Kas ainult sellised nõukaaegsed seniilsed vanamutid ongi Eestis sellisteks tohtriteks vaid!? Sest nooremas eas pole ühtki näinud. Samuti pole ka phühholoogide hulgas nooremaid isikud, kui tahaks kellegi juurde minna.
Tahaks, et kui oleks vajadus, siis võiks ka usaldusväärne klapp tekkida, niiet iseenesest saab kõigest rääkida, mitte et sõnu kistaks nagu tangidega välja. Kiid paraku selliste vanamuttidega, nagu on Eestis phühhiaatreid mängijad, ei tekigi klappi! Sest sellised on nii külma suhtumisega, oma mõttetute ristküsitlustega tekitavad vaid ebakindlust!
Kuhu kõik nooremad on kadunud! Miks sellised on jäänud, kel endil oleks aeg hooldekodus juba järelevalve all viibida!? Tõesti, ei taha sellistega kohtuda, kui tekiks vajadus tervisehäirest pihtida!