Kõrini abikaasa mõnitamisest, peksmisest ja solvamisest. Olen enesetapu äärel, jõud otsas, vaja ära minna temast, kuid kuhu? Kaks last, kaks kassi ja koer mul. Kui kulda ära pandin, siis 500 kindlasti saan, kuid keegi ei soovi loomi üüripinnale...Nad on ka minu lapsed, ma ei saa neid jätta..

Politseisse, naiste varjupaika jms. , nou peaks ikka saama, mida teha. loomad saaks vahest kellelegi ajutiselt hoiule anda, aga tegelikult saab ka loomadega korterit rentida, kui hoolega otsida ja mitte vaga valiv olla.

Esimene samm võiks olla üleelatust rääkimine - kellelegi, kes konkreetselt suudab asju muuta, muutuse käima lükata ja kes on selleks väljaõppe saanud ning oskab soovitusi jagada. Siit saidilt leiate vajaminevad telefoninumbrid.

https://www.kannatanuabi.ee/et/abitelefonid

Soovitan helistada naiste varjupaiga numbril. Üks mu tuttav sai sealt väga head nõu ja abi, täiesti väljapääsmatuna tunduvas olukorras. Nad tõepoolest teavad, mida nad teevad - lahendavad ju selliseid olukordi iga päev. Nii et usalda professionaale ja helista!

Miks sa lased end peksta, mõnitada ja solvata? Sul, kes sa kõike seda lased endaga juhtuda, pole tõesti kuhugile minna! Sa ei saaks ju selle äraminemisega ka hakkama!

Ei oskagi midagi soovitada... igatahes äärmisel kurb, et sinuga nii on läinud. Aga nagu mu üks vanaisadest oli kunagi tihtilugu ütelnud, et "kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab".

on võimalik, üldse lahkuda, koos kasside, koera ja lastega. juba sajandeid tagasi tehti sedasi, kui asjad tupikusse jooksid. kui minul nt oleks oma pisitilluke pudelike viimaseks võimaluseks, siis mind poleks siin enam kirjutamas....ja see oleks tegelikult väga hea...

pudelikesega mine ise, ära teisi kaasa kisu, nemad pole sulle nõusolekut andnud, sul pole õigust nende tahtmise ja mittetahtmise üle otsustada.
nii toss ei saa olla, et üldse mittemingit initsiatiivi pole olemas. sellised nagu sina ei tohiks iialgi sigida ja lapsi teha ning lemmikloomi võtta, kuid kahjuks elu näitab, et need nõrgukesed ja saast sigibki kõige rohkem. maakera on teiesuguste pooletoobiste poolt, kes enne teevad ja siis mõtlevad, pekki keeratud.

oot, mida sa pröökad siin ja halvustad. kust sa loed, et keegi kedagi kaasa võtta üritab või õhutab millelegi. mille poolest sinu arvamus õigem ja parem on?! ja üldse, palju sa teenid, nuhk.

viimasele 13.25-le 14. detsember 2018, kl 14.40 --le

LOE!! aga ka niimoodi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> on võimalik, üldse lahkuda, koos kasside, koera ja> lastega. juba sajandeid tagasi tehti sedasi, kui> asjad tupikusse jooksid. kui minul nt oleks oma pi> sitilluke pudelike viimaseks võimaluseks, siis min> d poleks siin enam kirjutamas....ja see oleks tege> likult väga hea...

13.25 kirjutas üsna õigesti.

Peksta saavatele naistele on minul (oma ema) kogemus: mistahes venitamistega te piinate oma lapsi!!!!
Kui ise lepite ohvri osaga, siis mida peavad tegema teie lapsed, kelle psüühika te untsu keerate?
Täiskasvanu, vastuta!!

Esimene samm on VARJUPAIKA MINNA, siis politseisse vägivalla suhtes avaldus sisse anda (peksmisjäljed ju fikseeritakse ja hiljem tõendada on siis lihtsam) ning alles siis võid kellegagi rääkida, tõenäoliselt varjupaigas inimesed jagavad rohkem nendest teemadest, sest ega paljud inimesed sellistest olukordadest aru tegelikult ei saa (nt viimane postitaja "poliitika"), nad ei mõista, kui raske võib olla lahkuda.

Ka minu ema oli pikka aega (10 a) sellises abielus (meie, lapsed ka kannatasime).
JOOKSE MINEMA (varjupaika, vanemate juurde, tuttava/sõbra juurde). Päriselt. See asi ei lähe eales paremaks, kui jääd ja sellised jõhkardid oskavad ainult lubada ja anuda ja tapmisähvardusi teha (minu isa oli selline).

:(

miks sa arvad, et poliitikast ei tea, et raske on lahkuda? ära alahinda inimesi.
kui inimene on otsekohene ja räägib asjadest nagu nad on - vanemad vastutavad laste turvalisuse eest, see on fakt ja vaidlustamisele ei kuulu, polegi muud midagi siin oiata. kui üks vanem on kuritegeliku suhtumisega, siis see, kes lihtsalt istub oma tagapalgeil ja oigab ning nuiab endale kaastunnet, on tegelt kaaskurjategija.
muidugi on raske oma elu muuta, aga peab, keegi teine sulle kandikul uut elu ja paremat meest ette ei kanna, ikka ise tuleb oma ahtrit liigutada ja midagi muuta.
ninnunännutada ja kaasa tunda - see ei anna midagi juurde. tegutseda tuleb ja kohe, muud midagi.

btw mina pole see nn poliitikast