Öelnud siis otse, et lõpuks leidis endas enesekindlust suhelda sellise naisega, kellest TA TERVE ELU UNISTANUD ON.
Ning et minusugune tossike oli parema puudumisel.
Öelnud otse välja, mitte keerutanud, et mees ei luba tal mitte kellegagi suhelda.
Ei luba, aga ometi suhtles pidevalt uue sõbrannaga.
Saa aru, HÄMAMINE JA VASSIMINE on solvav.
Lisaks jäi mulje, et mind peetakse päris ajudeta idioodiks, sest ma ju kuulsin, et uus tuttav kõrval, ta isegi rääkis minuga, s.t. kordas lauseid, mida "sõbranna" talle suhu pani.
Kas sind ei solvaks, kui sulle aetakse häma, et tema enam mitte kellegagi ei suhtle, aga sa ise kuuled, et see ei ole tõsi ?
Ja kui küsid, milleks valetad, siis saad süüdistuse, et sa oled kade, sest uus naistuttav on sinust noorem.
No mida vanus asjasse puutus ?