Netist leidsin naise. 1,5a.igati tore ja peale seda kui ma arvasin et võiks koos elada, enne seda oli visiit siis olid järsku kõik halvad nii mu ema, lapsed, lähedased, mina jne. enne seda lauset oli kõik viimase peal toimetasime koos, käisime reisidel, mingied riide polnud.Pole sellist oma elus ega tuttavatega kohanud 15a. abielu enne seda.Milleks mulle muresid iga väikese aja tagant ja nii me lahku läksimegi.... Vanust 40+ mõlemil.

Oot-oot, enne just kirjutasid, et 1,5 - puha sülelaps ju. Ja siis äkki 40+

aeg ju lendab- sul vist uni silmas oli veidi

suhet 1,5 ja vanust mõlemil 40+

Naised (tänapäeval ka mehed) ongi ebastabiilsed ja tujud pöörduvad väga ruttu, see on täiesti tavaline. Kui tekib mingi muutus siis ebastabiilsus lööb veel paremini välja.

Kas ka tema soovis kooselu või ainult sina? Läksite lahku, aga su hing kripeldab endiselt - ju on ta sulle siiani tähtis. Ei muud kui, peale mesinädalaid saabus argipäev... Ehk annab veel miskit siluda?

40 se naisena eriti tõesti ei viitsi muud suhet arendada kui visiitsuhet ja väljaskäimisi.
igaüks kasigu ja kasvatagu omad tatikad ise.
mis see mehe ema veel asjasse puutub?

justkui vähe oleks veel teiste jaoks tasuta tehtud.. nüüd hakka uuesti otsast peale: köök ja söök, pesupesemine,mehe lapsed, vana mehe ema jne jne..

enne kokukolimist võiks mees vastata küsimusele: mille poolest läheb selle naise elu paremaks, minuga koos elades ja samas välistades abielu.

võin omast kogemusest vastata, sest see kõik juba seljataga.nimelt minul sama, et kokku saime netis, imelist aega ka umbes poolteist kuni kaks aastat.aga siis hakkasid tekkima probleemid, mitte mehe vaid minu poolt tekitatuna. meil oli ka visiitelu ja tegelikult ka praegu, kuigi oleme koos juba üle 10-ne aasta, aga tol korral olime ka 40pluss. Tol korral, mingil ajal, hakkas millegipärast iga väiksemgi, kui asi närvidele käima. Kui poolteist aastat suutsin näidata ennast vaikse ja vagurana ja kõigega leppivat, siis hakkasin oma tõeslist palet näitama. Kül jäid jah ka mulle mu kaaslase ema ette, küll tema lapsed ja mis kõik veel. Kusjuures mees minu omadest probleemi ei teinud. aga meie saime sellest kõigest üle ja mõistvalt lahti räägitud ja oleme siiamaani koos. enam pole ka selliseid probleeme, mis alguses. On teistsuguseid ja kellel neid poleks... Olime ka tol korral isegi kolm kuud lahus, terve suvi oli rikutud!, kuid lõpuks saime kokku ja loodetavasti jäämegi, sest kel neid vigu ja probleeme poleks ja tegelikult leidsime, et me sobime teineteisele ideaalselt ja oleme õnnelikud vaatamata algusaastatele ja tänu mehe pingutusele. Vähe usutav, et mina oleksin suhet uuesti alustanud, kui tema poleks eest vedama hakanud.
Niiet sullegi, kui leida, et kaaslane sobib sulle ja ka tahab kindlalt kedagi enda kõrvale, siis ehk anna talle mõtlemisaega veidi ja katsu suhet edasi arendada. Üksi on ikka paganama paha olla!

Matuke, käi ikka koolis edasi ja ehk õpid sealt ka midagi. Praegu on sul isegi numbrid segi.Ei saa sa aru, mida tähendab 1,5 või 15.....
Kui kasvad, siis saad ka naistest aru:) Ega lapsed seda peagi.

... see mõistus nii lühikese niidijupi otsas :) teemaalgataja postitust lugedes oli minul esimese korraga kõik selge, mis kirjas. vastanutel nii mõnelgi on numbrid seagadust tekitavad. mina saan aru nii, et 1,5 aastat oldi kenasti koos ilma probleemideta ja see 15 aastat tähendab arvatavasti seda, et eelnev kooselu/abielu oli niikaua. ei midagi keerulist selle lihtsa asja juures.

Paljudel inimestel ongi selles vanuses raske teistega ümber harjuda, lisaks ei sobigi kõigile kooselu. Samuti on 40+ see ajastu, kus naistest on veel eelarvamused, nagu et naine peab süüa tegema, pesu pesema, olema emalik, kodulähedane, äärmiselt sotsiaalne, naeratama, kui teda ootamatult segatakse või lähenetakse, rääkima, vestlust alal hoidma, mehe tujusid ja mossitamist märkama, oskuslikult aimama, et mis on viga, ühesõnaga, naine on mehele rohkem ema eest, mitte võrdne kaaslane. Enamikul nii vanadel paaridel on kahjuks ebavõrdne suhtedünaamika, kus naine on suhtlev pool ja mees raha teeniv. Isegi introvertsete naiste puhul, nad küll ei vadista pidevalt, aga ikka hoolitsevad mehe tujude eest ja märkavad sotsiaalset poolt, mitte ei keskendu näiteks ärategemisele ja enda saavutustele ning ekstravertsem mees hoolitseb suhtlemise eest.