Tegemist UK-ga. Olen juba pool aastat siin olnud, mul on tore töö, töökaaslased on ok, saan reisida palju. Töö juures on nii, et kui kellelgi on sünnipäev, siis tähistame küll kõik koos töö juures aga õhtul välja kutsutakse ikka vaid "oma maalased". Mida ette võtta? Kas keegi on veel sellises olukorras olnud?

Kas keegi lubas sulle enne minekut,et immigrandid on Inglismaal eriti armastatud ja oodatud töökaaslased?

Kui sa neile inimesena sobid, siis nad pikapeale võtavad su omaks.

Kui oled inglaste seas, siis loomulik, et ei kiputa kohe sõbraks võtma.

Liise, muretse see raamat (laenuta raamatukogust v6i osta Amazonist) loe ning imesta inimeselooma yle mis on Inglane:) Elan UKs juba 12dat aastat ning see raamat aitas ming v2ga V2ga:)
Edu kohanemisel!
https://www.amazon.co.uk/Watching-English-Hidden-Rules-Behaviour/dp/0340818867/ref=sr_1_1?s=books&ie=UTF8&qid=1318333659&sr=1-1

Suhtle rohkem vastasugupoole esindajatega - lasevad sind lihtsamini endale ligi...

Olen elanud ja tootanud mitmes riigis k.a UK.
Vaga komplitseeritud. Inimesed on rohkem enesekesksed, usaldamatud ja kitsa silmaringiga.
Minu inglise keel ei ole kaugeltki perfektne ja ma pole seal tootanud ka spetsialistina, ikka lihttoid teinud.
Jah, sunnipaevadel kooki pakutakse ja viisakuse parast paar sona vahetatakse. Koige naljakam aga oli see, et ukskord kui oli kellegi sunnipaeval veidi rohkem alkoholi ja koik jaid piisavalt purju, siis tekkis neil idee nn valja minna voi kuhugi edasi minna. Mulle pooras tahelepanu vaid uks tookaaslane kusides kas ma ka lahen kusjuures see oli meessoost kolleeg. Kui ma vastasin, et ei tea st puudis moista anda, et keegi pole erilist huvi minu mineku osas ulse naidanud, siis ta utles, ok, vaga hea, sest ma ka ei lahe. Sellest ma jareldasin, et nad arvavad ilma igasuguste viidedeta, et ma ei taha ise minna.
Ma ei olnud Inglismaal eriti kaua ja lahkusin sealt pettununa eelkoige selles, et seal ei olnud midagi sellest Inglismaast millest ma alates lapsepolvest olin unistanud. Koik oli kohe, piiratud ja mingisugust romantikat ega ilu ma seal ei leidnud.
Kull aga tahan oleda, et oled onnelik, kui sul on hea keeleoskus ja tootad monel vaariakmal kohal kui lapsehoidja, koristaja voi toostustooline. Mina oleksin soovinud tootada hotellis, aga paraku ei leidnud kedagi, kes oleks mind tahtnud (voibolla liiga vana) ja olin sunnitud alustama muu tooga. USA's meeldis mulle rohkem. Kaks kohta kuhu ma eriti tagais ei kipu - Soome ja UK.
Ahjaa, lobisesin siin pikalt endast. Et mida ma oskan soovitada. Ara tee sellest endale probleemi. Neil on teistsugused arusaamised ja see on oige - nad ei pea ega ka hakka pidama sind enestega vordvaarseks. Kui oled nn pulli-inimene, siis void mones kohas proovida end esitleda kui korgelt haritud spetsialisti, kes on saadetud monda suurfirmasse nouandeid jagama voi siis euroametnikuna voi ameerika arihaina. Vaata kuidas nad siis kutsuvad, oma visiitkaarte jagavad ja sobraks puudlevad;-)))

Kuskandis viibid Liise?

Tx

Rääkisin yhe juuksuriga, kes oli tulnud 20 aastat tagasi Inglismaale ja ta ytles et see vötab ikka kohutavalt kaua aega enne kui sind seal omaks vöetakse, kui yldse vöetakse. ei ole see lugu parem teistes maades, iga rahvus hoiab siiski rohkem omadega kokku.

Ja tegelikult ei pruugita võttagi.
Seepärast jäävadki immigrandid omaette seltskonnana suhtlema.

Tx-le: Edinburgis elan

Ma olen reisinud Itaalias,Hispaanias,Kreekas ja tundsin end seal võõrana.Oli tunda,et minust pole kellelgi seal sooja ega külma.Kust küll tulevad jutud välismaalaste hoolivusest?Tundsin end seal halvasti ja uuesti tagasi ei lähe.Imelik mõelda,et venelased siin nõuavad eestlastelt austust ja hoolimist.Ma küll võõral maal ei ole tundnud,et keegi minust hoolib.Pigem muudkui ostma pead ja neile raha andma.Ei suudaks iial kohaneda välismaal.Nägin ju,et seal ei võeta omaks.Imestan,et eestlasi elab välismaal.Ma sureks seal tülpimusest.

Ma elan samuti UK's, kuid selle vahega, et olen Inglismaal ning elan Londoni l2histel, yhe suurima immigrantide arvukusega kohas (st, uudistes on see koht kui terroristide pesana figureerinud.) Mina siin erilist t88d pole teinud, olen yli6pilane ning sellet6ttu oli sisseelamine minu jaoks v2ga kerge, sest sind lihtsalt suunatakse ja lykatakse igale poole, kus v2hegi suhelda tuleb.

Ise olen ysna uje ja mingi eriline suhtleja ma pole, kuid teadsin kohe saabudes, et alguses tuleb ise h2sti palju suhelda ja v6imalikult sotsiaalselt aktiivne olla, et tekiksid oma s6brad ning nii8elda oma tugiv6rgustik, kellele v6id alati loota. Lisaks suhtlesin ma v2he omastega ning eesti s6pradega yldse mitte (kui siis vaid facebookis ehk), et ei tekkiks sellist kodu ja praeguse riigi v6rdlemise momenti, sest sellel ei ole m6ttet ning see on masendav ja v2sitav, eriti alguses.

Mina olen siin veidi yle kahe aasta elanud, ning minu jaoks on Inglismaa minu kodu, sest saabusin ma siia, kui olin gymnaasiumi just l6petanud ja varem polnud kunagi iseseisvalt pidanud toime tulema.. nyyd on aga Inglismaa minu kodu, ning Eestis asuv vanematekodu ongi vanematekodu. Loomulikult v6ib k6ik see ka kunagi muutuda.

Oleneb ka muidugi, mis p6hjustel v2lismaal elatakse, minu jaoks on ehk lihtsam see, et ma ei tulnud siia majanduslikutel p6hjustel vaid just keele t6ttu. Ma r22gin eesti keelt eestlasena ysna halvasti ja seet6ttu tahtsin inglise keelt k6nelevasse riiki minna, kuna eestis poleks ilmselt ylikoolis hakkama saanud.

Siin elades on minult ka v2ga v2he yldse kysitud, kust ma p2rit olen ja eeldatakse, et ma olen siin syndinud, kuid Shotimaal v6ib suhtumine ysna teine olla, seega paralleele ei saa t6mmata.

Mis rahvusest oled,et sul eesti keelega halvasti?

Mis haridusega sina oled, et tühikuid kasutada ei oska?

Ilmselt vene rahvusest,kui küsimuse peale ärritusid.

Päriselt aru ei saa,mis su rahvuses nii halba on,et marru läksid.Küsisin puhtast südamest ja nii nipsakas vastus lausa jahmatas.

Miks sa arvad, et mina Griff olen? Mind siiralt huvitab, millise haridusega sina oled, et sa siin välismaafoorumis järjekindlalt tühikutevabalt kirjutad?

Rahvuselt olen eestlane, kuid mul oli noorena palju s6pru, kes k6nelesid inglise keeles, lisaks ka m6ned sugulased, ning sellet6ttu ma m6tlesin/n2gin und jne inglise keeles ysna v2ikesest saati. Lisaks on inglise keel oma struktuurilt tunduvalt lihtsam ja mingis eas ma lihtsalt kuidagi vahetusin yle sellele keelele, ise ka ei tea miks.

Mulle jälle inglise keel kerge ei tundu.Seal nii rasked väljendid,mida sõnaraamatu abiga tõlkida ei saagi.Tean,sest üritasin diplomitööd inglise keelest sõnaraamatuga tõlkida.Tuli välja segapudru ja sisutu sõnadevool.Seeeest mu isal on annet inglise keele peale ja ta on seda ka õppinud.Sul siis inglise keele peale anne.Ma käisin koolis vene ajal ja rõhk oli vene keelel siis.Nüüd mul vanusel 4 ees ja enam keelt ei õpi.

Olen algaja netikasutaja ja tõesti ei tea,kuidas tühikuid saab.Õpeta.Löön küll tühikud sisse,aga lõpuks kirja lisades kaovad ära.Mis see haridus siia puutub.Ei õppinud ka koolis arvutit.Mis sa nii tige oled,aru ma eisaa.

Griff, kus sa täpsemalt elad? Lutonis? Ma ka siin, kirjuta, ehk suhtleme. raido-biker (ät) hot-mail.com(Tühikud ja sidekriipsud jäta ära.)