Fondihalduritel õigus. Need röövsambad mis tehti oleks algusest peale pidanud teisiti tegema. Siis poleks olnud alla 3% aastatootlust. Mujal maailmas on normaalne, et pensionifondi pikaajaline tootlus on üle 10%. Mis siis oleks parem lahendus kui praegune reform?
1) Riik loob teise samba, mis pakub konkurentsi pankade omale ning ei lase neil ahnusest hulluks minna.
2) Seaduses tuleb kehtestada fondi ülalpidamiskulu mis on kulupõhine, põhjendatud ning minimaalne. Seal peab olema garanteeritud tootlus. Pensionifond toodab raha investorile mitte vahendajatele. See on täiesti ok, kui jääbki ainult riiklik teine sammas.
3) Kuna teise samba maht on üle viie miljardi, saab riik sõlmida lepinguid OTSE indeksite ostmiseks ning see lööb hinna väga suurelt alla. USA' s saab isegi tavainvestor oluliselt paremaid hindu kui meie siin saame. Seega riik saaks veel paremad tingimused. Me räägime tingimustest mis on 100 ja rohkem korda paremad kui praegused tingimused. Isegi tavainimesed saavad 80 korda paremad tingimused. 1,2% maksimumi asemel tohib aastane kulu olla 0,012% fondi mahust.
4) Riik peab lõpetama kõik PPP projektid kus mängitakse rahavood ärikate kätte. Kõik PPP projektid kus on riigi poolt garanteeritud rahavood peavad olema eelkõige rahastatud teisest pensionisambast. PPP projektid peavad teenima kasumit inimestele mitte ärikatele. PPP projektid on meeletu lüpsilehm kus on meeletud ülikasumid.
5) Kõik kasumlikud riigiasutused tuleb jällegi erastada teise pensionisambasse. Need kasumid peavad jällegi jooksma otse teise sambasse.
6) Kõiksugu abirahad mis jooksevad otse ärikatele (nagu näiteks tuulikuärikad) peavad ärikate asemel kuuluma jällegi pensionifondile, ehk siis meile kõigile.
7) Kõikide maavarade kaevandamine (mis on meie ühisvara) peab teenima jällegi meid kõiki, mitte paari oligarhi. Ehk siis jällegi mõistlik oleks nii vahendid investeerimiseks kui ka tagasitulevate kasumite haldamiseks kasutada seda riikliku teist pensionisammast.
8) See jõhker kindlustusfirmade skeem peab kaduma. Teine sammas ise peab seisma hea selle eest, et rahad ilusti ning odavalt välja makstud saaks. See kindlustufirmade osa teises sambas on vargus.
Kogumispensioni II sambal on kolm mõttetuste taset võrreldes I samba panusega:
1. INIMESE TASE HINNANGUNA: Keskmise palga puhul on II samba kogumispanus perele 60 EURi kuus ja kolme piisava lapse I samba pensionimaksjaks kasvatamise kuupanus 3x600=1800EURi. Ühe lapse kasvatamise kuupanus alimendiseaduse järgi 600EURi. II samba panus moodustab I samba omast 60/1800=3,3%
2. INIMESE TASE TEGELIKKUSES AUDITEERITUNA: Äsja selgus, et II samba keskmine ko-guja on 17 aastaga kogunud 6kEURi. Samal ajal on teada, et jooksva rahastatuse tõttu toimiva I samba käimas hoidmiseks on vaja perel kasvatada 3 last pensionimaksjaks 24 aasta jooksul ja teha kokku panus 200kEURi lapse kohta ja kolme piisava puhul 3x200k=600kEURi. Äsjase auditi tu-lemusel moodustab II samba tulemus I samba piisavast panusest 6k/600k=1%
3. RIIGI TASE: Kui võrrelda panuseid I ja II sambasse riigi tasemel, siis kui arvestada, et 11 mil-jardilisest riigieelarvest läheb iga aasta 2 miljardit I samba pensioniks ja pensionipõlve pikkuseks on 20 aastat, siis kulub ühele pensionipõlvele kokku 40 miljardit. II sambasse on suudetud koguda vaid 4 miljardit ehk 10% ja seda kõike ei maksta välja, vaid makstakse tootlus 5%. Kokku moo-dustab seega II samba välja makstav osa 10%×5%=0,5% I samba rahast ehk peaaegu ei midagi.
II samba kaitsjate kohta võib seega öelda, et tõelised mullimeistrid ja missugune kära?!
Kui üldse pensionisüsteemi reformida, siis tasuks parendada 100% pensionit tagavat I sammast, aga mitte asendustegevusena nokitseda 1% tulemusega või isegi 0,5% tulemusega II samba kallal.