Olen elanud Eestis, aga ei teki mingit seost eestlusega, eriti, kui pean välismaalastega rääkima. Teised eestlased toovad alati välja elemente, mis teevad neid eestlaseks. Nagu laulupidu, must leib, verivorst, saun, sealiha, jaanipäeva tähistamine, kama, Komeedi, Teekonna jms nõukaaegsed kommid, tobedad telekomöödiad, nagu "Me armastame Eestit", Papad-mammad, Tantsud tähtedega, Eesti kuulsused, Eesti hümn, presidendi vastuvõtt jne. Loetelus mainitust käin ainult saunas, mida eluliselt ei vaja, ja söön harva musta leiba, aga ühtegi Eesti toiduainet ei igatse, ei maitse Eesti köök. Ei saa aru veneaegsete maiustuste igatsusest, mulle ei meeldinud juba sel ajal.
Jaanipäeva pole väiksest peale tähistanud, ei käi Võsul vms sõpradega suvilas ega joo end täis, ei oma kogemust maaidüllist loomade ja kaevukooguga taluga, Eesti teletoodang ja filmid on pea alati täielik jama, ETV on kohati erandiks. Probleemiks on see, et need mängivad puhtalt faktile, et oleme eestlased ja peame suvalisi kuulsuseid, nagu Peeter Oja, naljakaks. Ei ole tema vastu midagi, lihtsalt näide, et kontekstist välja võttes suvaline välismaalane tema huumorist aru ei saaks. Saadete tegijad ei mõtle suurelt, et asi oleks naljakas ja arusaadav kõigile.
Minul pole sellist eestlustunnet, et peaks mingit saadet heaks ainuüksi seepärast, et räägitakse eestlusest ja seal on kohalikud kuulsused. Hea näide on see, et kui Soomes mingi kohalik kuulsus telemängus nalja teeb, ei saa eestlane sellest aru, miks arvatakse, et siin on kuidagi teisiti? Saade ei muutu kvaliteetseks, kui pole olemuslikult naljakas, vaid seepärast, et meie tunneme neid inimesi. Briti vestlussaated suvaliste kuulsustega on näiteks naljakad ka siis, kui sa neid ei tea.
Ei saa aru, miks eestlased hoolivad oma mainest. Ise ju ei mõtleks, et mida nüüd sloveenlasest või portugaallasest arvad. Ilmselt ei midagi, kui konkreetset inimest ei tea. Miks kulutatakse metsikuid summasid Eesti maine parandamiseks, nagu see üldse kellelegi meelde jääks? Inimene tuleb Eestisse, kui tal on seda praktiliselt vaja, mitte mingi mainekampaania ja Eesti märgi pärast. Kes meist teaks ühegi riigi mainekampaaniat?
Mul ei ole aimugi, millised eestlased on. Kahjuks räägitakse väga palju eestlusest, välismaal õppivad eestlased kogu aeg mainivad oma rahvust, kuigi mul on sügavalt suva. Mitte riigist kui poliitilisest ja majanduslikust üksusest, vaid mingi olematu kultuuriga identifitseerumisest. Kui küsitakse, et millised on eestlased, pole mul aimugi. Igal pool on igasuguseid inimesi. Ainus asi, mis eestlast muudest EL rahvastest eristab, ongi pidev rahvuse rõhutamine, aga iseloomu või ellusuhtumise poolest ei ole võimalik eestlast kuidagi teistest eristada.
Eestis on eurovisioonihullus, mis ületab kõik mõõtmed. Minu jaoks on tegu kitši laulupeoga, mida eriti tähele ei pane, aga Eestis räägivad tervemõistuslikud täiskasvanud inimesed, et saadame laulu sinna esindama. Ei tea, mida? See on suvaline lauluvõistlus, muidugi peab proovima, aga selles mõttes, et anda huvitavatele artistidele võimalus, mitte otsida kõige juustusemat pala, et kõigile meeldiks ja ära võidaks, isamaa ja kodumulla nimel. Endale jalga tulistades saadetakse sinna inside joke "Leto Svet" ja ei saada arugi, et ükski EL hääletaja ei tea neid kuulsaid koomikuid.
Rahvuslikus meedias kirjutatakse sellest, et igale loengus istuvale naisele ei jätku haritud meest ja maal elavatele poissmeestele naisi, sest kõik peab saama paaritatud. Vallaline inimene on automaatselt üksik ja otsiv. Niisama üksi ei saa õnnelik olla, maa tuleb täita lastega, et poleks iibepuudelisi.
Paljud nimetatust ei tähenda midagi ja poliitika ning elukorraldus läheb mulle korda. Aga mingit eestlase tunnet küll pole, et pean end kuidagi rohkem eestlaseks, kui soomlaseks või sakslaseks. Ega ma siis ka kohalikest telesaadetest ja kummalistest maiustustest hooliks.