Mis teil maha jäi? Palun kirjeldage, ka poeetiliselt, humoorikalt või nukras võtmes. Kirjeldage ka mittemateriaalseid väärtusi, mida kaasa ei saanud võtta.

Soovitan Sulle kuhugi ära kolida, see oleks parim moodus leida vastused esitatud küsimustele.

Mineku momendil selliseid asju ei tule pähegi. Nukrus tuleb hiljem. Oleneb mida sa mõtled mittemateriaalsete väärtuste all, siis oleneb inimesest, koduigatsus paar esimest nädalat või ka rohkem on ikka väga hull. Toit on harjumatu, bürokraatia asjaajamistel. Poeetikast vist on asi väga kaugel.

No ilmselgelt kumab läbi siit kellegi soov korjata siit kokku mingeid lugusid, mida siis hiljem avaldada või kasutada oma mingi kõrgkooli või suisa ülikooli lõputöös. Natuke nagu nõrk katse või mis?

Küps käitumine võtab vastu otsuseid, millel on vähe negatiivseid külgi. Normaalse elatustasemega riiki kolimine on väga küps otsus. Peamine negatiivne tahupool on, et mahajäävate inimestega on algul pisut emotsionaalne hüvasti jätta. Järgmine negatiivne asi on, et tajute end immigrandina. See o nsama tunne, mis venelastel eestis. Need on 2 nimetamisväärset asja, aga plussid kaaluvad need üle.

mul küll mingit immigrandi tunnet ei ole - makse maksan, töö mõnus, palju soomlasi tuttavaid, toit hea, vett võib kraanist juua - no mida veel inimesele vaja?

Mul on kõrgharidus ammu omandatud ja veel mitu kvalifikatsiooni peale tehtud. Ise olen välismaal elanud ja tean täpselt seda tunnet. Tekkis tahtmine teada saada, mida mõtlevad või tunnevad teised. Kaks tuttavat Soomes, kes on seal aastaid ja saavad hästi hakkama, kurdavad hirmsat koduigatsust, mis võtvat hinge seest. Minul koduigatsust küll ei olnud, kuigi olin tunduvalt kaugemal, kuid avastasin mitmeid asju, ilma milleta ei suuda elada. Ja nii olengi Eestis, kuigi muudel põhjustel.

tunnen puudust teatrielamustest. Kuigi Eestis väga tihti teatris ei käinud, vaid paar-kolm korda aastas, siiski on ehk kultuurilises mõttes sellest puudus...On plaanis sõita spetsiaalselt Seinäjoele teatrisse, sest Ain Mäeotsa lavastatud Amadeus tundub "kodune"...Ja ehk seda uuenduslikku, avatumat maailmavaadet jääb vähemasti Soomes väheks - suur enamus on iganenud traditsioonides ja mõtlemises kinni.

eesti keelseid teatreid ja filme saate ikkagi interneti vahendusel ka vaadata.

...ja kui seal läheb hästi, siis lennukid lendavad, rongid toovad sadamasse ja laevad sõidavad. Ja päeva-kahe jooksul saab nii teatrit, kui muud kodumaist. Eeldusel, et läheb ikka hästi, mitte ei ela kaheksakesi toas. Ka ise lähen varsti ja jäädavalt ja plaanin hästi hakkama saada. Vanust natukene palju, aga võimalus on.

Oleneb, kus elad. Aga nt. Helsingist saab Tallinnasse teatrisse küll odavamalt, kui Seinäjoele. Nii et teatrinälg küll mingi probleem olla ei tohiks.

ei jäänud midagi sellist mida igatseda.Kuigi sommid suhtuvad eestlasess jätkuvalt teatud reservatsiooniga siis mind ja mu elukaaslast see ei sega.Meil on ok töökohad,hubane kodukene kauni looduse keskel.Eestis tihti ei käi,kuigi see on nii lähedal.Tegeleme oma hobidega,naudime loodust ja lihtsalt elame.Stressi kui sellist ei tunne.

kõik ei ela Helsingis! See härib ikka küll, ka häiris Eestis, et pealinn ongi kogu riik. Et justkui "maakas" polegi inimene...Polegi niiväga probleem selles, et Eestisse teatrisse sõiduks raha pole, vaid AEG on see, millest puudu tuleb. Soomes kaugemast nurgast Tallinnasse sõit on suht aeganõudev ja lennupileti eest ca tund aega lendu Helsingisse paari sajalist ühe otsa eest maksta on siiski palju. Ei ela pead-jalad koos võõrastega, täitsa oma kodu on.
Eesti teater on mu meelest kõrgemal tasemel, kogu lavakujundus ja kostüümid kaasa arvatud. Soomlastele meeldib eelmise sõja teema ja igasugu masendusjutud nii teatrilaval, kui ka filmitööstuses. On küll ju ka sarnaselt Eesti teatri repertuaariga "Ürgmees" ja kõiksugu komöödiaid, aga jah...

Lollile postitusele on raske targlt vastata aga proovime siiski.
Maha jaid kurjad-kiuslikud inimesed, kadedus ja naabrile jala taha panemise mentaliteet. Vaesus, masendus, depressiivne keskkond. Eestlased on nagu pidevalt peksa saavad ja naljas koerad; saba jalgevahel ja valmis hammustama.
Euroopasse kolides tekis tunne nagu oleksin vangalst vabanenud. Mitte mdagi ei igatse.
Pere ja s6brad kaivad kylas v6i s6idan mina neile kylla.

Surnuaeda jäid hauad maha ja masendus jäi ka eestisse.

Mina elasin ja õppisin Inglismaal üle 8 aasta. Hakkasin igatsema toidu, looduse ja lähedaste järgi. Kolisin Eestisse tagasi ja olen siin olnud nüüd üle aasta ning kavatsen tagasi Inglismaale kolida. Olen hakanud Inglismaa järele nüüd igatsema ning nende tsiviliseeritud ühiskonna järgi.

analüütik Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mul on kõrgharidus ammu omandatud ja veel mitu kva
> lifikatsiooni peale tehtud. Ise olen välismaal ela
> nud ja tean täpselt seda tunnet. Tekkis tahtmine t
> eada saada, mida mõtlevad või tunnevad teised. Kak
> s tuttavat Soomes, kes on seal aastaid ja saavad h
> ästi hakkama, kurdavad hirmsat koduigatsust, mis v
> õtvat hinge seest. Minul koduigatsust küll ei olnu
> d, kuigi olin tunduvalt kaugemal, kuid avastasin m
> itmeid asju, ilma milleta ei suuda elada. Ja nii o
> lengi Eestis, kuigi muudel põhjustel.

Küsima oled kõva, aga ise ei julge/taha isegi oma elukohariiki nimetada.

Miks teised peaksid sulle hakkama südant puistama?

Vastus oleks siis samasugune: mitmeid asju!

Just sellise ebaviisaka, negatiivse ja ründavad käitumise pärast- nagu viimane kommenteeria on siin demonstreerinud- on põhjuseks minu tagasi naasmiseks Inglismaale. Sellist käitumist võib ja igapäevaselt igalpool ühiskonnas kahjuks naha. :(

Mitte midagi ei igatse taga.

Igatsus. Mis on tegelikult igatsus? Milleks inimene kasutab oma igatsust?
Pean igatsuseks seda, kui antud hetkel inimene ei ole rahul oma hetke omaenese elu korraldusega, pöördub ta kuskile minevikku mõtetes ja kaevab sealt välja hetked, mis andsid korraliku eneseupitamise laksu. Aga need hetked olid ajas tagasi ja peab enesele mõistusega ütlema, et kauneid hetki saab ise luua uuesti, aga neid vanu meeleolukaid hetki ei saa iialgi pöörata tagasi. Need on meenutamiseks vaid. Nii, et pole ju miskit vajadust ennast vaevata mingi mittemidagi oleva igatsusega vaid tuleb elada selles olemas olevas paigas täiel rinnal ja luua oma heaolu hetked ise.

Olin küll ajutine "väliseestlane", aga vastan siiski.
Minu jaoks oli nr. 1 ikkagi päriolupere, eelkõige vanemad. Skype on küll tore, aga mõte, et ei ole nende vanaks jäämisel ja vajadusel toeks, hakkas häirima.
Sõbrad ka mingil määral, aga eks uues kohas leiab uued sõbrad.

Pealiskaudsetest asjadest ehk mõned toiduained, nt. piimatooted.

On mõte tagasi minna, sest tegelikult oli kogemus väga hea, eelkõige ühiskond ja kultuur ajendab siit minema kolima. Aga vanemad endiselt probleemküsimus

Lilleke Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Just sellise ebaviisaka, negatiivse ja ründavad kä
> itumise pärast- nagu viimane kommenteeria on siin
> demonstreerinud- on põhjuseks minu tagasi naasmise
> ks Inglismaale. Sellist käitumist võib ja igapäeva
> selt igalpool ühiskonnas kahjuks naha. :(

Teist kritiseerid, aga sinu oma kommentaar on ju lausa pahatahtlik selle kommenteerija isiku pihta käiv!
Mis seal negatiivset oli - tõsi ju, et küsija oleks võinud ka oma arvamuse panna. Ega sellele tähelepanu juhtinu sellepärast mingi ülbik pole. Ilmselt on isegi väliseestlane.

Ausõna, mitte millestki ei tunne puudust. Elan 5+ aastat teises Euroopa otsas ja olen ülirahul. Tõenäoliselt märgib siin suurt rolli stardiplatvorm millelt võõras riigis ja kultuuris alustatud. Kas mindud on üksi või perega, kas on vaja ennast kusagilt bürokraatiast läbi närida, rahalisest seisust ja vahenditest jms. Kodumaaga suhtlemisvaeguse vastu aitab internet, Skype, FB, pidevad ja pikajalised külalised.
Olme ja toidu üle ei kurda ja mitte ükski kodune toiduaine ei ole kättesaamatu. Must leib, tatar jms on kõik saadaval.

Enne teema avamist oleks eeldanud tundeküllaseid lauseid variandis "maha jäi kodumaa", "maha jäi mu armas isamaa".

Maha jäi see tunne nagu jääks elu elamata, kui terve elu Eestis peaks elama. Neljas aasta Lääne-Euroopas käsil hetkel.

Esimesel paaril aastal veel elasin kuidagi liialt palju Eestis oma mõtetega. Peale 2-3 aastat tekkis aga positiivne võõrandumine Eesti elu probleemidest, mis tavaliselt eestlasi masendavad - igasugused negatiivsed uudised, kellegi ülbe sõnavõtt, võimul olevad poliitikud. Et need Eesti asjad ei puutu enam minusse, pigem on nüüd nii et negatiivne uudis valmistab rõõmu, sest kinnitab ärakolimise ainuõigsust.

Olen Saksamaal aastast 2000, koduigatsus on ikka tappev, arvan et see on psühhikasse mingi jälje jätnud, samas Eestis töö suhtes alustada ei tahaks. Elan mötetega kogu aeg oma kodukohas.

Absull mittekuimidagi pole ühist võõra maa& inimestega.
Olen siin olude sunnil nagu kõik muud sisserännatud.
Ei taha ainult eksisteerida soomlaste kombel, vaid elada ja õigepea lubab materjalaane seis naasta minu maa, minu inimeste juurde.

Globaliseeruvas maailmas ongi inimesed muutunud äärmiselt liikuvaks, piirid hägustuvad, kultuur ühtlustub. Italiaano kes elanud pikalt Austraalias, kamp briti kliimapõgenikke Hispaanias, punt norrakaid Portugalis, hispaania ekspat Aafrikas- see on täiesti tavaline ja normaalne nähtus. Ühist on neil niipalju, et nad ei lohista traagiliselt oma isamaad kuklas vaid naudivad teist kultuuri ja keskkonda.
Jube kahju, et Eestis ainult majanduspõgenikele tähelepanu pööratakse, sellegipoolest on meil küll ja veel inimesi kes läinud hoopis teistel põhjustel.
Eks ta hirmus ole, kui siin oodatud nutujoru asemel mõnele lause meeldib eemal viibida. Aga mis teha, elu valmistabki pettumusi, eriti kui suhtumine on juba ette selline.

mis te lootsite et keegi julgeb tunnistada, et kahetseb, et tunneb koduigatsust või et mõnikord hakkab endast nii hale et ulud pööle ööni patja? inimene on juba selline, et oma pettumusi ja kahetsust ta juba naljalt välja ei näita. muidugi on neid, kes on lahkunud "edukalt" - hea haridusega, norm töökohaga noored spetsialistid, aga et madalapalgaline üksik keskealine oleks võõral maal jube õnnelik ja rahul?? rääkige seda üksteisele, kui see teid lohutab :D

Kui sellelsamusel madalapalgalisel keskealisel oli Eestis s.i.t.t. töö, vähe raha, räiged võlad ja tulevik tume, siis on ta üliõnnelik kuskil Soome väikelinnas ühetoalises ka mingi 1500..1700 netoga. Jääb vähesest palgast raha ülegi ja stabiilsus maksab. Stabiilsus ja muredevaba elu. Ka see vähene võib mingi aeg olla paradiis tema jaoks. Seega ei maksa üldistada.