Elu Eesti on nukker kuidagi. Koolist antakse paberid kätte aga tööd pole kuskil. Omaette elamisest ei tasu unistadagi. Töö leidmine paistab ilmvõimatu, sest vähegi normaalsematesse kohtadesse on hiigelsuured konkursid ja isegi kui kuskil vestlusele saad võib saatuslikuks osutuda vale juuksevärv vms. Viimasel ajal on süvenenud soov kolida välismaale kuid mida sealgi tegema hakata? Seal tekivad ilmselt samasugused probleemid. Ma ei teagi - kõrini on sellest vegeteerimisest. Tahaks elu kuidagi vabamalt võtta. Tahaks, et mind peetaks inimeseks ka siis kui mul pole kõrgepalgalist ja positsioonikat töökohta. Miks ma ülikooli ei lähe - aga kõik ei pea ju ülikooli minema. Häirib see kohutav ülikoolikultus, mis Eestis valitseb. Kas selleks, et Eestis elamisväärset elu elada peab tõepoolest mingi tuumafüüsika doktor olema? Haige lihtsalt.

Mis eriala oled õppinud? Mis valdkond huvitab?
Statistika järgi on ligi 50% töökohtadest saadud tutvuste kaudu.

Õppisin kergetööstuse planeerimist,aga praegu on raske saada isegi nõudepesijaks,kuna saata tuleb CV ja vaadatakse vaid vanuse numbrit . . . varem aastatel on muidugi juhtunud ka IMESID,kus "mind on valitud välja 120 kandidaadi hulgast" ja seda selleks,et lasta 3 tasuta proovipäeva teha,misjärel teatada,et ma ei saanud selle tööga hakkama ja et mine kus . . . :(( Praegu saadaval olevad pakutavad kohad on katkiste nõudepesumasinatega(päev läbi topi mingeid lappe jalge alla või masin ei pese nõusid puhtakski ja sind tahetakse nõudepesukursustele saata),haisvate kanalisats.aukudega ja ventilaatoriteta(nt.kuulsas Pegasuses on aken pärani lahti ja töölevõtjal pole aimugi,kust ventilaator tööle võiks käia,justnagu mina tuleksin mingite hirmsuurte nõudmistega . . .),3-4 inimese töökoormusega,krõhvade teisest rahvusest kaastöötajatega,öötööd miinimumtasuga,kaugel-kaugel Harjumaal jne. jne. . . . Ilma CV-d saatmata olen aga leidnud mitmeid töid tunnitasuga 5-10€ neto . . .

Viimasele

Olen jah selliseid lugusid mujalt ka kuulnud ja see vanuse asi on ka räige reaalsus tänapäeval millest mina aru ei saa. Samas ma mõtlen ja ei saa aru - koolitatakse igasugu erinevatel erialadel inimesi ja isegi lihttööde peale on sellised konkursid, et anna otsad. Kuidas see ometi võimalik on?

Kui tahad huvitavat tööd ja head palka, siis oma kogemusest soovitaks ka ülikooli ning reaalteadusi ōppida!
Ilma hea hariduseta oled eikeegi ja rügad elupäevad rutiinset ja madalapalgalist tööd teha nii Eestis kui välismaal.
Oma lastele teeks ka ülikooli lōpetamise kohustuslikuks!

Õigel ajal lasin Eestist jalga ja teenin oma ametiga läänes väga hästi.
Eestis on see amet 0 ja palk olematu.
Ei pea olema ylikooli haridusega, et norm.. ära elada.
Yhtegi cv pole teinud ega kuhugi saatnud, lic köva tööga saab hea NIME.
Sinna riiki tagasi tulla on paras olla 70, niikaua kui tööd jaksad teha, mässa v.maal.

No ei saa öelda, et kõrgharidust eeldaval ametikohal ei ole rutiini, stressi, suurt koormust. Enamasti täpselt samuti rutiinsed ja lisaks sellele metsik tundide kuapa istumine, silmi sööv ekraan. Vähe on töökohti, kus on lõbus, vaheldusrikas ja põnev.

Ma ei tea, ju siis ametikohadele, kus haridus pole oluline, on suurem konkurents. Mina töötan asutuses, kus kõrgharidus on oluline, aga konkursid kukuvad läbi, sest pole inimesi, kes tööga hakkama saaks.

Kõige parem on üks korralikult omandatud kutseharidus. Enamasti mõõdukalt füüsilist liigutamist, hea tegijana oled nõutud ja professionaalsele tasemele jõudnuna võimalik ise koormust reguleerida ning tööotsi valida.

Ma ei tea kedagi, kes mõne lihttööga läänes hästi elab. Jah ainult Eesti mõistes võib ta seal hästi teenida ja Eesti mõistes normaalsetes oludes elada. Küll aga elab lääne inimeste endi eluoluga võrreldes siiski nagu vallasant.

Seda oli ammu ette teada Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Õigel ajal lasin Eestist jalga ja teenin oma ameti
> ga läänes väga hästi.

Kõik ei taha ju Eestis lahkuda. Eestis on vanemad, sugulased, sõbrad. Ei taha ka kõvasti teenida, piisab normaalsest äraelamisest.

Pealegi mõni eestlane on võõrsil rahul üürikorteri ja normaalse sissetulekuga, teine tahab oma kodu/maja ja siis on hoopis teised summad mängus, hirm kaotada tööd (pangalaen) ja vähem raha reisida jm moel elu nautida.

Ma ise ka ei ela juba paarkümmend aastat Eestis, aga abiellusin. Muidu poleks küll sealt lahkunud. Algul oli meeletu koduigatsus.

Eelmine "igale oma" ütleb õieti, et kõik ei taha Eestist lahkuda. Piisaks normaalsest äraelamisest, sest sõbrad ja tuttavad ja pere on ju siin. Tõesti ei taha minna välismaale kus kõik on võõrad ja elu tuleb täitsa nullist hakata üles ehitama. Kuid kustkohast saada see normaalne töö on täitsa müstika, sest isegi koolid ei tee sageli praktikabaasidega koostööd. Inimesi koolitatakse aga tööd pole ja need kohad mis väidavad, et meil on tööjõupuudus võiksid kõigepealt peeglisse vaadata.

Sõpradest ja perest loobuvad tegelikult inimesed väga sageli. Näiteks peale keskkooli minnakse teise linna edasi õppima ja vanad sõbrad vahetuvad. Perel käiakse külas heal juhul 2 korda aastas. Minnakse uude töökohta ja tekivad uued sõbrad. Minnakse tülli vanade sõpradega ja leitakse uued.

Kui keelt oskate rääkida, siis ei ole välismaal millestki puudus. Tekivad uued sõbrad, arutate töökaaslastega maast ja ilmast. Välismaal saate eestis olevatega üle skaibi video juttu rääkida.

Peab olema väga lapsemeelne ja mugavustsoonis kui virisetakse sõprade kaotamise pärast jms.

Tehke endale selgeks, mis on tähtsam, kas sõbrad ja töötus, või uued sõbrad ja majanduslikult muretu elu.
Soome-rootsi on väga lähedal asuvad riigid, sealt saab ka suurim viriseja aastas mõned korrad sõpradele külla tulla.

Lihtsalt omandage võõrkeel 3-4 aastaga kõigepealt ja seejärel enam takistust küll pole tööle saamisega. Lõigake kasvõi võsa, pange küprokit või hoidke lapse, kui muud teha ei oska. Need tööd saab aga kindlasti ja tööpuudust ei teki.

sellisel arvamusel, et teenistus peaks olema normaalseks äraelamiseks ja isiklikult puudub vajadus püstirikkaks saamiseks...Muidugi on mõiste "normaalne äraelamine" väga umbmäärane, sest vajadused ja soovid on inimestel väga erinevad. Elan Soomes 6 aastat, pangalaenuga on ostetud maja maapiirkonnas. Laenumakse on sama suur või isegi pisut väiksem, kui üürimakse ridamajas või korteris. Elekter ja vesi kulutamise järgi lisaks.
Tööga on jah, nii nagu on. Väga ei hõiska, ka töötusaega on olnud. Eestisse mahajäänud sõpru-sugulasi taga ei nuta - nad pole kuhugi kadunud, ja ei ole sõltuvust sellisest (üli)tihedast läbikäimisest. Elan siiski omaenese elu, ja just nii, nagu tahan (või vähemasti püüdlen selle poole).
Imede maa on nii Eesti kui ka Soome. Ükskõiksus, kitsarinnalisus, bürokraatia, rahvusprobleemid,kadedus, pealekaebamine, jne. - kõik on nii sarnane.
Eestit taga ei igatse, kuid Soomeski väga rahul ei ole. Pigem oli rahulolu siia tulles ja kõike nullist alustades.
Teemaalgatajale vaid lohutus, et paljud virelevad nii. Ja tihti ei näe sellisel vegeteerimisel lõppu tulevat.

Kohe-kohe teena ma sama, mida tegi "Olen ka" 6 aastat tagasi. Kuigi ma olen arvatavalt temast oluliselt vanem sel hetkel. Aga siinolemisel ei näe ka mina enam põhjust. Trnsport liigub, lennukid lendavad, rongid kihutavad, laevad sõidavad, milleks kapselduda ühte riiki? Käid siin kord kuus meenutamas ja siis tagasi. Vähemalt ei jää lastele kaelapeale, kui peaks tervis ülesütlema. Kui õnnestub, võtan oma koolilõpetanud poja kaasa, et ta saaks jalule, siis vaatab ise juba edasi. Siin kumaks talle maksimum tonn kätte. Sellega ei ela, ega sure, kui pere ja elamine tekib. Sellised siis asjad siin.

to Olen ka Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kohe-kohe teena ma sama, mida tegi "Olen ka" 6 aas
> tat tagasi. Sellised siis asjad siin.

Väga õige. Aga kohe täna võiksid alustada keeleõpinguid. Vastasel juhul elad haugi näoga välisriigis.

Kallikene, ma räägin sinust kordades paremini soome keelt, lisaks vabalt vene keelt, seega Soome ida osas on minu võimalused igati ok. Aga sina istu oma keeleõpingutega siin, kuna muud sa ju teha ei oska.

mis mu näol viga on?

To haug

Ega haugi näol polegi midagi viga kui ta õiges keskkonnas on :D

Porolandia pole juba ammu enam " lääs " ;-)
Söö põdrasammalt & seeni ja ära targuta !!

400 netoga näiteks perega ära elada...siis peab küll kuuse alla kolima või näljas olema aga üür saab vähemalt makstud.Õudne, ei kannata seda riiki absoluutselt.

Miks sa arvad, et välismaal kangesti oodatakse meie inimesi tööle?
Välisriikides endi inimestelegi tööpuudus, ei oodata immigrante mitte kuskil.

Eestis ja ka laiemalt Euroopas valitsevad kaks-kolm trendi.
Esiteks kutsehariduse perspektiivikuse tõus. Sellised alad nagu elektrik, tisler hakkavad eriti silma. Tuttav vähese töökogemusega tisler saab sellises tavafirmas nt 1200 bruo, kindlasti kogemustega ja täiendkoolitusega saaks rohkem, sõltuvalt firmast.
It-haridus maksab, kõrharidus reaalainetes maksab
Lõppude lõpuks hea nuti ja vaistu korral võib alustada ettevõtte praktiliselt mitte millestki...

Olgu kuidas on, aga tavalise keskharidusega ja mingi suurema andeta on igal pool raske hakkama saada

mis asi on lihttöö?

kas supermarketi kassapidaja on lihttöö?
keevitaja?

Definitsiooni ei tea.
Minu jaoks on kassapidaja lihttöö, kuna ei nõua kõrgemat haridust ega spetsialiseerumist e siis igaüks saab peale keskkooli või põhikooli lõpetamsit teha
Lihttöö on ka nt ehitaja abiline, paljud tehase liinitöötajad, pakendajad, turvamehed, muruniitjad

Keevitaja, elektrik, tisler jms nõuavad eraldi kutseharidust, seega ei ole tegemist lihttööga

ära lora Kirjutas:

Ma ei tea kedagi, kes mõne lihttööga läänes hästi elab. Jah ainult Eesti mõistes võib ta seal hästi teenida ja Eesti mõistes normaalsetes oludes elada. Küll aga elab lääne inimeste endi eluoluga võrreldes siiski nagu vallasant.

_______

Loll jutt suhu tagasi!
Jah, tööd peab siin tegema aga ka lihttööga elab siin kenasti ära ja jääb veel ülegi. Tulijatel peavad lihtsalt prioriteedid paigas olema, ei maksa mingeid pudrumägesid ja piimajõgesid oodata. Lihtöö, nt müüja ametiga elab ilusti ära, aga veel parem, kui omad mingit haridust alal, kus vajatakse spetsialiste. Lihtsalt tulla siia hotellikoristajaks ja siis hakata kodu poole ülbitsevaid kirju saatma, kui tore siin on ja kui lill on elu, ning kui nõme on Eesti- see on tõesti naeruväärne. Tohutult ära on tüüdanud see Eesti kirumine ja välismaa ülistamine.

Eestlased kiruvad aafriklasi, kes tulevad suurte ootustega Skandinaaviasse, samas midagi vastu pakkuda ei soovi. Mis te ise paremad olete? Eeldate, et muudkui aga pakite kohvrid ja sõit ilusa elu poole Norras, Rootsis või Soomes võib alata. Ka siin tuleb vaeva näha ja kes seda tahab/suudab/oskab, see elab väga hästi.

Nii ei ei ole mõtet lora ajada, kui olusid ei tunne.

Jutt