Jah koos nende kirjutatud sümptomitega tekkis ka iiveldus vahest, aga mitte alati. Põhiline oligi õhupuudus, takistus neelamisel, pearinglus, surin - kohin peas ja kõrvades. Korra isegi kukkusin kokku kaubanduskeskuses, lihtsalt viskas pildi eest. Õnneks olin koos mehega, ta teadis mu olukorrast, kuid teadlikult viis mind sellistesse kohtadesse, arvates, et saan sellest kõigest niimoodi ehk ise üle. Aga siis ta mõistis , et mu olukord on piisavalt tõsine, et pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks. Ilma Rivotrilita ei kujuta hetkel oma elu ette. Esimsesel kuul oli veel paar sellist nn paanikat, aga enam pole olnud. Lisaks muidugi veel AD, mis peaks meeleolu muutma ja õhtul kvetiapiin, et magaksin hommikuni. Kuid tahaksin selle kvetiapiini ära jätta või välja vahetada, sest see tekitab mu jalgades vastikut tunnet, tõmblusi ja ka sellist tunnet, nagu keegi näriks mu jalgu seestpoolt. Detsembri algul jälle arstile, siis räägin talle sellest. Algul ma ei saanud aru millest see tekib, aga lugedes pakendi infolehte, oli see kõrvaltimete all kirjas. Pole ravimeid ilma kõrvaltoimeteta, aga hetkel ei saa ka ilma ravimiteta, nagu surnud ring.