Halb kogemus
uus nsvl
......... 12. jaanuar 2006, kl 15.39 |
oleks paar küsimust ja palun lihtsalt vastake mitte hakkake rahvustevahelist vaenu õhutama või niisama lahmima
kui tõenäoline on, et venemaa tahab taastada mingit taolist riikide ühendust nagu nõukogude liit?
ja kui nad tahavad, mis neid takistab?
kas euroopa liit ja nato tuleksid meile sellisel juhul appi või müüksid piisva raha või hirmutamise eest maha?
kui tõenäoline on, et venemaa tahab taastada mingit taolist riikide ühendust nagu nõukogude liit?
ja kui nad tahavad, mis neid takistab?
kas euroopa liit ja nato tuleksid meile sellisel juhul appi või müüksid piisva raha või hirmutamise eest maha?
Juuli 12. jaanuar 2006, kl 15.47 |
poliitikakauge 12. jaanuar 2006, kl 15.48 |
venemaal polegi seda vaja teha, pürib ise ka liitu ja hakkab dikteerima.
kuigi juba rivistatakse sõdureid türgi piiri äärde... kes teab, mis hullud plaanid sealt veel tulla võivad.
eestit enam sõjalise jõuga kätte ei saa. paraku muidki võimalusi. ja üldse, saame me eestit oma maaks nimetadagi enam? tükkhaaval võõramaalastele müüdud...
kuigi juba rivistatakse sõdureid türgi piiri äärde... kes teab, mis hullud plaanid sealt veel tulla võivad.
eestit enam sõjalise jõuga kätte ei saa. paraku muidki võimalusi. ja üldse, saame me eestit oma maaks nimetadagi enam? tükkhaaval võõramaalastele müüdud...
öö 12. jaanuar 2006, kl 15.50 |
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=10266204&categoryID=120&ndate=1114668780
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=11245266&categoryID=9738762&ndate=1127389828
http://www.delfi.ee/news/sport/eesti/article.php?id=11976422
leidsin veel sadu selliseid artikleid , ei teagi kui tõsiselt asja võtta
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=11245266&categoryID=9738762&ndate=1127389828
http://www.delfi.ee/news/sport/eesti/article.php?id=11976422
leidsin veel sadu selliseid artikleid , ei teagi kui tõsiselt asja võtta
kleopatr 12. jaanuar 2006, kl 16.14 |
Undiin 12. jaanuar 2006, kl 16.17 |
it-tumba 12. jaanuar 2006, kl 16.23 |
sõjalist jõudu - vaevalt. ja kuna omanikuõigusega on paljudel võõrriikide kodanikel siin isiklikud huvid, ei jäta nood riigid oma kodanikke kaitseta jne.
oma maast oleme me ilma nagunii. enamus elab vaesuses, lihtsam on maa paremale pakkujale maha müüa ja linna korterisse kolida. mingi puupugeriku ikka jaksab osta, mille asotsiaalid kogemata maha põletavad jne.
oma maast oleme me ilma nagunii. enamus elab vaesuses, lihtsam on maa paremale pakkujale maha müüa ja linna korterisse kolida. mingi puupugeriku ikka jaksab osta, mille asotsiaalid kogemata maha põletavad jne.
Norija 12. jaanuar 2006, kl 16.26 |
Hmm...
Üldiselt julgen oletada, et nii-öelda riikide liitu nad taastada ei ürita. Teiselt poolt, unistus laieneda kunagiste Vene Impeeriumi piirideni ja edasigi (muuhulgas Konstantinoopolisse) on endiselt elus. Eriti Ida-Ukraina, muidugi...
Mis unistuste realiseerimistesse puutub, siis seda ma küll ei usu, et lähiajal mingit tegelikku liikumist toimuma hakkab. Samas, Venemaad meetriga ei mõõda. Nii et kes teab, kes teab.
Siiski, KUI Lääs jääb enam-vähemgi terviklikuks, siis meid niisama lihtsalt maha müüma ei hakata. Ohtlik, liiga ohtlik on lubada Venemaal salaamitaktikaga algust teha. Müncheni lepingu tagajärgi on õppinud kõik poliitikud ja riigimehed, see on arusaadav ka veel tavalisele poliikahuvilisele. Rapallo hakkab muidugi juba unustusse vajuma.
Teisalt, sõjast on juba liiga palju aega möödas. Mälestused sõjaõudustest, mis väga pikalt toimisid, ei pruugi enam rahvaid relvadest eemal hoida. Ka mitte vene rahvast, kes tõesti pärast sõda rahvana ikka väga sõjavastane oli, oli see nõukogude riik milline tahes. Isegi tuumasõja hirmust on üle saadud.
Õnneks pole Venemaa demograafiline olukord veel paarkümmend aastat sõjavõimeline, pealegi on tal lõunas põhjust endal karta. Euroopa, sealhulgas Eesti, ei ole talle vallutatud territooriumina ka eriti kasulik, sest Euroopa rikkus tuleneb eelkõige inimestest, mitte asjadest ja varadest.
Nii et väga hull asi minu arust ei ole, aga teiselt poolt, iial ei või teada.
Üldiselt julgen oletada, et nii-öelda riikide liitu nad taastada ei ürita. Teiselt poolt, unistus laieneda kunagiste Vene Impeeriumi piirideni ja edasigi (muuhulgas Konstantinoopolisse) on endiselt elus. Eriti Ida-Ukraina, muidugi...
Mis unistuste realiseerimistesse puutub, siis seda ma küll ei usu, et lähiajal mingit tegelikku liikumist toimuma hakkab. Samas, Venemaad meetriga ei mõõda. Nii et kes teab, kes teab.
Siiski, KUI Lääs jääb enam-vähemgi terviklikuks, siis meid niisama lihtsalt maha müüma ei hakata. Ohtlik, liiga ohtlik on lubada Venemaal salaamitaktikaga algust teha. Müncheni lepingu tagajärgi on õppinud kõik poliitikud ja riigimehed, see on arusaadav ka veel tavalisele poliikahuvilisele. Rapallo hakkab muidugi juba unustusse vajuma.
Teisalt, sõjast on juba liiga palju aega möödas. Mälestused sõjaõudustest, mis väga pikalt toimisid, ei pruugi enam rahvaid relvadest eemal hoida. Ka mitte vene rahvast, kes tõesti pärast sõda rahvana ikka väga sõjavastane oli, oli see nõukogude riik milline tahes. Isegi tuumasõja hirmust on üle saadud.
Õnneks pole Venemaa demograafiline olukord veel paarkümmend aastat sõjavõimeline, pealegi on tal lõunas põhjust endal karta. Euroopa, sealhulgas Eesti, ei ole talle vallutatud territooriumina ka eriti kasulik, sest Euroopa rikkus tuleneb eelkõige inimestest, mitte asjadest ja varadest.
Nii et väga hull asi minu arust ei ole, aga teiselt poolt, iial ei või teada.
* 12. jaanuar 2006, kl 16.43 |
gea 12. jaanuar 2006, kl 16.45 |
semantik 12. jaanuar 2006, kl 16.50 |
kui antaks praegu valida 12. jaanuar 2006, kl 16.51 |
hõõhh 12. jaanuar 2006, kl 16.54 |
arvan, et venelased valmistavad endale baltikumis lebenraumi ette. siber on sisuliselt hiinlastele kaotatud, ekspansiivse poliitika jaoks lähiaegadel jõudu ei jätku. see tähendab seda, et vallutada tuleb tsiviliseeritud riike, tekitada endale seal pesasid, ja mis oleks loomulikum, kui baltikumile küüsi taha ajada. tiblad ei saa hakkama moslemitega, kuigi nad võivad mõnda aega oma mõjujõudu venitada, manööverdades erinevate islamiriikide vahel, nt iraan vs tšetšeenia (ega islamiriigid pole mingi üksmeelne tervik, neil on omavahelisi jagelemist küül ja küll). aga jah, hea on elada baltikumis, pealegi on siin omad ees.
--- 12. jaanuar 2006, kl 16.57 |
semantik 12. jaanuar 2006, kl 16.59 |
Norija 12. jaanuar 2006, kl 17.11 |
v66ras 12. jaanuar 2006, kl 17.16 |
aca 12. jaanuar 2006, kl 17.20 |
pahailmalind 12. jaanuar 2006, kl 17.21 |
Suur-riikidele meeldib mõelda endast kui suurest ja targast isakujust. Isegi kui see isakuju on tegelikkuses väike hädine joodik, tahab ta ikkagi kärkida, piitsa plaksutada ja vahest präänikut pakkuda, sest tema minapilt on just selline.
Venelased, kelle rahvuslikus mälus kummitab teadmine Vene Suurriigist, Impeeriumist, Nõukogude Liidust, hiiglaslikest "ürgselt vene aladest", vene hiilgusest jm, jäävad lõpuni igatsema seda suursugusust taga. Ja isegi kui riik majanduslikult ei veaks sellist manöövrit välja, võib sobivate asjaolude kokkulangemisel ja piisavalt diktaatorlike kalduvustega juhtfiguuri etteotsa saamisel igasuguseid imeasju juhtuda. Kasvõi seda, et oma suurriiklike ambitsioonide täitmiseks rivistatakse sõjavägi sobivale rindejoonele üles ja tuld! Rahulolematutel suu kinni, kasvõi väikese sunnitöö ähvardusel ja... mis see siis ära ei ole, ainult veel üks pisike inimõiguseke ää võtta, kui neid juba terve rida ära korjatud on. Masse annab juhtida, nälgiva massi saab ka panna uskuma mingisse utoopilisse hiilgusesse, mille taastumisel ei pea enam kunagi nälga kannatama. Sest ega see "vaba" venemaa ju ka nälga ei kaotanud, tekkis seda ebavõrdsust juurde hoopis. Nii et äkki, kui suur juht ja õpetaja näitab näpuga baltikumi peale, et sinna vene hiilgus kaduski, võtkem tagasi see mis on meie, siis rahvas hüüab "ura!", haarab hangu järele ja baltlasi tümitama.
Enne 2. ms kah mõned olid veidi mures saksamaal toimuva pärast aga enamasti arvati, et see riik on 1. ms järel lääneriikidel pihus. Tutkit. unistus Kolmandast Reichist ja saksa hiilgusest + varjatult arendatud sõjatööstus = Adjöö maailma süütus, tere tulemast 2. maailmasõda
Venelased, kelle rahvuslikus mälus kummitab teadmine Vene Suurriigist, Impeeriumist, Nõukogude Liidust, hiiglaslikest "ürgselt vene aladest", vene hiilgusest jm, jäävad lõpuni igatsema seda suursugusust taga. Ja isegi kui riik majanduslikult ei veaks sellist manöövrit välja, võib sobivate asjaolude kokkulangemisel ja piisavalt diktaatorlike kalduvustega juhtfiguuri etteotsa saamisel igasuguseid imeasju juhtuda. Kasvõi seda, et oma suurriiklike ambitsioonide täitmiseks rivistatakse sõjavägi sobivale rindejoonele üles ja tuld! Rahulolematutel suu kinni, kasvõi väikese sunnitöö ähvardusel ja... mis see siis ära ei ole, ainult veel üks pisike inimõiguseke ää võtta, kui neid juba terve rida ära korjatud on. Masse annab juhtida, nälgiva massi saab ka panna uskuma mingisse utoopilisse hiilgusesse, mille taastumisel ei pea enam kunagi nälga kannatama. Sest ega see "vaba" venemaa ju ka nälga ei kaotanud, tekkis seda ebavõrdsust juurde hoopis. Nii et äkki, kui suur juht ja õpetaja näitab näpuga baltikumi peale, et sinna vene hiilgus kaduski, võtkem tagasi see mis on meie, siis rahvas hüüab "ura!", haarab hangu järele ja baltlasi tümitama.
Enne 2. ms kah mõned olid veidi mures saksamaal toimuva pärast aga enamasti arvati, et see riik on 1. ms järel lääneriikidel pihus. Tutkit. unistus Kolmandast Reichist ja saksa hiilgusest + varjatult arendatud sõjatööstus = Adjöö maailma süütus, tere tulemast 2. maailmasõda
yack8 12. jaanuar 2006, kl 17.22 |
v66ras 12. jaanuar 2006, kl 17.32 |
jep 12. jaanuar 2006, kl 17.52 |
venelanna 12. jaanuar 2006, kl 18.19 |
"Venelased, kelle rahvuslikus mälus kummitab teadmine Vene Suurriigist, Impeeriumist, Nõukogude Liidust, hiiglaslikest "ürgselt vene aladest", vene hiilgusest jm, jäävad lõpuni igatsema seda suursugusust taga. Ja isegi kui riik majanduslikult ei veaks sellist manöövrit välja, võib sobivate asjaolude kokkulangemisel ja piisavalt diktaatorlike kalduvustega juhtfiguuri etteotsa saamisel igasuguseid imeasju juhtuda."
Tead, ma olen sinuga üldiselt nõus. Ainult ühes asjas sa eksid- Vene majandus kasvab jõuliselt, riik on õigel kursil, President jõuline ja rahva poolt armastatud, suured maavarad... Samal ajal kui USA hääbub, hakkab Venemaa majandus õitsema.
Aga Eestit see ei puuduta. Rääkisin ükskord Vene poliitikuga ja ütlesin talle seda et eestlased siiamaani värisevad et Venemaa neid taas ära vallutab. Tead, na naeris pool tundi selle peale... Mitte kuidagi ei mahtunud talle pähe miks on Venemaalse seda väiksest Eestit vaja... :)
Aga seda teooriat pooldavad muideks paljud teadlased et kui EL laguneb tekib Venemaal võimalus uus liit teha.
Tead, ma olen sinuga üldiselt nõus. Ainult ühes asjas sa eksid- Vene majandus kasvab jõuliselt, riik on õigel kursil, President jõuline ja rahva poolt armastatud, suured maavarad... Samal ajal kui USA hääbub, hakkab Venemaa majandus õitsema.
Aga Eestit see ei puuduta. Rääkisin ükskord Vene poliitikuga ja ütlesin talle seda et eestlased siiamaani värisevad et Venemaa neid taas ära vallutab. Tead, na naeris pool tundi selle peale... Mitte kuidagi ei mahtunud talle pähe miks on Venemaalse seda väiksest Eestit vaja... :)
Aga seda teooriat pooldavad muideks paljud teadlased et kui EL laguneb tekib Venemaal võimalus uus liit teha.
semantik 12. jaanuar 2006, kl 18.25 |
beth 12. jaanuar 2006, kl 18.54 |
mailiis 12. jaanuar 2006, kl 19.02 |
Venemaa majanduslik olukord on juba mõnda aega paranenud. Minu teada on ka võlgnevused USA-le tasutud, nii et sellega on USA-l tekkinud suur lünk eelarves :)
Kui nüüd rääkida Eestist, siis ma ka ei usu, et Venemaa seda eriti ihkaks. Strateegiliselt ei ole see enam nii tähtis piirkond ja igal juhul ei hakka Venemaa riskima suure vastuseisuga ja Lääne-Euroopani läbi murdma. Teine jutt on aga Valgevenega ja võib-olla tulevikus ka Ukrainaga.
Minu arust on lähitulevikus reaalsem sõjaline oht hoopis USA poolt. Eks on ju hiljutised sündmuses ja ka Serbia sündmused meile näitanud, et suurt ettekäänet selleks ei vajatud. Eestil on aga suur pluss - maailma tasemel ei oma me mingit erilist vara :D Nii et kui Eesti okupeeritakse, siis pigem ülemaailmse sõja käigus.
Samas ei oska kunagi suurriigi välispoliitikat pikalt ette prognoosida. Sõltub ju kõik suurest osast ka Putini ja Bushi järeltulijatest :/
Eesti peaks aga oma heaolu kindlustamiseks kindlasti läbi viima neutraalsemat poliitikat kui seni ehk siis korrastama suhted Venemaaga.
Hoopis rohkem muret teeb mulle see, et Eestit varsti enam polegi - ettevõtlus on väljamaalaste käest, riigiettevõtted erastatakse jnejnejne :(
Kui nüüd rääkida Eestist, siis ma ka ei usu, et Venemaa seda eriti ihkaks. Strateegiliselt ei ole see enam nii tähtis piirkond ja igal juhul ei hakka Venemaa riskima suure vastuseisuga ja Lääne-Euroopani läbi murdma. Teine jutt on aga Valgevenega ja võib-olla tulevikus ka Ukrainaga.
Minu arust on lähitulevikus reaalsem sõjaline oht hoopis USA poolt. Eks on ju hiljutised sündmuses ja ka Serbia sündmused meile näitanud, et suurt ettekäänet selleks ei vajatud. Eestil on aga suur pluss - maailma tasemel ei oma me mingit erilist vara :D Nii et kui Eesti okupeeritakse, siis pigem ülemaailmse sõja käigus.
Samas ei oska kunagi suurriigi välispoliitikat pikalt ette prognoosida. Sõltub ju kõik suurest osast ka Putini ja Bushi järeltulijatest :/
Eesti peaks aga oma heaolu kindlustamiseks kindlasti läbi viima neutraalsemat poliitikat kui seni ehk siis korrastama suhted Venemaaga.
Hoopis rohkem muret teeb mulle see, et Eestit varsti enam polegi - ettevõtlus on väljamaalaste käest, riigiettevõtted erastatakse jnejnejne :(
venelanna 12. jaanuar 2006, kl 19.03 |
Lisa postitus