Siin mõned teemad tagasi oli juttu ebaviisakatest ja pahuratest klienditeenindajatest. Jätkaks nüüd veidi teise nurga alt - ebaviisakatest klientidest. Olen ise müüjana töötanud ning tean, et on olemas väga erinevaid kliente. Osad on hästi rõõmsad ja toredad inimesed, kes ütlevad "tere" ja "aitäh", mõni on isegi kena päeva soovinud. Ja siis on need, kellelt kuuled heal juhul ainult "möhh", kui neile tere ütled. Mõni põrnitseb tigeda näoga nagu oleks müüja mingi rahvavaenlane. Kas siis on elementaarne viisakus on tõesti nii raske?

olen (eriti suvel) pikalt maal ja kõik müüjad-teenindajad vähemalt nägupidi tuttavad. loomulikult ütlen tere ja aitäh ja head aega ja kui törts juttu ka vahel. linna tulles jääb harjumus muidugi külge, aga siin vaatavad just müüjad vahel imelikult... a mis mul sest, ega ma teist korda sellisesse poodi ei pea minema kah!

jah, Meeli, ma ütlen tere ja aitäh jne.
kui aga väga väsind olen, siis lihtalt ei taha ja ei jaksa.
eriti näiteks peale südaööd (ja pikka päeva) mõnes 24h poes.
siis on küll elementaarne viisakus raske. või mis sa ise arvad?

Eestis pole asi nii hull-ikka ytlen tere,eriti vaiksemates poodides.Head-aega alati ei ytle-tegelt see kui palju ma raagin,oleneb sellest kui palju rahvast peale minu veel on.Kui olen yksi siis raagin rohkem.Aga siin USA-s ajab mind juba vaikselt narvidele,et ka koige suuremates kaubamajades esimese 5 sekundi jooksul myyjad kiip smailivad ja parivad et kas koik on ok....no vahest lihtsalt ei joua suhelda,ja siis olen vist veidi ebaviisakas-see tahendab,et jatan suhtlemise oma kuti hookes,kellega koos tavaliselt shoppamine kaib.

Alati teretan ja tänan...kuigi alati ei saa vastust

minu meelest säästumarketi poodides on müüad alati nii viisakad et isegi pikkade järjekordadega nad ei väsi teretamast. paraku igas poes on nii et müüad vaatavad kuidas sa neid oma poodi tulemisega juba häirid. ei oska öelda kas see tuleneb nende palga suurusest.

Ikka tere,tänan ja head päeva ! Pamppil( ul) ? ei tea kuidas käänata /pöörata Sinu nime :) on õigus, Säästumarketis on tõeliselt sõbralikud müüad ! Aga turvamehed ( Männiku säästukas vähemalt küll )mängivad James Bondi või Mission Impossible - alati saab nalja kui neid jälgin:võtavad oma walkie-talkie'dega suhtlemist hirmus tõsiselt.

Tere, tänan, palun, ilusat päeva - elementaarne viisakus, kasutan tööl, kodus, puhkehetkel. Loomulikult on hetki, kus ei taha kedagi näha ega kuulda , veel vähem rõõmsalt suhelda. Aga ega teised selles süüdi pole, kui päev ei ole parajasti kõige paremini õnnestunud. Õiendada ja pahandada tuleb süüdlasega, isegi siis kui see sa ise oled. Endal teeb tuju heaks, kui teenindaja on keskmisest sõbralikum ja abivalmim, püüan samaga vastata.

Täitsa õige jutt Männiku säästuka kohta. Eile oli veel ühel silm ka sinine. Mul on üldse väga palju ebameeldivaid kogemusi säästukatega ning tihti kuulen ka kuidas teised on seal sõimata saanud. Näiteks ükskord sai minu ees naine selle eest sõimata, et ta piimapakk oli märg ja ta tegi lindi mustaks. Minuga on selle pärast tõreletud, et panin ükskord plastpudeli lindile püsti ja siis müüa nähvas, et meil käivad pudelid pikali. Alles paar nädalat tagasi sai üks klient seal kohe väga tõsiselt sõimata, aga kuna see on pikk lugu, siis ma ei viitsi sellest rääkida.

On olnud vastupidiseid juhuseid, ja mitte vähe. Ütlen: "Palun mulle see ja see", müüja ulatab vaikides kauba, mina ütlen tänan, aga vastuseks on ikka vaikus.

aga kui müüja ütleb selle tere mokaotsast ja on näha et see käib tema töökohustuste hulka, mitte ei ütle ta seda sulle viisakuse pärast ja selle pärast et sõbralik olla, siis on mul küll raske sõbralikkust üles näidata :( Ja umbes pooltel juhtudel on nii :(

üldiselt kohtab müüjate poolt seda 'silent treatmenti' küll väga tihti - apsalluutselt mitte sõnakestki kogu teenindamise jooksul. K-raua poes on üks siuke kassapidaja, kes kogu teenindamise aja lobises sõbrannaga telefoniga, ei vaadanud sulle kordagi otsa ja ei öelnud sõnakestki... Kas teenindajad (kellel ei ole päeva jooksul võibolla üldse võimalik nt privaatselt telefoniga suhelda) harjuvad nii ära, et ei häbene üldse klientide juursolekul telefoni oma varbaküüntest ja suhteprobleemidest rääkida...

Kahjuks see probleem ei kao kusagile, nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid käitumisviise, olgu tegemist siis kliendi või -teenindajaga.

mina ütlen tere müüa poole pöördumisel või vastan tema terele.
kogu lugu, linnainimese värk ;)

minuarust marketite kassapidajad teretavad alati ise klienti, siis ikka ütlen tere vastu. kui pöördun lihaletti, siis mõnikord teretan, ei mõtle nagu ekstra selle peale,aga tuleb vist automaatselt.

Teretan ja tänan,
kuigi kui ei saa vastust vastu, siis tekib selline halb tunne ja teine kord ei tahagi enam teretada!!!

Niisiis võiks korraldada suhtlemiskursused mitte viisakatele müüjatele.

Vastavalt meeleolule ja olukorrale. Vahel täiesti kaifin seda, et ei müüja ega mina sõnakestki ei ütle. Mõnedes poodides võtan väga rahulikult seda, kui müüja ei tereta ega hakka talle seda ka omapoolse kohustusliku viisakusega nina alla kirjutama (tegelikult on see viisakus ju nagunii omajagu õõnes ja pole ju sugugi vaja, et müüja end minu pärast rohkem vaevaks, kui mul vajalik). Suuremates poodides võtan tere terega vastu. Väikestes poodides, nagu maapoed või keldripoed, kus sagedamini käia tuleb, ja kus müüjast ka midagi sõltub, proovin ise see esimene teretaja olla. Viisakus tasub end seal ära;).
Ja vahel, kui on kohe kaugele näha, et müüja on tõesti väsinud ja ei jõua enam naeratada ja sõbralik olla ja mul tast kahju hakkab (ja enamasti siis, kui ma teda ei tunne), ütlen talle olgu siis tere või aitäh (enamasti aitäh, see on miski, mida ei tehta ju vastuteene ootuses), nii soojalt ja siiralt, kui veel õnnestub. Endal parem ja sageli saavad paar järgmist klientigi naeratuse.

ja müüa läheb koju ja iriseb inimeste üle, kes ei SUVATSEGI tere öelda. et päev pikk ja ei viitsi olla elemntaarselt viisakas.
neiu müüja aga on mats, mitte väsinud.

jah säästumarketi turvamehed on alla igasuguse arvestuse üldjuhul on seal päris poisikese mõõtu nad ka veel nii et ei tea kas nad on seal tõesti ainult kärude kokku lükkajad või on neist ka rohkem tolku

Aga mina tahaksin teada, kas teistes Eesti linnades ei pea müüjad klientidele tere ütlema? Meie mehega siin Tallinnas harjunud ka alati teretama ja tänama. Käisime aga nädalavahetusel Viljandis ja sealsed müüjad ei ütelnud möhh ega ahh ja kui mu mees ühele tere ütles, siis müüja vaatas teda sellise näoga, et mis sa siin teretad, mina sind küll ei tunne. Lõpuks me loobusime ka igasugusest viisakusest. Muuseas ka vastavatud Anttila poes ei teretatud, ei tea, kas soomlastest ülemused ei viitsi elementaarse koolituse peale raisata või? Soomes on see tänamine-palumine jne. veel eriti tugevalt tunda ju.
Keegi võiks kommenteerida teisi Eesti paiku, loodan küll, et ainult Viljandis nii mühakad müüjad on.

mina ka usas ja siin on hoopis teisipidine lugu kui Eestis. Eestis olin enamasti mina see, kes tere ja palun ja tänan ütles ja müüja vaatas tuima näoga pealt. siin aga lähed, klienditeenindaja ja kassapidaja ka ütleb tere, kuidas sul täna läheb. mind ajab see vahel koledasti närvi, sest näost on näha, et 99% nad ei mõtle seda. aega ajalt tuleb tahtmine öelda, et mis see sinu asi on. aga peab ju nende vastu ka kena olema ja siis ütled ikka, et kõik on ok.. aga muidu, kui klienditeenindaja seda päriselt mõtleb ka, siis on nii hea tunne ja vahel teeb musta päeva päikeseliseks.

Olen ise Säästumarketi müüja ja ütlen alati tere. Ja palun ja aitäh pole mulle võõrad...see on nii loomulik minu jaoks et olla viisakas...Muidugi on selliseid meeldivaid kliente kes vastavad sulle naeratusega ja soovivad head päeva sulle....aga on ka selliseid kes põrnitsevad sind kui vaenlast, kui nendega suhelda soovid...Ja naeratus ei tohi meil kaduda ka peale 12 tunnist klientidega suhtlemist....
Ja nende turvameeste kohta võin öelda et on igasuguseid aga ainult kärulükkajad nad ka pole neist on vägagi kasu, sest iial ei kao meie juurest pikanäpumehed!!!!

olen ise ka müüa, aga mitte eestis... tere, aitäh, palun, on küll midagi mis me alati ütlema peame, mitte selleks et viisakas olle, aga ka selleks et endal tööl parem oleks ja ka kunde(klient??) ennast hästi tunneks... eestis ma ei julge poodi minnagi.. ma pole kunagi näinud linnapoodides müüat kes naerataks!!!!! vöi sind allakulme ei vahiks!! käituksin mina nii, nagu enamused eesti müüatest, siis oleks mind ammu vallandatud!! pea meeles: pood ei ole müüa "oma" vaid kundede, ja müüa peab poodi kundedele "müüma".. sellele on mul ka eestist eksempel: eelmisel suvel olime rakveres, mu vennal oli uut parfüümi vaja.. läksime esimesse parfyymipoodi, sealt ei vøinud ta proovida parfyyme mis maksid üle 500-, !!!!! nagu müüa mokaotsast ütles:"mis te raiskate, TEIL kallimaks løhnaks küll raha ei ole"!!!!!!!!!!!!!!!! MIS TEENINDUS SEE ON?????

no tõesti,kui ma poodi lähen tahan sealt ikka rohkem saada kui ainult kaupa.teinekord visatakse sulle kaup letile ja vahitaxe tydinud näoga ringi.ise olen kyll alati viisakas olnud ja pyyan myyjal ka tyju paremax teha oma naeratuse ja head päeva soovimisega.see ei ole minu asi kui myyja on väsinud või on tal muud probleemid,järelikult ei sobi ta siis sinna lihtsalt.olen ka ise leti taga töötanud ja arvan et minu käitumisviisile ei ole kyll midagi ette heita.naeratuse sai minult igayx,ka see kes ei suvatsenud algul teregi öelda kuid nähes minu heatahtlikkust lõpuks ise mulle kõike head soovis... ja mu naeratus oli ehtne mitte tehtud selle pärast et nii peax.

ei tahaks norida,aga eesti keeles on ikka müüja(kes müüb),mitte müüa(mida müüakse).

To Meeli.
Loomulikult ütlen tere ja head aega ja head päeva. See on nii elementaarne. Aga iseasi on muidugi see, mis leti tagant vastuseks tuleb / ei tule.

Ma vist olen imelik, aga mulle käib ilgelt närvidele see müüjade teretamine. Siis pead alati seal kassa ees passima ja talle otsa vahtima, et millal see "tere" nüüd tuleb, muidu oled ju ebaviisakas kui tema ütleb "tere" ära ja sina kohmitsesid samal aja rahakoti kallal või vaatasid mujale.

katimari, palju sa maksad, kui sa müüa oled?