No kui kumbki ei öelnud, siis ilmselt tegid ise otsuseid. Enamus inimesi on võimelised omama rohkem kui ühte tuttavat korraga. Nii oleks sul võinud olla mees ja selle naisega kah edasi suhelda.

Samas, kui sa ise oled võimeline vaid ühe inimesega korraga suhtlema, siis miks sa eeldad, et peale abiellumist su naistuttav snuga edasi peaks suhtlema? Kas temal siis pole seda va limiiti?

Ja miks sin üllatab, et teistel inimestel aega pole? Sul ka pole ju 10 last, aga arvasid, et KAS suhe VÕI naistuttav.

See naine ju kogu aeg jahus jäta peigmees maha, sõbranna kõige tähtsam.
Aga niimoodi ta iial ei öelnud, et VALI, MINA VÕI TEMA.

Ega ta siis mul valida ei lasnud, peigmees ära saata oli käsk.

----
Mina oleks võinud ju mõlemiga edasi suhelda, ega see mulle probleem ei olnud.
Probleem oli sel naisel ju !!!!!!!!

Mitte kuskil ei ole kirjutanud, et ma ei oleks saanud "sõbrannaga" mehel olles edasi suhelda.
Mulle ei olnud see mingi probleem.
Kust sa selle võtad ?

----
Siin ju tänitati, et olen klammerduja. Nendele vastasingi, et "sõbranna" oleks võinud suvalisel ajal 13 aasta jooksul minuga suhtlemise lõpetada, ma ei oleks mitte midagi öelnud.

Olen tõsiselt üllatunud.

Ma ei ole kordagi öelnud, et ei saa kahega korraga suhelda.
Mul ei olnud ju mitte mingit probleemi mõlemaga rahus suhelda.

Ja olen ka öelnud, et minu suhtlemine "sõbrannaga" ei takista tema pereelu.

Appi, kus hakkas tänitamine, sa oled klammerduja.
Nendele vastasingi, saad aru.

Ma ei ole küsinud sinu poolt teistele antud vastuste kohta. Ma lihtsalt ei saa SINUST aru. Sellest ka ei saa aru, miks sa keeldud psühholoogi juurde minemast.

Ma ju vastangi, et mul ei olnud "sõbrannaga" edasise suhtlemise vastu peigmehe ajal mitte midagi.

Tema aga hakkas mind peigmehest lahku ajama.
Temal oli probleem !!!!

Kui see oleks olnud minu teha, oleks olnud peigmehega edasi koos ning "sõbrannale" edasi hea sõbranna.

Aga kui "sõbranna" ISE oleks otsustanud minuga mitte suhelda peigmehe ajal, ei oleks see olnud mulle mitte mingi tragöödia.

Saad aru, siin pidevalt tänitatakse, et ma olen KLAMMERDUJA.
Neile ütlengi, et ma ei klammerdunud "sõbranna" külge, kui ta oleks 13 aasta jooksul suvalisel ajal otsustanud minuga mitte suhelda, siis ma EI OLEKS TEDA JU KINNI HOIDNUD.

Jeerum, olen nüüd puust ette teinud ja punaseks värvinud.

----
Su kommidest saan aru, et oled millestki valesti aru saanud.

Su komm üllatas mind küll.

Olen ju nii palju kirjutanud, et mehega kooselu minu suhtlemist naistuttavaga ei oleks mitte kuidagi takistanud.

Aga kui naistuttav ise minu kooselu ajal oleks otsustanud suhtlemise lõpetada, ei oleks ka probleemi.

See klammerdumise jutt on mind ära tüüdanud.
Peale peigmehest lahkuminekut jah mõtlesin ESIMEST korda, et "sõbranna" täitku siis seda kohta, mida nii väga tahtis.
Aga klammerdumine ei ole ka nüüd õige sõna.

Mulle tuli meelde "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" ja sealne masendavamast masendav robot Marvin.
Otsisin selle lõigu välja.

"Sa rääkisid sellega?" hüüatas Ford. "Mida sa sellega mõtled?"
"Lihtne. Ma olin väga tüdinud ja masendatud, nii ma läksin ja lülitasin ennast selle sisearvuti lainele. Ma rääkisin arvutiga väga pikalt ja esitasin sellele oma vaatenurga Universumist," ütles Marvin.
"Ja mis juhtus?" sundis Ford tagant.
"See sooritas enesetapu," ütles Marvin ja kõndis kõrgilt minema, tagasi Kullast Südamele.


Kulla P, otsi abi. Psühholoogi abi, nagu Ang sulle soovitab ja tee seda kiiiresti. Kolmteist aastat iseendas marineerimist ja ona sõbrannast kinni hoidmist on sind täiesti katki teinud, ma mõtlen seda tõsiselt.

Ütle nüüd sina, kas ma olen kuskil öelnud, et ei ole võimalik olla mehel ja suhelda sõbrannaga edasi ?

Kohe kindlasti ma nii öelnud ei ole.
Olen just vastupidist öelnud ja palju hurjutada saanud, et mida, kas sa aru ei saa, et kui on pereelu, siis ei ole sõbrannade jaoks aega.

Ei ole ma kuskil öelnud, et mehel olles sõbrannatada ei saa.

Mida sa palvest psühholoogi käest abi otsida arvad?

Miks sa küsimusele vastata ei taha ?

Sina muudkui ütled, et olen klammerduja, nüüd tuleb välja hoopis vastupidine.

Psühholoogi juurde oleks pidanud minema juba 20a tagasi, siis oleks mõte olnud.
Üldiselt olen käinud, olen sellest ka eespool kirjutanud, ei kostnud nad seal mulle vastu mitte midagi.

Väga naiivne arusaam, et psühholoog on kõiketeadja.

Aga kahju, et sa küsimusele vastata ei taha.

Kus ma alles päris alguses sain vastu päid ja jalgu.
Selline hurjutamine ja lausa mõnitamine hakkas.

Et kas sa aru ei saa, kui on pereelu, kuhu siis sõbranna veel mahub, abikaasade vahele voodisse või ?
Oi, jeerum, lausa ironiseerimine hakkas pihta.

Ei ole ma tõesti iial nii mõelnud, et mehel olles sõbrannatada ei saa.
Aga tuleb välja, et paljude arust ei saa.

No ma ei le klammerdumisest midagi rääkinud ja seega ei saa ma aru, miks su vastused mulle klammerdumisest on. Sa katsu ikka joonel püsida, kes sult midagi küsib, eks.

Kui kumbki asjaosalistest ei nõudnud sinult valikutegemist, siis miks sa valisid?

Ja miks sa nüüd psühholoogi ei vali selle lõputu õuduse asemel?

Hahaa, kes nüüd küsimustele mittevastamist tähele paneb, teise silmas pindu .. mäletad vanasõna?

Kui mehega kooselu su suhtlemist selle naisega takistanud ei oleks, siis miks sa mehe minema ajasid? Su sõnad räägivad üht ja teod teist juttu, tundub, et kaks inimest_ sõbranna ja mees - su ellu korraga siiski ei mahtunud.
Ja palun ära hakka oma toonasid lolle otsuseid jälle oma sõbranna kaela ajama, see on täiesti lasteaialapse tase - "tema ütles, tema käskis!" Sa olid täiskasvanud naine ja oma valedes otsustes saad sa süüdistada ainult iseenast.

Psühholoogist oleks sulle palju abi, psühholoog ei ole kõiketeadja, aga sinust on ta targem kindlasti, sest puntras inimeste aitamine on tema töö, ta on seda õppinud.

Muide, sa ei ole vastanud mu küsimusele, et kas sellel eleegial siin on mingi eesmärk ka või komposteerid siin lihtsalt lõbu pärast ajusid?

Psühholoogi juures käisid? Mitte psühhiaatri? Korra käisid ja arvasid, et see vajutab mingit nuppu ja käib klõps või mismoodi? Ja tõesti, 20 aastat tagasi oleks ju võinud, aga see enam ei aita. Vaata ikka ettepoole, mitte pidevalt üle õla.

Ang, kadestan su rahu. Ma tunnen end nagu kosmoselaev, mille Marvin suitsiidini viis...



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 28.10.2014 04.20.

no kui te oma aega ja tundeid siin nii odavalt laiali laotate ja isegi tänusõnu P poolt ei öelda, siis olete küll kõik rumalaks peetud..
Ainuõiged mõtted on P meelest ju sel vaimse häirega P--l endal, ja tõsi ongi, sest keegi meist ei tea, mis üldse juhtus ja kas juhtus..
lihtsalt inimesed ikka ju mõtlevad välja lugusid sulaselgest igavusest ja elamata elust...
kahju muidugi, et te nahast välja rabeldes P--d ei mõista ja mõistmatuse tõttu ka seda mõtteta juttu P lõpetada ei taha.
Tal kindlasti kõige vahvam ajaviide täiesti tasuta kätte!

Moosimadu, oota, küll tuleb rahu ka.

Odavad elud - sinu arvamus. Võimalik, et sul jääb midagi aru saamata. Ja mis siis, kui P-l tasuta ajaviide käes on? On sul sellest kahju?

See, kumb rohkem meelt lahutas, on žürii poolt veel paika panemata.
P on kahemõõtmeline inimene, sellest on küll kahju.

Mina naudin P-le vastajate kommentaare, analüüse :)

mida sa, moosimadu, sest P-st saada tahad? ta on nii kivistunud ja vana inimene, et teda ei muuda miski.

Mis P-l viga su ajusid komposteerida kui sa ise lased seda teha.

Meil kõigil on oma kiiks, laske mul omada isiklikku kiiksu :) Ausõna, kellelegi kurtma ei hakka. Niikui ma öösiti ei maga.

Kui P kirjutab, on õige, kui teised sama kordavad, on susimine.
Sõbranna klammerdus sinu külge, et sind peigmehest lahku ajada. Tegi ta seda kadedusest või mõnel muul põhjusel, kes teab. Oma eesmärgi saavutamiseks ta vassis, valetas ja manipuleeris. Eesmärk saavutatud, kadus tal põhjus sinuga läbi käia.
Sina hakkasid uskuma, et ei tohi peigmehega jääda, sest sõbrannale oleks see valus. Nii tegid valiku, sunnitud valiku sõbranna kasuks.
Sõbrannal kadus huvi sinuga suhelda ja sinul see vastupidi suurenes. Sõbranna pidi täitma ka tühiku, mis peigmehest lahkuminekuga tekkis.
Kas seni kirjutatu vastab sinu nägemusele?
Võimalikke selgitusi, miks sõbranna taoliselt käitus, on olnud siin palju, kordama ei hakka. Seda ainumat põhjust, mis reaalselt ta nõnda käituma pani, ei saa keegi meist teada. Seda ei saa ka P teada. Kõik on vaid oletuste tasandil ja eelduseks on vaid P edastatud olukorra kirjeldused.
P mõistmisvõimega on nagu on. Ei näinud ta läbi sõbranna tegelikke mõtteid ja uskus tolle vajadust P-ga tihedalt seotuks jääda. Ei mõista P ka enamikku, mis talle kirjutatakse.
Algul klammerdus sõbranna P külge, kuid pärast klammerdus P sõbranna külge ja klammerdub siiamaani. Kui mitte selle isiku, siis selle isikuga seotud mineviku külge.
Miks P nii väga pahandab, kui ta klammerdumisest mineviku ja sõbranna külge siin kirjutatakse? See on ju nii. Kui poleks, poleks seda lõputut teemat (teemasid) siin.
P on kirjutanud, kuidas ta tahaks sõbrannasid või naistega lobiseda. Seda võimalust on siin, virtuaalses keskkonnas, talle korduvalt pakutud. On ju antud teemagi tegelikult sel eesmärgil püstitatud, et end üksi tundvaid naisi kokku viia. Mingil põhjusel ei võta P üldse vedu. Ei taha ta ühelgi muul teemal vestelda, lobiseda või arutleda. Ainult see üks teema on talle hingelähedane. Mida muud see siis näitab, kui klammerdumist?
P ei saa kuidagi oma solvumisest üle. Ta küll tunnistab, et oli rumal, et sõbrannat uskus, kuid ei taha võtta endale vastutust selle eest. Oma solvumistundes tahab ta kogu vastutuse oma hilisema ja praeguse nii-öelda elamata elu eest panna sõbranna kaela. Sõbranna oleks pidanud olema targem, väärikam, heatahtlikum jne ning poleks tohtinud temaga manipuleerida.
Samas kirjutab ta sõbrannast kui endasugusest teiste poolt põlatust. Esiteks on juba taoline nägemine võõristust tekitav. Inimesed üldjuhul ei jaga teisi taoliselt "kastidesse" või tasemetele. Suheldakse nendega, kellega on huvitav, kes on sarnased. Et nendega ei suheldud, ei tulenenud mitte üleolekust, vaid huvi puudusest. Ju ei tekkinud ühisosi, mille pinnale suhtlus rajada. Pealegi on kompleksides inimestega üldse keeruline suhelda, sest need näevad tonti seal, kus seda pole.
Teiseks, kui sõbranna leidis ka teisi kaaslasi, kellega tal oli tõeliselt huvitav, miks oleks ta pidanud jätkama suhtlust isikuga, kes oli olnud hädapärane ja pealesunnitud kaaslane? Kas tõesti vaid süütundest, et ta oli kunagi tahtnud P peigmehest lahku ajada ja selle nimel valetanud?
Tõsi, mõni teine inimene oleks põgusat suhtlust jätkanud. Aga P on ju kirjutanud, et sõbranna ei olnud tore, mõistev, heasüdamlik jne inimene. Mida siis imestada, et ta hiljemgi valusasti ütles ning ebameeldivast minevikust eemalduda tahtis? Täiesti tavapärane käitumine ühe hoolimatu inimese poolt.
P kirjeldused sõbranna kohta, eriti tutvuse algupoolest, ei lase küll eeldada, et too naine oleks võinud hiljem kuidagi leebemalt ja heasüdamlikumalt käituda, pigem just nii. Ei mingit mõistatust või suurt imestust, igati mõistetav. Mõistetav ei tähenda, et ka õigustatud. See on hoopis teine asi. Minu mäletamise järgi pole keegi siin sõbranna tegusid õigustanud. Jah, neid on püütud selgitada ja tausta muutes (P kirjeldus ei pruugi ju objektiivne olla) ka leebemaid selgitusi välja pakutud, kuid keegi pole kirjutanud, et P kirjeldusele vastav sõbranna käitumine oli hea ja ilus. Seda pole olnud, kuid P näeb pidevalt vastupidist. Ta kohe tahab asju sellistena näha, et saaks aga jälle uuesti oma pahameel, solvumine jm negatiivne sõbranna suunas kirja panna. Tõsine klammerdumine, negatiivse märgiga, kuid ikkagi klammerdumine.

no tore siis ju. Murphykas - Kui teil on haamer, meenutavad kõik asjad naelu. Peega võib vestlust alustada mis iganes teemal nähtavasti, aga ma olen raudpolt kindel, kuhu ükskõik mis teemal vestlus suundub ja lõppeb, sõbranna ..., sõbranna :(, sõbranna. Nagu see "vanilja, vanilja, vannniljaaa" reklaamiklipis - aga meil on ju kõik erinevad: "vanilja, vanilja, vanilja, vannniljaaa".

P, sul on minu meelest kaks võimalust, kui sa ei taha järgmised aastakümned samamoodi veeta nagu praegu: (1) otsida endale hea psühholoog ja püüda tema abiga vabaneda sellest, mida su ema sinuga tegi (s.t loobuda teiste inimeste analüüsimisest, vaid keskenduda endale) või siis (2) proovida hakata usklikuks (sa paistad piisavalt kergesti mõjutatav selleks) ja liituda mõne kogudusega. Sest nagu ma olen kuulnud usklikke ütlevat, jumal armastab kõiki.

Kuidas te kõik aru ei saa? Too alatu naine manipuleeris minuga osavalt. Kui temalt küsisin, kas oleme sõbrannad, siis põikles ta osavalt vastusest kõrvale ja nii manipuleeris ta ka minuga. Olin noor ega saanud veel aru.

Samamoodi keeras ta ümber sõrme ka peigmehe, sest ta on selles väga osav. KUi temalt midagi küsida, siis ta keerutab, kaldub teemast kõrvale ega anna konkreetset vastust. Ta laskub hoopis teise teemasse ja lõpuks läheb mul küsimus meelest.

See täna hommikupoole mu esimene komm siin.

Ma ju ütlesin, et "sõbranna" NÕUDIS, et peigmehega suhtlemise lõpetaksin.

Nii ta ju ei väljendanud, et vali.
Ütles, et jäta peigmees maha, leiad parema, peigmees vaimuhaige.

KÄSK oli peigmees maha jätta.

Ega siis "sõbranna" ei jätnud mulle võimalust valida, jätta või mitte jätta.
KÄSK OLI PEIGMEHEST LOOBUDA.

Niimoodi ta küll ei väljendanud, et vali, mina või tema. Nii TOTAKALT ta öelda ei riskinud.
Niimoodi öeldes oleks ta ennast ju päris lolliks teinud, see on ju jube nõme ütlus ja üldse ei sobi.

Ütles, et jäta peika maha, ta on vaimuhaige, leiad parema, mis ta sulle helistab, kas teisi naisi ei ole.

See pole miski käsk, vaid soovitus, ehkki muidugi mitte siiras.

Keegi ei keelanud ju "sõbrannal" kõik need 13 aastat teisi kaaslasi leida, samuti ei käskinud keegi minuga üldse suhelda.

Minuga suhtles naistuttav nii kaua, kuni ta EI olnud eluga rahul.
Kui tal armastust ei olnud, oli ta väga rahulolematu ning paaniliselt otsis.

Kui ta armastatu leidis, siis mind ei olnud enam vaja.
Uus sõbranna tekkis nats hiljem.

----
Huvitav oli see, et ükskord kurtis mulle (kuhu nüüd risti pean tegema ! ), et uus sõbranna klätsib teda, sest olevat haiguse saanud ning süüdistab, et "sõbranna" meelega nakatas.

Vot siis jäi küll suu lahti, sest naistuttav mulle oma asjadest üldse ei rääkinud. Ju siis ta väga püüdis uut sõbrannat leida ja oli üdini pettunud.

Kui näiteks mina oleks uue sõbranna kombel nii käitunud, siis oleks naistuttav pannud oma peenikest naeru, ehhheee, ihhhiii, pugeja, haledusehunnik.

Õudne on see ikka vahetegemine.
Mina olin ju selle naiste meelest madalamas kastis.

Ei olnud soovitus, vaid KÄSK.
Ta käis nagu uni peale, pidas pikki loenguid ning enne järgi ei jätnud, kui peigmees oli läinud.

Tal oli KINDEL PLAAN meid lahku ajada. Ega ta siis muidu kaks aastat oma elust minu pool ei oleks passinud, mina ju teda kaaslasena ei huvitanud.