Olen 23 aastane (naine). Lõpetasin just Tehnikaülikooli (IT-baka). Pool aastat tagasi kolisin Austraaliasse. Siin olen teinud igasuguseid töid ja head raha teeninud aga kõrvale ei ole midagi pannud, sest ma pole suutnud üheski kohas kauem püsida kui nädal aega. Algul olin rannabaaris. Seal meeldis, oli põnev. Lahkusin sealt ruttu sest sain näiliselt põneva kõrgema palgaga pakkumise - töö veinitehases. Põhiliselt korjasin seal viinamarju ja pidasin vastu vaid kuus päeva. Siis tundsin, et hakkan haigeks jääma ning võtsin raha ja läksin. Peale seda töötasin lambavilla farmis. Seal pidasin vastu 4 päeva (pidi töötama vihma ja tuule käes). Nii olen nüüdseks 6 kuud saalinud ja mandrile peaaegu tiiru peale teinud. Ühegi maatöö peale püsima ei ole jäänud.
Hetkel jätan hüvasti sidrunikorjamisega - siin pidasin vastu (wow) kuu aega. Nüüd juba tahaks oksendada. Ei jõua oodata, mil Sydneys olen ja saan taas mõnd inimese tööd teha. Unistan sellest, kuidas lähen tagasi ülikooli, õpin edasi ja saan magistrikraadi, millega ei pea kunagi nii madala astme ori olema.
Mõtlen, kas olengi loodud vaimseks tegevuseks ja seetõttu fyysiline töö hakkab igatpidi vastu. Või olengi ma laisk, mugav ja, kapriisitsev. Eestis olin tudeng ja vabal ajal olin niisama tore. Ühel suvel töötasin 2 kuud Denim Dreami tibide karjas (oli fun) kuni kogu kanakarjaga tülli keerasin ja ära läksin. Pärast mõtlesin, mis medalit minusugune sangar nüüd vajab, et kaks kuud seal vastu pidas. Heh