Lugu on siis selline, et arst ütles et reaalselt suren ära (!!!) kui end ei liiguta ja söömist ei piira. Ometi ei ole isegi see mulle piisavaks stiimuliks et lõpuks jooksma minna, mõtlen kogu aeg et homme lähen jne, lükkan edasi. Vahepeal olen enda peale vihane, sest tean, et kui ma ei lähe siis mind enam varsti pole, aga lihtsalt ei viitsi ja diivanil telekat vaadata ja präänikuid ning kartulikrõpse süüa on tore. Olen motivatsiooni netiavarustest otsinud, aga ei midagi. tahaks elada aga mõte jooksma minekust on nagu vabatahtlikult enda avalikult piitsutada laskmine kusagil linna keskväljakul. tean, et seda peab tegema, et ellu jääda, aga ei taha seda pragu teha, vaid mingil hetkel tulevikus. paraku ei tule seda hetke vist kunagi. Mõned ilmselt arvavad et ma ei väärigi ellu jääda sest olen laisk emis ja vaalaskala, aga ma ise tunnen, et suudaksin kui teaksin vaid kuidas. Palun aidake mind.

Joosta sa vaevalt jõuad, alusta kõndimisest, liikumisest, liigutamisest. Võib ka kodus võimelda.

Kõigepealt kui vana oled, kas koolis lastakse sul nii viilida.

Mine ikka ujuma ja kõnni kasvõi vees! Vóta topelt ujula aeg! Joo petti! Kasvõi see aitab, kui oled spordisaalis teiste seas ja liigutad vähe jood vett, sest sel ajal sa ei söö ja sinna minek ja tulek hoiavad samal tasemel, mis on! Kui tahad alla võtta, siis pead tasapisi rohkem liigutama!Inimene peab sööma nagu pops, mitte nagu mõisnik!

No, mis teha, kui sa: "ei taha seda pragu teha,", ahh?

Kas veel kuhugi teemasse oma tobeduse püstitasid?

Joosta? Ei tohi joosta, kui on selline ülekaal, et juba arstki hirmutab.
Body&mind trennid sobivad algatuseks: jooga (on palju erinevaid liike, füüsiliselt kergeid ja väga raskeid), pilates, bodybalance...

Kui vana Sa oled ja palju kaalu on?