nutsin eile nagu loll, sest sattusin loomaarsti juures peale eutanaasia tegemisele. suur ilus hundikoer oli vist autolt löögi saanud vms justkui halvatult lebas ja lõõtsutas ning mutike lapselapsega olid ta mingi mantli sees kohale vedanud ning arst tegi surmasüsti. ilmselt poleks neil olnud raha et seda looma ravida, muidu oleks isegi tast ehk asja saanud? noor ja tugev koer paistis olema. kurb-kurb, kõik nutsid, loomaarst pühkis ka pisara.

Tegime laupäeval hamstriga sedasama. Väike loomake küll, aga ikkagi juba tükk aega oma. Kurb oli.

Olen vist imelik, aga loomadest on mul tihti rohkem kahju kui inimestest. Ainukesed filmid, mille ajal nutan on loomafilmid, kus mõni loom surma saab. Kunagi oli mingi film Lobo (hundist vist), selle ajal alati nutsin.

Peggy mina olen ka sinu moodi
olen ka mõelnud et ma vist imelik
viimati nutsin end poolsurnuks kui vaatasin filmi "uskumatu teekond" kahe koera ja kassi lugu kodu otsides
oehhh
ei taha meenutadagi
sellest on mudugi ülimalt kahju et kui neil tõesti polnud raha , et seda koera ravida, loomade ravi on suht kallis küll, eriti pensionärile....

mina ka teiesugune,ükskord nägin autolt löögi saanud ilusat koera,lamas teine abitult ,ega saanud liikuda.Nutsin tükk aega ja mõtlesin enda lohutuseks,et küll keegi viib ta arsti juurde,kuid tõenäoliselt sõitis keegi tast ikkagi üle:(Aga kasse armastan rohkem,ei tea veel mis siis oleks juhtund kui see kass oleks olnud...

See on jah kurb alati... Looma sa vähemalt saad sedamoodigi aidata, kui muidu enam jõud üle ei käi, aga see on kehv lohutus. Ikkagi on alati jube kurb ja nukker tunne, kui millegile sellisele otsa sattud. Eriti kui endalgi selline kogemus oma koeraga selja taga on.
Hea, kui nuttagi saab.

loomadest on miskipärast rohkem kahju jah...
väikesed lapsed on jube toredad (kuhu see kaastunne küll vanemast peast kaob?) - minu tänavas jäi ükskord suur ilus koer auto alla ja murdis vist käpa. terve tänava tited tassisid talle pool päeva vett, küpsiseid ja võileibu, kuni üks seltskond kutsa endale kelguga koju vedas.

Oma koera valudes näha on jube. Aastaid tagasi jäi meie kutsa haigeks mõnda aega peale kutsikate sündi. Seda pidi väikstel koertel ikka ette tulema, mingid põletikud emakas, need olid ka ta esimesed kutsikad. Nii ta siis lamas, liikusid vaid silmad tugevates valudes, lõõtsutades. Jootsin talle vett lutipudelist, sest ta ei tõstnud isegi pead, et ise vett limpsida, kuid janu tal oli. Vaatas mind oma suurte, märgade, õnnetute silmadega, ei tea kas see oli mu ettekujutus, kuid minu meelest tal ka pisarad jooksid, mina igastahes küll lahinal nutsin. Aga koer sai terveks ravitud, sünnitas hiljem veel teisegi pesakonna ja on siiani kõbus vanamutt.

anks, kas sa oled ikka täie mõistuse juures? ...kui see oleks veel kass olnud... No eks sa oled ikka täielik "loomasõber" küll:) Kurb teema aga sinu komm. ajas natuke naerma:)
Kui liiga vastik olen siis palun andeks!

Nutan alati, kui auto löögi saab.

Mees mine sauna!

Nõme. Ausalt kohe. Sinu kommentaar.

Kohe üldse mitte tervitades,
Mann

minul oli eriti jube üleelamine siis kui ma äsja load olin saanud ja vend mu rooli suskas. sõitsin siis pimedas tallinna poole ning nägin kuidas metsa vahelt üks koer teele jooksis. Ma ei tea mis tal viga oli aga jooksis niimoodi sõbralikult autole vastu. Ma sain küll pidurdatud kuid väikse müksu ta sai ja see paiskas ta vastassuuna vööndisse kus minu silme all sai ta löögi vastu tulevalt autolt. Ma olin nii ehmunud ja ei suutnud üldse mõelda ja vend kõrval vahetpidamata ütles, et anna gaasi, sõida nüüd, pane käik sisse ja lähme lähme lähme ....
ja nii ma siis sealt ära sõitsingi pisarad voolamas. Ma olin nii kuri venna peale... ja haiget teeb sellele mõelda

Autoga sõites laseme isegi konnal oma teed minna, rääkimata siilidest ja muudest loomadest.
Meil jäi ka hamster haigeks, loomaarst(praktikant)Pärnu mnt.-lt ei osanud ravi anda ja loomake piinles, kuni pidime süsti laskma teha.Nutsin, nii kahju oli, et ei saand väikest abitut loomakest aidata.Siiani on nii vastik tunne,ja loomaarsti peale vimm, kui meelde tuleb...
Inimene saab ennast ise aidata, kuid loomad ju ei saa, nad vajavad inimese abi.

Vahelduseks positiivne kogemus. Elan Õismäel ja ühel hommikul nägin köögiaknast, et üle tee on kajakas puu otsa kinni jäänud. Puu otsas olid mingid nöörid ja sinna ta siis takerdus. Vaatasin kurvalt, kuidas ta seal rapsis ja mõtlesin, et ei olegi midagi teha, sinna ta sureb. Varesed hakkasid juba huviga kogunema. Aga mingi järgneva 10 minuti jooksul laekus puu alla pool hoovitäit rahvast redelite, taburettide ja oksakääridega. Aitasidki kajaka puu otsast lahti. Kajakas lõi tänutäheks ühte papit nokaga ja lendas minema ja minul oli terveks päevaks tuju hea teadmisest, et on veel häid inimesi.

See on tõsi küll, et loomadest on rohkemgi kahju kui inimestest. Kas keegi luges 25. aprilli Postimeest, kus oli lugu kotti pandud koertest(tagakeha segi pekstud). Mina igatahes pidin ennast lolliks nutma, kui lugesin seda.( Nii, tulevadki jälle pisarad silma, kui mõtlen selle peale.)