püsihaige, mind Sa ei häiri, kuid mul on Sinust millegipärast kahju. Ehkki Sa paistad hakkama saavat, ravides end monotoonselt ühte ja sama lauset korrates, tundub mulle, et oled oma tunnetemöllus kuidagi paigale tammuma jäänud. Sa pole siit abi küsinud, sellegipoolest jutustan Sulle, kuidas keegi suurest haigetsaamisest üle sai, sest oma praeguse käitumisega ei tee Sa mitte kellelegi mitte midagi ja sealjuures ei saa ka ise rahu.
Kui Sa mõtleksid välja ühe megajõhkra kättemaksuplaani... Rahulikult, kaalutledes, analüüsides, mis võiks olla Su sihtmärgile kõige valusam laks. Täiustaksid seda oma mõtetes iga päev. Kujutleksid, kuidas see täide viiakse ja mis edasi saab - kuni variandini, et jääd vahele ja veedad oma ülejäänud elu kinni istudes, kuid teades, et too pahalanegi tunneb end elu lõpuni mittetäisväärtuslikuna ja kannatab tehtu tõttu. Jõhker, onju? Võid otsida ka usaldusväärse "palgalise teo täideviija" ja panna paika tähtpäeva, mil kurjam oma tegusid meenutab, kuid... pane see tähtaeg kuudepikkuse aja taha ja naudi, et see päev saabub...
Kui Sa oled normaalne inimene, siis saad selle aja jooksul terveks ja mõistad, milline rämps oli see, kes Su kannatama pani. Kui oled hull, siis viid oma teo täide ja vastutad...
Muidugi võid siin oma fraasikest edasi ka korrata...
Kuid teadmiseks neile, kes siin suhetega laamendavad - te ei pruugi alati võitjad olla, sest psüühiliselt haiget saanu käitub ettearvamatult.