to Teemast eemal, aga ...
Väga hästi, lühidalt ja tabavalt õeldud.
Tänapäev on näidanud, et haridus pole mingi määraja, mats saab ka kõrgharidusega olla (teine kord isegi rohkem).
Ise olen keskeriharidusega, ja suudan näiteks teenindavatesse töötajatesse lugupidavalt suhtuda (mitte, et ma teistesse ei suhtuks),kuna olen ise seda tööd teinud, tean mida nad tunnevad ja millist vaeva nad nägema peavad, selleks et saada palka (mis Eesti mõistes kulub vaid maksudeks). Võin 100%-liselt õelda, et ma pole üheltki teenindavalt persoonilt ühtki halba märkust saanud. Kõik naeratavad ja on rõõmsad. Kui on viivitus (mis neist ei sõltu), siis tuleb aru saada, tema on vaid selle kõige (mis iganes olukorras) vahendaja.
Samas mu abikaasal on vaid 9 klassi haridust, õigekiri õige harva tal vajab parandust, tööd teeb austuse ja lugupidamisega kliendi ja töö ees (ehitaja). Tänaseks edukas ettevõtja, mida iga teine kõrgharidust omav inimene ei saa õelda. Ei ole meid ka "hea otsaga välismaal" õnnistatud, kui keegi nii peaks arvama. Endal peab olema tahtmist ja osavõtlikust elus edasi liikuda, kindlasti peab olema avatud uutele asjadele (mis iganes) ja aus peab olema. Eneseväärikuse säilitamine ei tee ka paha (aga paljud, kel raha hakkab silme ees virvendama, unustavad selle).
Mina pean isklikult rohkem lugu neist, kes teeva tööd armastuse ja austusega, mitte neist kes oskavad ülikonda kanda ja palka vastu võtta, ise samas mitte midagi tegemata (osad poliitikud näiteks, mitte kõik)
Ja lõpetuseks teemast...Norras vanasti oli kohalik suits kõige odavam (jube pahn suitsetajate arust), maksis 55.-nokki, ehk 110.-eeki pakk. Täna selle suitsu hinda ei tea, aga tean, et marlbro maksab 85.-nokki, ehk 170.-eeki (vanas vääringus).