Seda ma ju ei tea, kas kaotasin võime lapsi saada või ei.

Muidugi on kohutav oma lapsi matta. Olen mõelnud palju selle ema peale, kes mattis korraga kaks poega, kelle Seger surnuks sõitis.

"Sõbranna" muidugi probleemi ei näe, tema ju ei läinud peigmehest lahku ja ei teinud aborti.
Kõik läks ju nii, nagu ta plaanis.

Oppumise artilklist
Kas seente marineerimine on tähtsam ?

Mulle on naised ikka jätnud mulje, et neil kogu aeg kiire, sõbrannatamine on neile mõttetu ja ajuvaba lollus, selleks neil ei ole aegagi.

Näiteks kooliõde tegi suured silmad, et tal küll sõbrannasid ei ole, ei ole selliseks mõttetuseks aegagi.
Kusjuures tal 1 laps, juba nii 15, tööl käib koduabilisena mõned tunnid nädalas.
Kuidas siis üldse suhtlemiseks aega ei ole ?

Ja olen veel naistelt kuulnud, et suhtlemiseks aega ei jää ja ei taheta ka.

Seepärast tõstatasingi küsimuse, et kas tõesti enamus naised sookaaslastega suhtlemist üldse ei vajagi, et seda kuidagi naeruvääristavad.

Suhtumine on selline, et nemad on nii arukad ja tegijad ning millegi nii madalaga ei tegele nagu sookaaslastega suhtlemine.

Ja mul siis jälle alaväärsuskompleks, et ma vist mingi vigane, et sookaaslastega suhtlemist vajan.

Näiteks kooliõde lausa ilkus mu suhtlemishuvi üle, et mul ju aega laialt käes, aga tal ei ole.
Kusjuures töötunde nädalas oli mul sel ajal hulga rohkem.

Sulle on seda juba vastatud - inimestel on kodu, pere ja huvid-hobid. Tõesti ei jää kuigi palju aega üle.
Ja sa ju pole selline inimene, kellega viitsiks või suudaks pikemalt suhelda, sellepärast sulle nii öeldaksegi.

Eks see ole teada jah, et sul on muljed, mida pead tegelikkuseks. Pealegi oled oma muljete tõepärasuses nii veendunud, et teiste inimeste kogemused kuulutad mitte tõele vastavaks.
Ometi leiavad teised ümbritsevast suure ühisosa ja muidugi ka erinevusi. Kuid erinevustelegi leitakse seletused ja ei imestata ega keelduta neist aru saamast või neid uskumast.
Võiks öelda, et kõik inimesed suhtlevad, erandid kinnitavad reeglit, sa ju tead. Sina ja veel mõni kuulute erandite hulka. Suhtlemiseks, ka tihedaks läbikäimiseks, ei pea olema ilmtingimata sõbrannad. Meid ümbritsevad ju igal sammul inimesed - lähemad ja kaugemad sugulased, naabrid, töö-, kooli-, reisi- ja trennikaaslased, tuttavad minevikust, sõbrad, sõprade sõbrad, juhuslikult kohatud inimesed nt pargipingil, bussis või kus iganes.
Kui keegi suhtlemisega hakkama ei saa, on põhjus ainult temas endas ja mitte kõigis teistes.
Sellest on juba korduvalt juttu olnud, aga sina imestad ikka veel teiste ajapuuduse üle, mis on ju silmatorkav vabandus suhtlemisest keeldumiseks, kui seda ei soovita. Vahel tõesti ka pole aega või pole just sel hetkel aega.
Ainult endast leiad vastuse, miks sinuga suhelda ei soovita. Aga tegelikult su suhtlemissoov tekitab kahtlusi, kas sa ikka tegelikult ka suhtleks teistegi naistega peale sõbranna. On ju sulle siin selleks kõiksugu võimalusi pakutud. Seda nii reaalis kui ka virtuaalis. Reaalsetest pakkumistest oled keeldunud ja tegelikult oled keeldunud ka virtuaalsest suhtlemisest.
Sulle on korduvalt kirjutatud, et jätame sõbranna ja mineviku teema ning vestleme olevikust. Sulle on pakutud teisi teemasid, mis pakuks huvi ka teistele. Sulle on konkreetsid küsimusi esitatud, mille oled kas tähelepanuta jätnud või vastanud neile ülimalt lakooniliselt ning nähtavalt vastumeelselt ja vaid kohusetundest.
Võiks ju arutleda mistahes asjade üle, kuid sina oled keeranud KÕIK muud teemad ikka sulle meelepärasesse - sõbranna teemasse - tagasi.
See ei ole suhtlus, kui üks räägib kogu aeg vaid endast ja kellestki endaga seotust ning teisi ei kuula. Pole mingit alust arvata, et sa päriselus kuulaja oled. Teemad on ilmselt teistsugused seal, kuid teiste juttu adekvaatselt vastu võtta sa ei suuda. See vast ongi su hälbimus normaalsest ja muidugi on/oli seda ka sundus või kohustus teiste tahtmist täita ning ennast tossikeseks kutsuda ja pidada.
Üleüldse näed sa kõikjal ilkumist ja negatiivsust üldisemalt. Sa muudkui imestad ja annad negatiivseid hinnanguid inimeste kohta, kellega elus kokku oled puutunud.
Inimesi köidavad positiivsed, head ja huvitavad inimesed. Sinul need omadused puuduvad ja sestap sa sõbrannasid polegi leidnud.

Kle
Seda arvasin, et öeldakse, et asi minus. Aga ega ma ei pakkunud ennast sõbrannaks.
Küsisin TEISTE sõbrannade kohta.

Kirjelda mulle nädala päevaplaan.
Tööl, mis kellast mis kellani.
Lastega tegelemine, kantseldamine, lastega koos õppimine.
Hobid, täpselt millised hobid ja kaua aega võtavad, kellaajaliselt.

Ei ole ju raske täpsemalt kirjeldada, selline ümmargune ümber nurga jutt ei ütle mitte midagi.

N56
Ei ole päriselus "sõbrannast" ega oma üksindusest mitte kellelegi rääkinud.

Esiteks on mul HÄBI öelda, et igav on, suhelda tahaks, aga ei saa.
Ma ei julge seda reaalis öelda, sellest ei saada nagunii aru.

Suurima heameelega kuulaksin teisi naisi, aga naised EI SOOVI mulle enda asjadest rääkida, hullupööra varjatakse kõike endaga seonduvat, masendav.

Mõnitad või? Ei hakka ma sulle mingit kellaajalist nädalaplaani siia kirjutama :D Pole aegagi selliseks lolluseks.

Selline ümmargune ümber nurga jutt ei ütle küll mitte midagi.

Miks need hobid nii salajased on ?
Hea küll, ei soovi kellaajaliselt öelda, aga mis need igapäevased hobid ikkagi on ?

Ja kui palju võtab näiteks päevas aega lastega mängimine ja õppimine ?

Kui näiteks küsida, et millega hõivatud ollakse, aetakse ümmargust mittemidagiütlevat juttu, aga konkreetselt midagi ei öelda.

Kas need huvid ja hobid on siis nii kahtlased või on häbi öelda, millega tegeledakse ? Miks oma tegevust nii VARJAMA peab ?
On see siis seadusevastane tegevus ?

Või inimestel ei olegi midagi öelda, et keelduvad ütlemast ?

Kui on tõesti oma huvid - hobid, miks neid nii varjama peab ?

Ma ei saa aru P probleemidest.
Mis see sinu perset torgib praegu palju teised oma vabast ajast lastega või oma sõbrannadega tegelevad?

Üritad sellega oma haledat elu kuidagi õigustada?
Sinu (JA AINULT SINU) probleem on ainult selles, et sa ei suuda oma minevikust lahti lasta ja eladki ainult oma endise sõbranna fantaasiates.
Suudaks sa sellest lahti lasta siis saaksid ise ka sellist elu elada nagu kõik teised sinuvanused naised.

Aga no selge on see, et sa ei tahagi seda ja ei suuda. Kergem on siin delfi foorumis käia ja halada.

Voi, voi, või kohe nii nõudlikus vormis, kui palju aega miskit võtab kellegi päevaplaanis. Aega lihtsalt pole, kui aega ei võeta ja midagi peab sinus sellist olema, et oma ajavarud kohe koomale tõmmatakse, kui jutuks tuleb. Kui inimesed ei taha sind ligi lasta ja see toimub valdavalt, siis asi pole kindlasti mitte teistes. See pärl juba üksi, et on "häbi" tunnistada, et vajad teiste tähelepanu ja aega - keegi P siin lällas, kuidas ta oma allumiskohustusest naiste vastu lahti sai peale seda, kui peigmehe maha jättis. Sulle, P, meeldib asju nimetada erinevate nimedega, aga sisu sest suurt ei muutu. :) Sa ise räägiks midagi endast taolisele limukale, nagu sa ise oled?

Ok, enam lihtsamalt ei saa seda Sulle üelda, kulla haliseja:
Inimesed on vamis mida iganes Sulle kokku rääkima oma hõivatuse ja hobide kohta, sest Sinuga suhtlemine on ahistav ja piinarikas. Sa ei ole inimene, kelletaolisest sõbrannast naised puudust tunnevad, Sinu oma ellu lubamine oleks viga.

Miks?
Loe oma jutt algusest lõpuni, esimesest teemapüstitusest viimaste ebaviisakate urgitsemisteni välja läbi, loe mõttega ja süvenedes ja siis mõtle, kas Sa tahaksid sellise inimesega tihedalt suhelda?
Vaevalt küll.

P, sulle on siin varem kirjeldatud päevaplaane. Mis sest nagu tolku oli, ikka pärid edasi.
Veelkord, asi pole mitte hõivatuses ainuüksi, vaid tahtmatuses just sinuga suhelda. Sa ei ole näidanud end siin positiivse, heatahtliku ja huvitava inimesene, sootuks vastupidi, järelikult pole sa seda ka igapäevases suhtluses mitte. Sellise inimesega ei tahetagi rääkida. Negatiivsus nakkab ja kes siis nii väga tahab oma tuju kehvaks teha.
Näed ise, su küsimus - Miks need hobid nii salajased on? on ju väga imelik teemapöörang su poolt või siis väga kummaline asjust arusaamine. Taevas hoia, kes jaksaks kõiki hobisid siia kirja panna. Kusjuures igapäevaelu on nii tihe, et ega kõigi huvitavate hobidega üldse tegelda jõuagi.
See, et sa ise ei suuda mõnd hobi välja mõelda ja seda siit lunid, näitab kui ebahuvitav sa ise oled.

P on täpselt selline inimene, kellest ma hoiaks kauge kaarega eemale, elusees ei laseks kedagi sellist endale sõbrannaks. Seega minu silmis on täiesti mõistetav, miks P ekssõbranna temaga nii käitus nagu käitus.

P suhtumine elusse, inimestesse ja muidugi põhiline - tema suutmatus lahti lasta minevikust (ma kujutan ette kuidas ta iga vastutulevat inimest oma minevikuhalaga tüütab) ongi põhjus miks sinuga keegi suhelda ei taha.

P. to Kle veel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui näiteks küsida, et millega hõivatud olla
> kse, aetakse ümmargust mittemidagiütlevat jutt
> u, aga konkreetselt midagi ei öelda.

See on viisakas vormis distantsi hoidmine ja sa ei saa teiselt inimeselt nõuda, et ta sind ligi laseks või eeldada, et seda ligipääsu takistab mingi konventsionaalne põhjus ja kui sa sellest põhjusest teadlikuks saaksid, siis oleks see takistus ületatud. Lihtne põhjus "lihtsalt ei meeldi" ja polegi midagi teha.

> K
> as need huvid ja hobid on siis nii kahtlas
> ed või on häbi öelda, millega tegeledakse ?
> Miks oma tegevust nii VARJAMA peab ?
> On
> see siis seadusevastane tegevus ?

Inimene lihtsalt ei taha jagada sinuga, lihtsalt niisama lihtsalt, kuna võid talle lihtsalt mitte meeldida. Sest null-suhtlemist ei ole olemas, kui korra sind ligi lasti, siis tuled ju lisa nõutama ehk inimesed juhinduvad suhtlemisel põhimõttest "annad kuradile sõrme, see võtab terve käe" - kui sinuga ei taheta või ei olda valmis suhtlema edaspidi, siis välditakse ka selle esmase kontakti süvendamist.

> Või i
> nimestel ei olegi midagi öelda, et keelduvad
> ütlemast ?

Austa teiste inimeste soove esteks, kui tahad suhelda. Kui inimene tahab, siis ta ütleb, kui ei taha, siis ei ütle. Sa oled üks kuradi Kaablikutt.

> Kui on tõesti oma huvid -
> hobid, miks neid nii varjama peab ?

Sest ei taheta sinuga jagada, üldse mitte midagi.

Lihtsalt huvitab, millega kõik naised nii hõivatud on, et neil kogu aeg nii kiire.

Ei ole ju me pered nii paljulapselised ka ju.

Miks seda nii hullupööra VARJAMA peab, on see siis nii salastatud tegevus, et mingil juhul rääkida ei tohi ?

No tore siis ju
Austangi teiste soove, sest kõik käib ju nagunii niimoodi, nagu TEISED TAHAVAD.

Teised naised käituvadki täpselt nii, nagu nad tahavad,

Ega siis ometi mõni naine ennast minu järgi ei säti ju.
Tehakse ikka nii, nagu endale meeldib.

Või midagi austama peab ?
Varjamist ja keerutamist ????????????

Ma ei ole üldse selline inimene, kes kellelegi ligi pressib.
Eeldan ALATI, et inimene seda ei taha.

Kust otsast "sõbranna" minust parem oli, kui minuga 13 aastat suhtles ?

Täpselt samuti teiste naiste mõnitusobjekt ja vihaalune tõrjutu.

Ainuke asi, et tal ei olnud tänutunnet ja süütundeid, aga teised naised põlgasid teda.

Mina olin ainuke, kes temaga suhtles, teised ei soovinud.
Olin ainuke, kes teda austas ja talle tänulik oli.

----
Väga EBÕIGLASEÖT siunad mind.
Ma olin AINUKE naine, kes "sõbrannasse" hästi suhtus.

Nii et sinu iroonia on ikka väga ülekohtune.

"Sõbranna" sai minult poolehoidu ja tuge, olin alati tema poolel ja suhtusin temasse hästi.

Mingit põhjust ei ole küll minu kallal sul õelutseda, ma sisimas kaitsesin "sõbrannat" alati, kui mõni ilkuma tuli, et sa ju mees.

Ära ülbitse, kui sa meie omavahelisest suhtlemisest midagi ei tea.

----
Tegi meele kurvaks küll, et mina alati pooldasin "sõbrannat", aga hiljem olin HALE PUGEJA.

Korduvalt selgitasin oma koolikaaslastele, et see naine on naine, mitte mees ja ärge solvake. Osad arvasid, et ta on mees.

Inimesed ei varjagi oma tegevusi sinu eest, nad lihtsalt ei soovi sinuga suhelda. Jõuab sulle kohale?

Ja kuna sul pole perekonda ja lapsi siis sa ei saagi aru sellest. Mina käin E-R 8-17ni tööl, peale tööd lasteaeda lastele järgi, siis toidupoodi siis koju õhtusööki tegema. Siis kui söök söödud tegelen lastega või lähen käin ise trennis (selleks ajaks on kell juba 19-20 vahel) ja kell 21 hakkab laste magamamineku aeg.

Millisel hetkel sa ise näed, et kõik peaks nii väga suhtlema sinuga (või ükskõik kellega väljaspool perekonda)?

Ja jätkuvalt, sa pole selline inimene kelle pärast ollakse nõus oma pere kvaliteetaega ohverdama. Selliseid inimesi on, aga need on selle ise välja teeninud. Sinusugune vinguviiul ja hädaldaja tekitab inimestel kiirelt tunde, et tahavad kaugele jalga lasta.

APPI (sinu postituste lugemine tekitab tahtmist peaga vastu seina joosta lihtsalt)!!!

Sa üldse saad mu jutu mõttest aru???
Mida sa jaurad ja jahud vastu oma ühte ja sama hala!!!

Ma räägin sulle, et sinu SITA ELU PÕHJUSEKS on see, et sa ei SUUDA LAHTI LASTA OMA MINEVIKUST!

Ja mida teed sina selle peale???

Kirjutad oma minevikuhala jälle ja jälle ja jälle lahti. Ja kõik kordub taas....

P, meie oleme siin tuhandeid katseid teinud sinuga SUHTLEMISEKS, aga sa ei tule ühegi jututeemaga kaasa. Sa esitad AINULT oma haiget MONOLOOGI.

P naudibki monoloogi pidamist.
Seda ta ainult oskabki.
Ta küll väidab, et ta oli oma sõbranna vastu nii hea ja toetav ja kõik aga mina ei suuda seda uskuda, et sellise psüühikaga inimene üldse midagi suudab.

Kohati tundub, et P oli armunud oma sõbrannasse ja täiesti maniakaalne klammerduja. Ilmselt sai sõbranna sellest aru ja saatis P kuupeale. Kuna taoline maniakk ei saanu viisakast keeldumisest aru siis tuligi abiks võtta selline ebaviisakas käitumine.

Ja nüüd see vaene lollike aina ketrab oma peas mõtet oma sõbrannast ja keeldub edasi elamast.

Tahame õiget peed!

See ongi ju õige P. Tema teksti lugedes kuulen alati kõrvus dementse vanainimese kõmisevat tuhmi häält.

P. ei saa aru, et ka lasteta inimene võib nautida abikaasa seltskonda või lugeda, kududa, maalida iga jumala päev peale tööd mitte seetõttu, et igav on, vaid seetõttu, et meeldib.

Oletame, et on selline keskmine vallaline naisterahvas. Käib 5 päeva nädalas tööl, 9-17. Tõuseb kell 7-7:30, teeb hommikusöögi, sätib end valmis läheb tööle. Peale tööd läheb tenni või jalutab koju, käib poest läbi, koju jõuan kl. 18-19. Teeb süüa, sööb, loeb uudiseid. Jalutab ehk koera. Vaatab telekat, loeb raamatut, läheb kell 23 magama. Nädalavahetustel magab ehk veidi kauem, koristab, peseb pesu, helistab vanematele või käib neil külas, käib näitusel, vedeleb vannis. Kaks korda nädalas käib keelekursustel ja nädalavahetusel õpib.

Polegi nagu midagi erilist ja midagi salajast kah mitte, aga elu läheb ja aeg kaob. Ja on mõnus ja rahulik ja ei tahaks nagu kuidagi nii keeltekooli ega ka õhtust filmivaatamist P. pärast ära jätta.

Hmm... Taha või ise sellist elu! :)

"Sõbranna" põlgas mind ALGUSEST PEALE sellepärast, et üks alandlik tossike olin, aga ometi hakkas minuga suhtlema.

MA EI MUUTUNUD, OLIN KÕIK SEE 13 AASTAT ÜHESUGUNE.

Nii et on KOHATU öelda, et täiesti mõistetav, miks "sõbranna" minuga nii käitus.

----
Sinu kommist loeb välja, et ma suhtlemise käigus muutusin või tulid välja nüansid, mida "sõbranna" ei teadnud.

Ei olnud nii.
"Sõbrannal" oli kohe algul selge, et ma olen üks tossike, keda hea ümber sõrme keerata.

Ta yeadsis väga hästi, missuguse inimsega suhtlema hakkab, aga ometi hakkas.

----
Kas keegi sundis vägisi minuga suhtlema või ?

Kui inimene on sulle antipaatne, tema tossikese olemus ärritab sind, koogutamine ajab sind kohe närvi, kas sa ise omal algatusel hakkad sellise inimesega suhtlema või ?

Olingi toetav. Kui palju kordi mu töökaaslased, endised koolikaaslased ütlesid, et see kole meesnaine või transvestiit või kesksoost peletis.

Mu koolikaaslased üldse ei uskunud, et ta naine on. Tulid küsima, et mis veider mees see on.
Kunagi üks meestuttav mu kodulinnast saatis mulle isegi kirja, et tema sai shoki, mis jube kesksoost peletis, et kust ma sellise leidsin.

----
Alati kaitsesin, et ta on ju naine ja nii tore naine, et välimus ei ole oluline.

----
See, et ma iseennast ei olnud võimeline kaitsma, ei tähenda, et ei ole võimeline kaitsma teist.

Ennast ma ei kaitsnud sellepärast, et tundsin teiste naiste ees SÜÜDI.

Ja uskusin, et kui naised tahavad minu kallal norida, siis nad peavad seda saama.

Niimoodi tundsin, et olen naistele KASULIK, nad ju saavad ennast minu kulul välja elada.
Ma ei tea, kas sa üldse said aru.

Jäta nüüd, mina ei klammerdunud üldse.

Kogu suhtlemine oli "sõbranna" algatusel.
Kokku saime ainult siis, kui "sõbranna" mind välja kutsus.

Mina teda ei kutsunud, teadsin, et ta minu kutsumise peale ei tule.

26 aastat tagasi algatas suhtlemist ka "sõbranna", mitte mina.

----
Ja huvitav, kes need 2 aastat minu külge klammerdus, kui mul peigmees oli ?

Ma just ootasin, et "sõbranna" ise ära läheks, sest ta ei lasnud mul peigmehega olla.

----
"Sõbranna" ju nii väga tahtis, et peigmees ära läheks.
Miks ta siis enam ei taha tühja auku täita ?

----
Sa oled ikka üks väga jultunud naine.

"Sõbranna" oli ju see, kes passis minu kodus 2 aastat nagu klammerdunud vereimeja.

Sul on väga mõnus ilkuda, sinu elus ju midagi taolist juhtunud ei ole.

Täitsa kujutan ette, milline julm, vereimeja jõhkard sa oled.

Milline õelus inimese vastu, keda sa üldse ei tunnegi.
Miks sa nii õel oled ? Kas kodus midagi pahasti ?

See, et "sõbranna" minu külge kaks aastat klammerdus, et mu elu hävitada, see ei ole su arust mitte midagi.

Eks sa ise oled samasugune jõhkard, eludehävitaja, kui sellist aferisti kaitsed.

----
Jah, minu viga oli selles, et ma LASIN enda külge klammerduda, mul ei olnud südant õnnetut ja üksikut naist minema saata.

Minu viga oligi see, et tundsin tänutunnet suhtlemise eest, et kuidas ma nii õnnetu ja üksildase naise ära saadan ---- ma ei suutnud seda teha.

Sinusugune julmur, kes iial kellegi jaoks lillegi ei liiguta, sellest aru ei saa.

No nüüd on vist rahuldus käes, kohe nii pikalt-laialt said JÄLLE oma sõbrannast kirjutada, kes mitte kedagi siin ei huvita.
Pidi ikka tore ja meeldejääv inimene olema.

Kõik on väga huvitav ja peegeldab meie naiste kõigi elu.