Jaa see vallatu maaja võib tirpkaks jääda küll kuigi on ka positiivseid arenguid. Nää majandusminister läks pinsile uut enam pukki es pandud majandusosakond jagati kolme pääle ära nii et nüüd valitseb seda valdkonda kolmainsus

https://www.err.ee/1609203151/kumnete-riikide-linnu-kaunistavad-eestis-toodetud-joulutuled

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120285809/lahing-valge-maja-parast-valla-kui-omaniku-hooletus-vara-suhtes-on-kuritegelik

Jah ega nende Marjamaa asotsiaalministeeriumi osakonna ametnikknaestega on ka tegu. Kes on lapseootel kes sünnitamas kes lapsepuhkusel Vaata muudkui asendust

https://www.google.ee/maps/@58.9043164,24.4298676,3a,75y,147.35h,89.46t/data=
!3m7!1e1!3m5!1sTyWMjZy3jAt12p5gJPSjxw!2e0!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-pa.googleapis.com%2Fv1%2Fthumbnail%3Fpanoid%3DTyWMjZy3jAt12p5gJPSjxw%
26cb_client%3Dmaps_sv.tactile.gps%26w%3D203%26h%3D100%26yaw%
3D226.31862%26pitch%3D0%26thumbfov%3D100!7i16384!8i8192?coh=205409&entry=ttu&g_ep=EgoyMDI0MDgyOC4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

Siin seisis ühe toruga traktor

Jaa aga see traktor võib sõita läbi sellel pildil oleva valge hurtsiku nii et mootori hääl ja pöörded ka ei muutu. Ja seda ainult veerand gaasiga

Näe Vigala oli vallakeskus siis osavalla koht aga nüüd pannakse kool ka kinni. Mandub ja kolgastub kuigi ehk kaugemas tulevikus mõni turist eksib sinna ära

https://www.err.ee/1609608239/marjamaal-toimus-viimaste-aastate-ulatuslikem-kalmisturuuste

Märjamaagi tahab kolgastuda. Haigla pandi kinni pank kaotati ära postkontor läinud leivatehast pole taksot netu internaat kadus telekaparandus kingsepp ja kellassepp. Raamatukogu ka kinni küll laupäeviti küll sisetööpäev küll põrandategu. Vaatasin õitsvas pealinnas seal pearaamatukogu estonia 8 pole miskit esmaspäeast laupäevani avatud Tööd vähe palgad väiksed inimesed kurjad. Mis sellise kohaga teha ainult buldooser tuua depressiivsesse väikelinna

Eesti ja ka Märjamaa piirkonna rahvaarv oli seni suurim nõukogude perioodi lõpus. Alates 1989. aasta rahvaloendusest kui tänase Märjamaa valla alal elas umbes 10500 inimest on iga kümnendikuga rahvaarv kahanenud umbes tuhande võrra. Aastal 2000 oli see umbes 9400 viimasel viiel aastal umbes 7400. 2025 aasta kohalikud valimised on Märjamaa vallas erilise kaaluga. Neljaks aastaks valitava volikogu tööaega jääb terve rida sündmusi ja otsuseid, millel on määrav roll piirkonna edasisele arengule. Esmavajadused on muidugi kõigile teada: vaja on rohkem inimesi ja ettevõtlust rohkem maksutulu ja investeeringuid. Valitav volikogu võiks nende kasvatamise võtta oma põhieesmärgiks et ka Märjamaa saaks lõpuks rohkem osa Tallinna kuldse ringi jõukusest ja rahvarohkusest. Muudatuste käivitajaks on avaliku sektori investeeringud tee ehitusse. Kui viimase 35 aasta jooksul on Märjamaa valda läbiv Tallinna Pärnu trass jäänud naabermaakondadega võrreldes praktiliselt samaks siis lähema 4–5 aasta jooksul peaks suurem osa valda läbivast Via Baltica trassist muutuma neljarealiseks. See on seda enam tähelepanuväärem et üldiselt kipub Eesti tee-ehitus järjest enam investeeringute puuduses kiratsema. Maikuus 2025 toimub Kernu Päädeva lõigu keskkonnamõjude hindamise avalik arutelu enne lõpliku ehitusprojekti koostamist. Aastal 2027 peaks valmima PäädevaKonuvere lõik koos kahetasandilise Orgita liiklussõlmega. Samuti ehitatakse sealt ümbersõidutee Märjamaa Koluvere maanteele. Tee-ehitus võimaldab omakorda hoo sisse saada Orgita logistika ja tööstuspargi rajamisele, mis seni on pikalt oodanud vasakpöörde võimaluse teket. Tallinna poolt tulles ei saa bensiinijaamade juures keerata sisse tööstuspargi alale. Selle probleemi lahendabki uus liiklussõlm. See aitab tuua Märjamaale uusi ettevõtteid ja töökohti ning saavutada, et inimesed ja nende vara ei kihutaks Tallinna-Pärnu või Rapla Koluvere trassil täiskiirusel vallast läbi, vaid jääks ka siia peatuma. Kindlasti saab vallavolikogu kaasa aidata et kasvavatest kaitsekulutustest saaks osa mitte ainult tee ehitus ka läbi EK sõjalise mobiilsuse rahastuse vaid ka ettevõtlus laiemalt. Toompeal on prioriteediks seatud julgeoleku ja kaitsetööstuse arendamine. Võiksime püüda nendest rahaeraldustest saada maksimumi valla hüvanguks. Riik on oma otsuse teinud, laskemoona tootmine käivitatakse Tõstamaal. Aga Märjamaal võiks olemasolev ja lisanduv tehniline oskustööjõud saada põneva rakenduse nn dual use (nii militaar- kui tsiviilkäibe) kaupade tootmisettevõtetes, mida õnnestuks Orgitale meelitada. Lisaks tööstus- ja laohoonetele on plaanis tööstuskülla ehitada tanklad, parklad, söögikohad ja motell. Orgita liiklussõlme ehitus koos sinna juurde kuuluvate bussipeatustega annab omakorda võimaluse põhjalikult ümber planeerida vallaga seostuv ühistranspordi korraldus nii kaug- kui maakondlikel liinidel. Elanike rahulolu uuringute ja minuomavalitsus.ee andmetel on see kindlasti üks kõige suuremaid murekohti kohaliku omavalitsuse teenuste seas. Juba on valla tegevuskavas plaan põhjalikult ümber korraldada Märjamaa jäätmema jandus koos uue jäätmejaamaga. Kindlasti saab kaasa aidata ka sellele et TTJA lairiba viienda etapiga (2025–2029) jõuaks püsiühendusega juurdepääsuvõrk võimalikult paljudesse küladesse, soodustades püsielanikkonna ja ettevõtluse kasvu. Ma ei hakka siinkohal pikemalt refereerima kogu valla investeeringute kava, vaid rõhutan: Märjamaa vallavõimul tekib lähiaastail reaalne võimalus osava ja koostöövõimelise tegutsemise korral pöörata valla rahvaarv uuesti tõusule. See aga annab sootuks uue fooni ka investeeringute tegemiseks hariduse valdkonda ning seeläbi valla tuleviku elujõulisusse. Valla arengukava rahvastikuprognoos tuleks optimistlikumaks kirjutada. Milline rõõm see oleks! Nii polekski põhjust pidada ebavõrdset võitlust haridusministeeriumiga gümnaasiumi alles jäämise pärast, vaid enesekindlalt üles ehitada parim haridusruum kodukandi noortele, alusharidusest gümnaasiumi või kutsekooli lõputunnistuseni huviharidus kaasa arvatud. Selle juurde kuuluks kindlasti ka tugev pedagoogika ja täienenud õpetajaskond, optimeeritud õpilastransport ja tervislik koolitoit. Eraldi võiks fookuses hoida õpilasfirmade sünnile kaasa aitamise kaudu noorte ettevõtliku vaimu rakendamist kodukandis. Kindlasti tasub püüda ümber kujundatult säilitada ka kutseõppe võimalusi Vana Vigalas see annaks vallale palju võimalusi juurde. Muusika ja kunstikooli kolimise järel saab tegevusplaani võtta gümnaasiumi hoone ja territooriumi uuendamise. Ühtlasi saab vald jõuliselt panustada sellesse, et teadvustada kõigile valla peredele, aga ka võimalikele uutele tulijatele: Märjamaa gümnaasiumiharidus on jätkusuutlik, kvaliteetne ja hästi ligipääsetav. Kindlasti tasub edasi arendada Märjamaa Folki, et see kasvaks tunnussündmuseks mida teatakse üle Eesti (analoogideks sündmused Tõrvas, Värskas, Käsmus jm). Oskuslikku majandamist on Märjamaal alati jagunud. Kui sellele lisada ühendavad eesmärgid, suurem ambitsioonikus ja kasvav koostöövõime, omandab kunagine tunnuslause Hea olla isu tulla uue ja värske sisu. Minu esivanemad on olnud Märjamaa kandi patrioodid järjepidevalt juba vähemalt aastast 1660.