Olen elanud ja tootanud mitmes riigis k.a UK.
Vaga komplitseeritud. Inimesed on rohkem enesekesksed, usaldamatud ja kitsa silmaringiga.
Minu inglise keel ei ole kaugeltki perfektne ja ma pole seal tootanud ka spetsialistina, ikka lihttoid teinud.
Jah, sunnipaevadel kooki pakutakse ja viisakuse parast paar sona vahetatakse. Koige naljakam aga oli see, et ukskord kui oli kellegi sunnipaeval veidi rohkem alkoholi ja koik jaid piisavalt purju, siis tekkis neil idee nn valja minna voi kuhugi edasi minna. Mulle pooras tahelepanu vaid uks tookaaslane kusides kas ma ka lahen kusjuures see oli meessoost kolleeg. Kui ma vastasin, et ei tea st puudis moista anda, et keegi pole erilist huvi minu mineku osas ulse naidanud, siis ta utles, ok, vaga hea, sest ma ka ei lahe. Sellest ma jareldasin, et nad arvavad ilma igasuguste viidedeta, et ma ei taha ise minna.
Ma ei olnud Inglismaal eriti kaua ja lahkusin sealt pettununa eelkoige selles, et seal ei olnud midagi sellest Inglismaast millest ma alates lapsepolvest olin unistanud. Koik oli kohe, piiratud ja mingisugust romantikat ega ilu ma seal ei leidnud.
Kull aga tahan oleda, et oled onnelik, kui sul on hea keeleoskus ja tootad monel vaariakmal kohal kui lapsehoidja, koristaja voi toostustooline. Mina oleksin soovinud tootada hotellis, aga paraku ei leidnud kedagi, kes oleks mind tahtnud (voibolla liiga vana) ja olin sunnitud alustama muu tooga. USA's meeldis mulle rohkem. Kaks kohta kuhu ma eriti tagais ei kipu - Soome ja UK.
Ahjaa, lobisesin siin pikalt endast. Et mida ma oskan soovitada. Ara tee sellest endale probleemi. Neil on teistsugused arusaamised ja see on oige - nad ei pea ega ka hakka pidama sind enestega vordvaarseks. Kui oled nn pulli-inimene, siis void mones kohas proovida end esitleda kui korgelt haritud spetsialisti, kes on saadetud monda suurfirmasse nouandeid jagama voi siis euroametnikuna voi ameerika arihaina. Vaata kuidas nad siis kutsuvad, oma visiitkaarte jagavad ja sobraks puudlevad;-)))