Mis lugu sul seal eriti meeldis, palun kirjelda lähemalt?

Raske nii kirjeldada.
Seal oli lahti seletatud süütunded, miks inimene täiskasvanuna nii käitub ja teisiti ei suuda.
Samuti, kuidas lapsena on inimene hakanud uskuma, et ta on teiste ees süüdi ning ei ole midagi väärt ning täisealisena hakkab oma õnne hävitama, sest usub, et ta ei ole seda ära teeninud.

Et meelega teeb oma elu halvaks, kuna usub, et nii peabki.

See raamat anti mu vennale, kuna vend samuti komplekside ja süütunnete küüsis ning usub, et ta ei ole õnne väärt.

Ise leidsin raamatust palju sarnasust oma elu ja mõtetega.

Kas sa sellest raamatust midagi õppisid ka? Näiteks seda, et jäta minevikus elamine, seda sa enam ei muuda?

No kuule, otsida ja lugeda raamatuid selleks, et leida sealt endale õigustusi, tõmmata paralleele endaga ja istuda ning halada, kuidas see kõik ei lase sul elada...noo..?!
Parem leia raamatuid, mis õpetavad, kuidas vabaneda nt kasvõi süütunnetest, enese madalamaks pidamisest ja sellest, et iga inimene väärib õnne. Küll igaüks omanäolist, aga ikkagi õnne ja hingerahu oma ellu.

Süütunded on KÕIGIL meil. Kasvõi juba lihtlabane häbistamine, ja seda meist on igaüks küll tunda saanud, tekitab mingil määral süüdioleku tundeid. No ja mis siis, ega sellepärast elu seisma jää. Tuntakse häbi, tuntakse end süüdi, seeditakse olukorrad läbi ja minnakse edasi.

Tundub, et sinu kodus oli kole elada, sinu vanemad tegid lastele meeletult halba, ainult peks ja alandus ja mõnitused....ja seda igal hetkel.. Muidu pole võimalik, et NORMAALSE psüühikaga lastest mõlemast kasvavad mingid hädakad, kes elaksidki nagu vaid selleks, et terve oma elu kramplikult ahastada, kuidas süütunded neid moonutanud on?

Su vanemad olid ju lausa kurjategijad sel juhul, muidugi, kui te vennaga üldsegi normaalsetena sündisite siia ilma.
Ja palun ära hakka rääkima, et emake, õnnetuke, kartis küüditamist ja tea, mida veel, et kõik sellest ja puha ja isa oli hea, hea.
Mida juttu.
Anna andeks, ei taha ülekohtune olla, aga
olen samast ajajärgust ja tean ka ühtteist.
Oli probleeme igasuguseid, ei eita, aga no sinu lapsepõlve aeg oli maha rahunenud juba ammugi.
Anna veelkord andeks, aga seepärast peavadki lapsi saama TERVED isendid, et inimkond ei manduks.

Moosimadu
Nii mõnigi asi sai tänu raamatule selgemaks.
Enda käitumisest saan aru.

Aga selle naise käitumise selgitamiseks tarka raamatut ei ole leidnud. Ta vist nii haruldane juhtum.

Sain muidugi aru, et selline käitumine hävitab elu, aga peigmees oli siis juba läinud ja abort tehtud.

No
Isa ei öelnud midagi pahasti, isa sai ise samamoodi kodus verbaalselt vastu päid ja jalgu.
Isa sai kogu aeg õiendada.

Hoplaa! jälle "see naine" sujuvalt teemasse toodud, samas küsimusele vastamata!
Sa oled priima manipulaator, P!

pole ta midagi siin haruldane juhtum,selliseid on küllaga,sinu peas on ta ainult juhtum,muidu pole temas midagi erilist,mille üle imestada juba 3ndat aastat

Moosimadu, sa pole enam selles teemas teretulnud! Palun mine levita oma pseudoteadust mujal!

Huvitav, et sellistest inimestest psühholoogilisi raamatuid eriti ei kirjutata.
Võiks ju ka põhjalikult selgitada nende arenemislugu, miks sellisteks muutuvad jne.

Vaba maa, vaba foorum. Teemaalgatajal on õigus mind ignoreerida, mul on õigus kommenteerida.

samamoodi nagu sind on su ema kasvatanud kummardama naisi,samamoodi on ka tema poolsoojad vanemad kasvatanud temast sellise jõletise,kõik on kinni kasvatuses,selleks nüüd küll raamatuid vaja pole

Samas raamatus, mida väitsid end lugenud olevat, "Kujuteldavad kuriteod", on ka selle naise veidruste tagapõhjast jutttu, aga see raamat on liigitatud eneseabiraamatute hulka, seega oleks sa pidanud sealt endale midagi kasulikku leidma, midagi, mis sind praegu juba kolmteist aaastat peas olnud kotist vabastaks. Leidsid sa midagi sellist ka? Kas üldse otsisid?

P., kui sa leiad vastuse küsimusele, miks see naine nii käitus ja oli, kas sa siis hakkad oma elu edasi elama?

Seda kommi ma ei kirjutanud, aga muigama ajas küll.

Usun , ma muigasin ise ka seda lugedes ja kui sa ei taha, siis sa ei vasta mu kommidele - nii lihtne ongi.

Moosimadu
Kus ? Juttu seal enamjaolt süütunnetest.
Midagi taolist, mis selgitaks naistuttava käitumist, seal ei ole.
Peamiselt jutt ennasthävitavast käitumisest.

Ang
Ma usun küll, et hakkan. Neid vastuseid olen otsinud juba 13 aastat.

Aga ma ju ei kirjutanud seda kommi, keegi tegi pulli, täitsa naljakas komm oli.

No ja kas sa kahte asja korraga ei oska teha - ise edasi elada ja tõde otsida?

Selles raamatus räägitakse, mis mõjutab lapsi nii, et nad täiskasvanuna käituvad ennasthävitavalt, õige.
Aga su naistuttava käitumine - kirjeldus põhineb su enda kirjeldustel- klammerdumine "endast alama" külge ja loobumine niininmetatud edukate seltskonnast on samuti ennasthävitav.
Sa otsid vale asja.

Lapsena isa vägistas mind. Ma otsin tõde, miks see nii oli ja nii pidi minema.

P-le on copycat tekkinud ja tundub, et mitte eriti sõbralik.

P-le sattus puhtjuhuslikult täitsa õige raamat kätte, aga kuna ta ei otsi raamatust lahendust enda probleemidele, vaid ikka selgitust sõbranna tegudele, siis pole raamatust ka kasu. Kui P püüaks enda elu selle raamatu põhjal analüüsida, siis võiks sellest raamatust isegi abi olla. Kahjuks seda ei juhtu kunagi.

Appi, ega "sõbranna" siis ometi ei loobunud edukate seltskonnast.

Ta väga - väga püüdis ja pingutas, et nende seltskonda pääseda. Tegi kõike, mida vähegi suutis, et pääseda enesekindlate naiste sekka, aga NEMAD EI TAHTNUD TEDA OMA SEKKA.

Näiteks hakkas mõnusate naiste seltskonnas minu üle naerma, püüdis kangesti äge olla ja nende poolehoidu võita.

Kas sul päriselt jäi mulje, et "sõbranna" ise loobus edukast seltskonnast ?
Edukad põlgasid ta ära ju.

Ang
See käib mulle üle jõu jah.

Mh
See raamat anti mu vennale, ju hea sõber andis talle, aga vennal mehena ju häbi lugeda eneseabikirjandust.

Meie vahe oligi, et ma isegi ei üritanud edukate naiste seltskonda pääseda.
Olin kindel, et ma olen nii vilets ning sinna ei sobi.

Otsisin just selliste naiste seltsi, kelle teised naised ära põlgasid.

"Sõbranna" puges lausa nahast välja, et pääseda ägedate naiste kampa. Igasugu trikke proovis, püüdis nendega juttu teha, nendega koos naerda, nende meele järgi olla.

Aga ägedad, edukad naised ei võtnud teda oma punti.

Muide peamine meetod oli minu naeruvääristamine, millega ta püüdis pälvida teiste naiste heakskiitu ja nende sekka pääseda.

Kõik katsed läksid tal luhta.

jätaks ehk juba selle P oma elu elama.
las mõtleb aga sõbrannakese sõnade üle ja kujutab ette oletatava suure armastuse reetmist iseenda poolt, aga teise käsul...
olen siin üsnagi sõna võtnud, aga kui asi ei edene ei nii ega naa, siis, mida värki siin kulutada oma energeetikat. saad veel mõne viiruse sappa ja proovi siis puhastuda.
täiesti tunne juba, et jooksed peaga vastu seina, saad juba ise haiget rohkem, kui asjaosaline-teemataja ise saanud ongi.
pole vaja end kulutada, muud paremat ja targemat teha kui palju.
head teed, P, ela, kui jaksad ja kui ei jaksa, siis..., aga sihuke suhtlus sinuga tekitab agressiivsust ja vaimuhäireid. sa oled sama järjekindel maniakk nagu su emagi, kes sind segi kammis, kes su venna segi kammis...ja nüüd jätkad sina sama mustrit meiega siin. mul igatahes juba lambike peas vilgub kuidagi kahtlaselt ja käsi kisub rusikasse. võibolla on magneesiumipuudus või vaimuvapustus sinu jogast siin.

täiesti usun nüüd, et üks piisk tõrva meepotis võib terve mee s'taks muuta.

Tegelikult võttis su komm täiesti pahviks.

Olen ju palju kirjutanud, et "sõbranna" suhtles minuga häda sunnil, PAREMA PUUDUMISEL.

Tal ei olnud ju mitte kedagi teist võtta.
Meil kummalgi ei olnud.

Kui ta oleks saanud paremaid kaaslasi, siis ei oleks ta iial minuga suhtlema hakanud.
Aga ta ei saanud.

Suhtlema hakkasime 20a. Enne seda olime MÕLEMAD ÜKSINDA.

Olen ikka su kommist jahmunud.

Muide kõik need 13 aastat lootis "sõbranna" lisaks mehele leida endale UUED SÕBRANNAD.

Nägin ju kõrvalt tema meeleheitlikke püüdeid kellegi sõbrannaks pugeda, aga mitte keegi ei võtnud teda oma kampa.

Mina olin see, kes leppis, et teistega suhelda ei saa.

Aga "sõbranna" ei leppinud, ta pingutas edukate naiste jahil nii et veri ninast väljas, aga nood põlgasid ta ikkagi ära.

Ei olnud minuga suhtlemine vaba valik, vaid midagi muud ei jäänud tal üle.

Oeh, ma ikka ahhetan su arvamuse üle.

P. to Moosimadu ja Ang ja Mh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Näiteks hakkas
> mõnusate naiste seltskonnas minu üle naerma
> , püüdis kangesti äge olla ja nende pooleho
> idu võita.

No sõbrannal siis ka madal emotsionaalne intelligentsus sellisel juhul. Inimesed ei võta just väga meelsasti enda seltskonda neid, kes meeldimise nimel oma sõpra avalikult halvustama hakkavad. Väga vale tee kellegi südamesse jõudmiseks. Keegi ei salli alatuid pugejaid. Sinugi kirumised sõbranna aadressil teevad ettevaatlikuks. Kurtsid, et naised ei taha sinuga sõbrustada, aga ma ka ei julgeks sõbrustada kellegagi, kes on nii vihane eelmise sõbranna peale. Hakkaks kartma lihtsalt, kas ma ka lõpuks selleks paljuvihatud "eelmiseks" ei osutu.

P. to Moosimadu ja Ang ja Mh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Näiteks hakkas
> mõnusate naiste seltskonnas minu üle naerma
> , püüdis kangesti äge olla ja nende pooleho
> idu võita.

no tore siis ju. Ainult selline küss, et kuidas sinuni see info jõudis? Kui sa ise ei olnud parajasti edukate seltskonnas seda kuulamas?

ole jahmunud kuskil mujal, ära on tüüdanud.