"Kuidas suhtute teie inimestesse, kes tänaval/ühistranspordis/kaupluses vms rahvarohkes kohas söövad, joovad, räägivad kõvahäälselt telefoniga või paarikesed, kes üksteist sõna otses mõttes käperdavad?"
Söövad - täiesti normaalne, kui mul ei ole aega minna koju või kuhugi kohvikusse sööma, siis tõesti haaran poest kaasa õuna või sokolaadi vm ja krõbistan.
Räägivad kõvahäälselt telefoniga - kui levi väga paha, pean ma tõesti suht karjuma toru sisse... Et must aru saadaks. Ja vahel juhtub selline asi lausa bussis, siis jah nats ebamugav, kui kõrval inimene nägu krimpsutab, aga sellesse tuleks arusaadavalt suhtuda. Ei saa ju bussist maha tulla.
Joovad - miks joomine tänaval ebanormaalne on!? Mul pidevalt üks Eviani pudel kotis ja kui janu, lonksan.
"Minu arvates on söömine, kallistamine ja suudlemine nii intiimsed ja nauditavad tegevused, et selleks peaks valima ümbrust ja meeleolu."
Enter, vali ümbrusr, vali meeleolu ja kõik need tegevused muutuvad Su jaoks tõesti nauditavaks.
Mina aga joon ja söön tänaval ebamugavustundeta, kallistan rõõmust, kui väga armas inimene vastu juhtub ja annan kallile musi ka (mitte ei hakka teda kohe riidest lahti ka võtma). Ja siiamaani pole keegi mind selles suhtes kommenteerinud.