Mind masendab see, millised on Eesti naistearstid. Olen 27-aastane ja seni käinud kokku nii 6 naistearsti juures. Esimest korda, kui oli midagi kaevata - olin 21, kurtsin naistearstile (TÜ naistekliinikus), et vat, elan mehega koos ja ei jää üldse rasedaks, kuigi mingeid vahendeid ei kasuta, kõht kah valutab tihti. Tema vaatab mind korraks, ainult korraks ja ütleb, ähh, pole sul midagi viga, kõik korras, lapsesaamise murega tulgu ma tagasi siis, kui abielus olen. Ei mingeid analüüse ega proove. Siis paar aastat hiljem sain munasarjapõletiku. Siis üks arst vaatas mind, kirjutas antibiootikumid välja ja kõik. Ei võtnud mingeid analüüse hiljem, vaatas korra küll ultraheliga. Hakkasin kartma, et äkki on mul midagi viga, et juba enne kartsin, et ei saa lapsi, ja nüüd veel see põletik. Käisin veel mõne arsti juures, kõik rääkisid, ähh, mis te jamate, tulge siis, kui olete abielus! Läksin siis suvel Fertilitasse ja rääkisin loo ära. Üks naisarst ütles mulle seepeale: "Kui nii, siis te ei saagi lapsi." Pakkus mulle mingit 1000 kroonise testi tegemist, aga et mul tollal raha polnud, jätsin selle tegemata. Aga süda jäi ikka kripeldama. Sel sügisel läksin lõpuks Tartus ühe arsti juurde, 45-aastane naine, töötab kusjuures munitsipaalkliinikus. Ta vaatas mu läbi, ultraheliga - on võtnud kahed analüüsid ja tuvastanud, et mul on mingid bakterid, mida saab ka basseinidest ja kust iganes - see ei ole mingi ametlik suguhaigus, aga tekitab põletikku ja viljatust. Nii ta ravib siis mind, lootuses et bakter ära läheb ja et lapsesaamine ikka võimalik on. Aga kas te kujutate ette, et võib-olla oli mul see bakter juba siis, kui olin 21 ja mitte ükski arst ei ole tulnud selle peale, et seda kontrollida! Ollakse ju harjunud, et vaadatakse klamüüdiat ja muud taolist, aga on ka muud asjad, mis viljatust ja liiteid põhjustavad, ning kõikidel arstidel on jumala suva. Ma ei saa sellest aru. See on kuritöö.