Mis põhjusel võib maakler tahta senini kaasomandis olevat maja vormistada korteriteks, ehk siis korter 1 ja korter 2. ? Maakleri versiooni tean, aga ta võib midagi varjata, seepärast küsingi siit arvamusi või on kellegil kogemust selles osas.

Kaasomandis maja korteriteks (reaalosadeks) jagamist tehakse ennekõike, et kaasomand lõpetada, st et iga reaalosa muutuks omaette korteriomandiks (korter 1, korter 2 jne).
Kui kaasomand on lõpetatud, siis saab iga korteri omanik tegutseda oma korteri võõrandamisel lähtuvalt enda soovist (kaasomandi puhul tuleb kõigest kokku leppida kaasomanikuga).

Tänud vastamast! Tegelikult arvasin ise ka, et selles on mingi konks... Maakleri vastus oli see, et pank annab lihtsamalt laenu, kui kaasomandis olevale kinnisvarale.
Tähendab see siis ka seda, kui on korteriteks vormistatud, et ma võin oma osa välja üürida... või siis kasvõi kingsepa töökoja avada, teise korteri omaniku vastumeel mind justkui ei huvita?
Inimlikust seisukohast võetuna pole see muidugi normaalne.

Pangad kindlasti finantseerivad täisomandit paremini/ odavamalt kui kaasomandit! Lisaks saab täisomandis asja eest küsida müümisel rohkem raha, sest kes see ikka tahab osta asja teisega kahasse.
Natuke parandab olukorda, kui on notariaalselt kinnitatud kasutuskord kaasomanditel. Aga see tuleks niikuinii teha sõltumata sellest, kas on müügi plaanid või mitte sest inimestevahelised kokkulepped kipuvad "ununema" ja kui nad pole paberil, siis ...
Kaasomandi võõrandamisel ei pea midagi kaasomanikuga kooskõlastama - kumbki saab enda kasutatavat osa eraldi võõrandada/ käsutada, aga teisel kaasomanikul on müügi korral eelisostuõigus 2 kuu jooksul pärast tehingust teada saamist. Ehk siis kui sina/ tema leiab ostja enda poolele, siis on mõislik pärast ostu-müügi lepingu sõlmimist võtta lepingule kaasomaniku allkiri, et teda on lepingus teavitatud muidu võib kodanik 6-e kuu pärast ärgata, et ma varem ei teadnud, aga nüüd tahan teist poolt hoopis endale (ja juriidiliselt on tal õigus tahta).
Endale kuuluvat osa võid ka täna välja üürida ilma kaasomaniku kooskõlastuseta.

Aitäh põhjalikult vastamast !

Siiski jääb mulle arusaamatuks täisomandi ja kaasomandi tähtsus selles osas, et kasutuskord on küll juba notariaalselt paika pandud, aga elamu heakorda peame ju mõlemad panustama ... küte, osaline veekasutus saunas, nagu ka kaasomandi puhul. See lause käib Teie kirjutatu kohta ... kes see ikka tahab osta asja teisega kahasse. Meie elu ei muutu ju tegelikult mitte midagi sellest, kas on kaas-või täisomand.? Üldiselt teen teene siis nagu maaklerile, et tal oleks lihtsam müüa, seega ka veidi kallimalt ja ka pankadelt laenusaamine lihtsustub.
Hea oleks ka neile, minu mõtetele vastus saada.
Aitäh!

Mõlemad peavad panustama ka tulevikus :-) , selles osas muidugi ei muutu midagi. Kaasomanikel on 1 ühine postiaadress aadresside registris, korterite puhul saate kumbki enda aadressi. Korteriühistu seaduse järgi on kaasomanike hääle kaal võrdeline kaasomandi suurusega, igal korteriomanikul aga on aga 1 hääl (kummal on suurem osa, kas sul või naabril?)
Aga kõige olulisem on ikkagi ostu-müügi finantseerimine, kõik pangad ei pruugi finantseerida kaasomandis objekti ja need kes seda teevad võivad nõuda suurt omaosaluse %-i.
Teenet ei tee sa mitte maaklerile (need "rotid" võtavad oma vahendustasu kasvõi "kirstude" müügist) vaid sellele poolele, kes on müügist huvitatud.
Kaasomandi puhul on mõned nüansid veel, mis ei puuduta 90% kaasomanikka, nimelt kui taotletakse näiteks toimetuleku toetust, siis 1-le aadressile 2x ei eraldata.