühendust kaotajaga tänu rahakotti või ridiküli jäetud id kaartidele ning kaotaja on tulnud, rabanud leidja käest rahakoti ning ilma isegi tänamata, vihase olekuga kannapeale ümber pööranud ja ülbelt minema marssinud.
Kui te arvate, et teenite plusspunkte Jumala ees kui tänaval vedeleva 50 eurise tarite politseisse siis eksite....

Mina huvitaval kombel olen euroajastul leidnud mitte rohkem kui 5-sendise ja 10-sendise. Ise olen kaotanud 2 eurot :) Imelik, aga eks vahin pigem ringi kui maha. Ei kaota ega leia.
Olen leidnud küll tutika nutitelefoni, õnnestus just täpselt enne paduvihma üles korjata. Ja omaniku leidsin juba samal õhtul üles, kuigi telefon oli lukus.

sorry. mina selle politseijutu algatasin, ma ei öelnud seda tõsiselt! väga vabandan, kui seda tõe pähe võeti. isiklikult oleks raha lihtsalt endale jätnud. olen ise tänaval kallaletungi ohver olnud, kott tõmmati ära, no raha oli seal vähe ja jumal tänatud - passi ma kaasas ei kandnud. kõige rohkem oli kahju kotist ja rahakotist - need mõlemad olid mulle väga armsad. pangakaart tuli muidugi kohe kinni panna. aga mis kõige räigem, kallaletung oli ikka väga julm - tõmmati kotirihma pidi lausa tänavale pikali. intsident oli u kl 8 õhtul, tulin töölt. pärast seda ei kandnud tükk aega üldse käekotti, rahakoti jaoks õmblesin mantlihõlma siseküljele tasku. iga tänaval vastutulijat piidlesin kahtlustavalt. võttis aega, kui foobiast üle sain.

ja tegemist oli Hermese kotiga?

maniila
Ja pärast seda, kui sind TÖÖLT tulles rünnati, pole sa julgenud enam tööle minna, istudki kodus ja treid idiootseid kommentaare.