Kui hästi sobib minu probleem halva kogemuse kategooriasse, aga siiski...tahaks küsida nõu neilt, kel ehk kunagi sarnane probleem on olnud ja kuidas sellst välja tulnud.
Nimelt täheldan endal juba teatavat põiepidamatust. Pean käima wc's kuskil tunni või pooleteise tagant. Mis sest et joon vedelikku tegelikult väga vähe, käin seal ikkagi. Lihtsalt tunnen et on häda ja peab minema. Mõni inimene joob päevas mitu liitrit vedelikku aga käib seal hädavajalikus kohas vaid paar korda päevas.
Kas probleem on anatoomiline, psühholoogiline vms...?
See on lihtsalt jube. Kardan alati selliseid üle pooleteise tunni kestvaid bussisõite ka, sest enamuses juhtudest pole bussis võimalust tualetti kasutada. Nii ma siis loobun üks päev enne sõitu kuskile peaaegu täielikult vedeliku tarbimisest, mis sest et janu on...lihtsalt ei taha end vastikusse ja jubedasse situatsiooni panna.
Olen kusjuures alles 17, mitte mõni pensionär, kelle juures see on tihti tavaline ja paratamatu.
Ei taha et see probleem mind läbi elu kummitaks.
Igasugused soovitused teretulnud.