no vat ei narrita midagi neid tüdrukuid, kes pisut poisilikud välja näevad. neid poisilikke tüdrukuid märkavad teised tüdrukud, need, kel poistega eriti asjaks ei lähe ja poisid neist eriti vaimustuses pole või on nad ise passiivsed.
sellised erandlikud kahekesi koos tunnevad end aga hästi, neil areneb lähedane suhe, kuni nad siis kas jäävadki kokku kauaks ajaks või siis üks osapool leiab vastaspoole ja loob pere. täiesti loomulik, et mahajäetu elab seda rängalt üle, täpselt niisama nagu mehe-naise suhtegi puhul. isegi rängemalt, kui mahajäetud naisel juhtumisi on suundumus omasoolise suunas. sel juhul ongi probleemiks leida samaväärset omasoolist seda tühja kohta täitma ja see võibki jääda eluaegseks täitumata otsinguks, kuna loomulik on, et vastassoolised otsivad teineteist tavaliselt.
P on omasooihar, sest muidu poleks mehed igavad ja muidu ei halaks ta aastaid taga seda ainsat naist, kellesse ta armus, kuigi nimetab seda tunnet sügavaks tänutundeks.

Vaata, "õpetaja"! Kirjutada oskaval inimesel on palju tülikam vigaselt kirjutada, sest õigesti kirjutamine tuleb automaatselt. Keka ja töpa olid sinu intelligentsuse määramiseks. Ainult eriliselt juhm ei taipa mis ained need koolis laste keeles on.

on P kooliõpetajast tädi äkki?

tundub tõesti olevat. Kus on veel a, c, g, h, jne?

Vean kihla, et nüüd kaob P tükiks ajaks ära. Nii nagu ikka ta on kadunud kui valed välja on hakanud tulema.

Lapsed jah ütlevad keka ja töpa,aga täiskasvanud inimene ütleb kehaline kasvatus ja tööõpetus.Oh jumal tänatud mu intelligentsusega on kõik korras. Ma olen P-st noorem ,niiet tema tädi ma kahjuks ei ole. Ilkuge nüüd P kallal edasi, mu kirjaoskamatus ei puutu teemasse.

Kuule m, sina oled P. Püüad vigaselt kirjutades ennast varjata, aga sinu kirjutisi lugedes kõlab samasugune dementse vanainimese kumisevalt kuri/tuhm hääl.

"m" ja "P" on kuidagi väga sarnase suhtumisega. Mõlemad rõhuvad sellele, et LAPSED jah räägivad nii, aga täiskasvanud mitte, või siis, et keskealised ju nii ei räägi, ega nad pubekad ole...
On ju sarnasus.

Mina leian, et mõni laps võib rääkida väga täiskasvanulikult ja mõni täiskasvanu väga lapselikult ja kumbki pole halb.
Mida kauem suudab inimene hoida LAST endas elavana, seda parem kõigi jaoks, eriti inimese enda jaoks.
Töpa, mata, keka, füssa või ükskõik, mis, on igaljuhul parem, kui erilise peensusega püüda rääkida võõrkeelseid sõnu, ilma isegi aru saades, mida need sõnad tähendavad.

Erialane tööpõlgur
Erialasele tööle peab minema kohe peale lõpetamist või siis mõne aasta jookul, hiljem oled oma kvalifikatsiooni kaotanud.

Proovisin küll, aga konkurents oli, siis tegin lihttööd sedasi. Ja julgusest jäi puudu, kartsin, et pean kohe kõike oskama. Ei olnud endas kindel.

Teistele
M ma ei ole.

Kuidagi kummaline on see, et kõikidelt oodatakse kirumist ja mahategemist.

Kui keegi midagi positiivsemat ütleb, siis see ei saa enamuse arust võimalik olla.

Ise arvan, et õpetada lapsi üle laipade minema ja kõike kellegi arvelt saavutama ka õige ei ole.

Minusugune tossike on teine äärmus.
Kumbki ei ole õige.

Mis su meelest siis vale on ?
Peigmees oli reaalselt olemas, "sõbranna" ka, kõik see toimuski kahjuks reaalselt.

Keskealine naine ei saada teisele keskealisele 40-ndaks juubeliks sõnumi SA OLED RÕVE VANAMUTT.

See rohkem 13 aastase tüdrukutirtsu rida.

Samuti ei korruta, et küll sul on vanamuti hääl ja seda palju kordi ning ise sealjuures mõnules.
On see siis tõesti normaalse keskealise jutt ?

Näiteks mu meelest ei olnud "sõbrannal" ilus hääl viisakalt öeldes, aga ma ei hakanud talle seda ju ütlema.
Madal ja labane ju.

----
Muide minu tädi just nimelt KIITIS oma õpilasi taevani.

"Sõbranna" ei olnud poisilik, vaid mehelik. Seal on suur vahe.

Ja teised naised teda omaks ei võtnud, täpselt nii nagu mindki.

"Sõbranna" lihtsalt ei istunud teistele naistele, mina samuti mitte.

Kas "sõbranna" puhul oli asi ainult välimuses või välimus ja olek kokku, seda ma öelda ei oska.

Naised tunnevad vaistlikult lesbid ära ja nendega tõesti seltsida ei taheta. Miks sa teie lesbindust(õigemini sõbranna oli ilmselt bi) nii visalt salgad?

Miks sa korsitajatöö ja palga kohta ei vastanud?

ausalt see pole üldse oluline, kas su sõbranna oli poisilik või mehelik, pole oluline, kas ta ütles sulle, et oled rõve vanamutt ja üldse, sinu probleem polegi oluline. See on sinu pisike isiklik probleem.
Kõigil meil on omad probleemid ja see, kuidas sina siin nurud meie tähelepanu, et siis lahterdada, kes kuidas sinuga sobivalt EI käitu või EI saa aru sinust just nii nagu SINA tahad, tead, see on tülgastav.

Sinu teema on ammendunud, sinu jutt rikub hea päeva lausa ära ja no ausalt, ei huvita ainuski su sõna enam.
Olen sulle senini kirjutanud häid soovitusi ja elutarkusi, mis on paljusid aidanud rasketest seisudest välja tulla, aga ainult sinule ei sobi miski, sina tahad olematut, sina tahad vaid kiuksuda. Sa loodad, et ometigi keegi kukuks koos sinuga su sõbrannat materdama ja sind ülistama...

No ausalt, mul on kahju oma ajast, mul on kahju sest jõust, mille olen heast tahtest sulle lihtsalt kinkinud, aga sina ei pea seda millekski.

Ja mitte üksi mina.
Kui paljud siin muide!!!!
Milline tühi tuule tallamine, milline ajaraisk!!!
Kahju, sest sa oled lootusetu juhtum.

Või teed sa seda meelega nii, et maksta kätte su oma vildaka elu eest kõigile teistele, kel on sinu arust pisutki paremini läinud.

Sõbrannat ju sinu mure ei koti, aga kuskil peab end sellest vihkamisest maandama, kuskil peab saama oma valu ja lolluse eest tagasi teha ja nautida oma üleolekut.

Su käitumine kisub kuritegelikuks lausa, kus hakatakse suvalt kätte maksma omaenese piinade eest täiesti süütutele inimestele ja ei tunta seejuures end kuidagimoodi süüdi. Hoopis tuntakse, et nii ongi õige, sest hääleke peas käsib nõnda ja kätte on vaja maksta....olgu kellele tahes siis...

Hüvasti, P, mina end sinu pisikese probleemi pärast rohkem ei vaeva. Sinu enda valik - kas tahad elada enda rõõmuks ja muudad teadlikult oma suhtumisi ja hoiakuid, või tahad jäädagi sõltlaseks sõbrannast, kuni surm teid lahutab.
Valik on sinu, sa kättemaksuhimuline ja jäärapäine hing.

Miks sa mind sõimad ?

Ei olnud mina öelnud "sõbrannale" mitte ühtegi halba sõna, isegi mitte siis, kui peigmees oli juba ära läinud.

Ja ei olnud mul plaaniski seda peigmehe äraajamise ja muid ebameeldivaid teemasid üldse puudutada, kui "sõbranna" oma mõnitamise ja ilkumisega seda mitu aastat peale lahkuminekut provotseerinud ei oleks.

Kust otsast ma jäärapäine olen, olin niigi väga kaua aega leplik.

Leian, et mul on ikka ahvikannatus, ikka nii kaua kannatasin "sõbranna" mõnitamist, enne kui midagi lõpuks öelda söandasin.

Sa ilmselt oled samasugune teiste ärakasutaja ja üle laipade mineja, sarnane kaitseb ikka sarnast.

Õelutse edasi, kui see sulle mõnu pakub.
Head õelutsemist, uha edasi uusi sõimukomme, sõima nii kuidas jaksad, sõimata kannatajat on ju nii tore.

Kättemaks on ju ainult sinu haiges peas.

Mitte kellelegi ei ole võimalik ju mitte kuidagi kätte maksta. Nii et ära fantaseeri.

Ennast ära kasutada ja endale pähe astuda lasevad ainult minusugused tossikesed.

Kuidas sinu haige aju kättemaksu näeb ?
Hakkan "sõbrannaga" kaklema või ?
Ma saaksin ju haledalt peksa, see naine on füüsiliselt minust palju suurem ja tugevam.

----
Ühesõnaga mind võib igapidi ära kasutada, mulle pähe istuda, mu elu ära rikkuda ning pärast irvitada.

Aga mina ei tohi hiljem mitte midagi öelda.

Nojah, ega tossikesed ei tohigi midagi öelda.

Nõrgad ja tossikesed on alati süüdi.
Kavalad aferistid süütud. Elu seadus.

Kui ma ka näiteks olen lesbi, siis see naine ei ole absoluutselt minu maitse, füüsiliselt on ta mulle kogu aeg ebameeldiv olnud, aga ma EI OLE ju mees, mulle EI olnud inimese välimus tähtis, kellega suhtlen.

Ma näiteks seda naist füüsiliselt puudutada ei tahtnud, kuidagi vastik oleks olnud.

Täpselt samuti minu välimus ei ole sellele naisele kunagi meeldinud ja mina ei meeldinud ka.

Soovin SUHELDA.

Ja kunagi olude sunnil magasime ühe öö ühes voodis, mul oli küll vastik tunne ja usun, et "sõbrannal" oli samuti.
Ma ei soovinud mitte mingit füüsilist lähedust temaga, tema minuga ilmselt ka mitte, ma arvan.

P-le:

Mida sa oma jutuga saavutada tahad, on sellele halale ka konkreetne eesmärk olemas?

Palun hästi lihtsat vastust, lihtlausetega, veel parem, kui soovid-eesmärgid oleksid punktidena, ideaalis lausa tähtsuse järjekorras välja toodud.

Praegu vastasin lihtsalt kommidele.

Kuidas sa ometi aru ei saa ?

Probleem on ju selles, et "SÕBRANNA" HÄVITAS MINUL VÕIMALUSE PEREELU ELADA.

Kui peigmehe lugu ei oleks olnudki ning "sõbranna" oleks sisse mehele läinud ning minuga suhtlemise lõpetanud, SIIS SEL JUHUL EI OLEKS MINGIT PROBLEEMI.

Häda ongi selles, et minu elu hävitas. Mõistad ?

Parandan.
Mitte sisse, vaid siis.

mina siivitaks siiski Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda.

mida te üldse seletate selle poolearulisega, kes laieneb nagu hallitusseen seal, kus ennast regada pole kohustuslik. vahel on ta mees, vahel naine, endal ka vist ammu sassi läinud, kellena kus esineb. kirjapilt paraku reedab, et jälle seesama peast põrunud troll laamendab.

seda ka veel, et teema venitamiseks kirjutab ta ise endale vastulauseid ja siis vaidleb iseendaga. tegu pidavat olema 60+ peast nikastanud vanamehega, kel mingi haiguse tagajärjel pidurid olematud.

Jälle demonstreerisid sa ilmekalt, kui valesti kirjutatust aru saad.
Tead kirjutas sulle südamest, tuntava pettumusega su mõistmatusest. Ta kiri väljendab paljude sulle kirjutanute tundeid ja mõtteid, kes vähemasti kunagi varem sulle kaasagi tundsid ning on üritanud sind su kinnismõtete küüsist välja aidata. Eks kaastunnet ole veelgi järel, ainult et see on peidus pettumuse ja pahameele alla, sest sa pole mitte ühestki nõuandest hoolinud
Aga mida sina välja lugesid? - "Miks sa mind sõimad?" "Õelutse edasi, kui see sulle mõnu pakub."

Ootan endiselt vastust.

P-le:

Mida sa oma jutuga saavutada tahad, on sellele halale ka konkreetne eesmärk olemas?

Palun hästi lihtsat vastust, lihtlausetega, veel parem, kui soovid-eesmärgid oleksid punktidena, ideaalis lausa tähtsuse järjekorras välja toodud.

(Mingil põhjusel polnud võimalik eelmist kommentaari pikemalt, kui kasti sisse mahtus, kirjutada.)
Küsid - "Kust otsast ma jäärapäine olen" ja seostad oma praeguse käitumisviisi kannatlikkusega, mida sõbrannaga suheldes tundsid.
Sa oled kas jäärapäine, sest keeldud endast sõbrannaga seostamata rääkimast, või oled puuduliku arusaamise võimega, sest ei suuda mõista, et sind tahetakse aidata vabanemaks sõbrannaga seotud sundmõtetest.
Sulle kirjutatakse sinust, praegusest sinust, aga sina vastad, nähes ennast sõbrannaga seotuna. Sulle on korduvalt pakutud, lausa palutud, et räägi oma praegusest elust, aitab sellest sõbrannast ja minevikus tuhnimisest. Aga sa ei jäta sõbrannateemat, muudkui jahud sellest edasi. Oleks veel, et edasi, kuid sa kordad ennast lõpmatult.
Miks ei taha sa siit leida virtuaalsõbrannasid, kellega vestelda kõikvõimalikel muudel teemadel? Kui sulle ei meeldi tunnistada või ei suuda sa mõista, et su mõtlemine on kinnikiilunud, nihestunud või pole kunagi olnudki tavapärane, siis on see isegi mõistetav. Ärme siis analüüsi su käitumist. Aga selleks peaksid sa osaline olema muudel teemadel vesteldes. Sina aga tood ise iga kord sisse enda ja sõbranna. Kas siis praeguses ajahetkes tõesti ei leidu midagi, mis sulle huvi pakuks ja seda positiivses mõttes? Need negatiivsed kommentaarid või ka sinu tehtud teemad, kus kurdad küll eestlaste vaenulikkuse üle kaasmaalastesse või kus leiad alati vaid halvustamisväärset ning seda siis ise veelgi suurendad, ei ole toredaks vestluseks (sõbrannatamiseks) sobilikud.
Mõtle nüüd rahulikult järele, kas tõesti ei leidu sinu jaoks ühtegi neutraalset (sõbrannavaba, negatsioonita) teemat, mille üle siin arutleda võiks.
Kui sa midagi välja ei paku, siis järelikult sind muu ja eelkõige positiivsed jututeemad, ei köidagi. Või oled jäärapäine ning kiusu pärast ketrad vana asja edasi ning uutest vestlusteemadest keeldud.
Kui mu kirjale vastates taas sõbrannast ja peigmehest kirjutad, siis tõestad sellega vaid oma puudulikku arusaamise võimet või siis jäärapäisust; võimalik ka, et mõlemaid korraga. Kusjuures ka vastamata jätmine näitab sedasama. Kui ka vaid ühe teemakese suudad välja mõelda, mis sind köidaks, oleks juba edasiminek.

Mida te ometi sellele sundmõtte küüsis psüühiliselt haigele pikalt kirjutate?