aitavad jah, aga ainult siis kui sattud oskaja peale,
aga selles vallas tegeleb üllatavalt palju aferiste, kes oskavad väga usutavad olla.
Selget mõistust nende nn terapeutide valikul, soovitus, kuula nad ära ja nopi nende jutust
endale sobiv. Ja uuri veidi nende ajalugu, kui endine töötu või nn raamatupidaja, siis astu edasi

Ma võiks öelda, et ei pea olema jooga, võib täiesti vabalt selleks kasutada oma kultuuriruumi kuuluvaid vahendeid, näiteks palvet. See on samuti meditatsioon, eriti 2000 aastase traditsiooniga kirikutes nagu katoliku ja õigeusu kirik. Näiteks võib õigeusu kiriku ja katoliikliku kiriku palveid kasutada selleks. Tänavu möödub 800 aastat Eestimaa pühendamisest Neitsi Maarjale paavst Innocentius III poolt Roomas. Nii on aastast 1215 Eestimaad hüütud Maarjamaaks. Sel puhul kutsub katoliku kirik palvetama roosipärga. http://www.katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epalve/243-püha-roosipärg

http://www.eestikirik.ee/miks-ma-roosiparga-palvetan/

https://maarjamaamaarjale.wordpress.com/roosiparg/

See on täpselt samamoodi mediteerimine. Ei ole ise katoliku kirikuga kokku puutund, aga kavatsen ka ise hakata seda roosipärja palvetamist kasutama. Olen täiesti kindel, et mõjub ärevust ja muretsemist vähendavalt ja lootust ja armastust suurendavalt. Võib-olla ei toimu mingit imet, aga vähemalt joogatamisest ta küll kehvem variant ei ole.

Lihtsam moodus mediteerimiseks on ka Jeesuspalve: Issand, Jeesus Kristus, Jumala Poeg, ole mulle, patusele, armuline.

Seda ei tohi mehaaniliselt korrutada, pingutades, vaid Jumalat tuleb paluda igatsuse ja armastusega, hingerahus, tasaselt, pehmelt ja vägivallata. Eks see vajab harjutamist ja nagu pühakiri ütleb, siis Püha Vaim ise tuleb appi ja õpetab hingele kuidas palvetada. Palvet tuleb õppida armastama, jutuajamist Jumalaga.

Ja palun mitte sõimata, vaid kes soovib, see proovib. Kahju, et meie maailm on kaotanud armastuse tee ja me oleme nii üdini maised ja tühised.
Palve on tasuta ja ei nõua kellegi kõrvalise isiku juhendamist.

võib-olla mõnda inimest aitab, aga mu arvates ei ole mõistlik ärevusega toimetulemisel loota ainult taevastele jõududele. taevast meile niisama midagi ju ei kuku, peale vihmavee ehk.

http://nuusi.ee/01161044

Üks võimalus aga kas Eestis on selliseid arste

Ega ainult palve peale või jooga peale inimene ei peagi lootma. See on kindlasti äärmus kui inimene keeldub näiteks arstiabist ja muudkui sisendab endale, et tema paraneb ime läbi. See ei ole kindlasti õige suhtumine, mitte sellepärast, et see ime võimatu oleks, vaid selles puudub alistumise moment, see on just selline vägivaldne lähenemine ka palvele ja Jumalale. Jumalat justkui sunnitakse oma nägemuse järgi käituma. Kindlasti on mõistlik palvet kasutada kui rahustavat ja lootust ja armastust kasvatavat tegevust. Õigupoolest ei tohikski imedele loota, vaid Jumala armule - see on selline rahulik, alandlik ja mitte punnitav ja ennast hüpnotiseeriv (enesesisenduslik) tee.
Palve ei ole ka tegelikult ainult enda peale mõtlemine ja oma kasu peale väljas olemine, ka mitte selleks, et terveks saada, vaid see on silmaga mittenähtava (vaimse) hea esile kutsumine. Rohkem nagu vaimne töö, Jumala riigi teenimine, mille tasu ilmneb alles pärast surma. Muidugi on sellel positiivne mõju ka praegusele elule ja kogu maailma vaimsele sfäärile - see puhastab, pühitseb, muudab inimeste südameid kui seda tehakse siira ja alandliku meelega. Kindlasti ei tohiks seda kasutada omakasuks, nt rikkuse või edu või au saamiseks, need kõik on kaduvad väärtused, maised, inimese ego toitvad. Kristlus kutsub väärtustama igavesi väärtusi, küll aga ei ole sugugi valed eestpalved kõigi hädaliste eest, ka igasuguste haiguste ja kannatuste eest. Märksõnaks on siin halastus. Kui me kuidagi ise aidata ei saa, siis me võime teha vähemalt nende inimeste eest, kes halastust vajavad, eestpalveid. See on mitteisekas tegu. Täisulik teenimine on siis kui sa palvetad ja aitad abivajajat. Teemaalgataja ju kindlasti aitab ennast nii palju kui suudab, see on täiesti kindel. Aga oma murede kandmine palves ka Jumala ette, ei ole kuidagi mõttetu või vale või loll tegu. Nii elasid inimesed aastasadu kui mitte öelda aastatuhandeid. Nüüd muidugi on meil ka psühhiaatrid ja psühholoogid, kes aitavad ja mille eest tasub kindlasti olla tänulik. Kõige eest, millest on abi, on mõistlik olla tänulik. Tänumeel kasvatab ka õnnetunnet, ehk siis on väikest viisi loomulik või looduslik antidepressant.

ma ei arva, et oma murede kandmine palves ka Jumala ette oleks kuidagi mõttetu või vale või loll tegu. kellele see sobib ja kes saab sellest abi, palun väga - tehku seda! samas oleks mõistlik loota eelkõige iseendale, osale jumalast sinus endas, selle tundma õppimisele.
"Rohkem nagu vaimne töö, Jumala riigi teenimine, mille tasu ilmneb alles pärast surma" - kas see tähendab, et peale surma on veel midagi tulemas? On seda keegi reaalselt ka kogenud või on see hädalisele lihtsalt ühe tühja lootuse andmine?

Millest selline rünnak, kullerkupp? Kuhu me oleme oma suure arenguga jõudnud? Sa ei tohi enam seda, mis oli veel enne nõukogude aega iseenesest mõistetav igale inimesele, kas siis sellele popsitalu harimatule inimesele või kõrgele saksale, nüüd aga juba selle mainimine ajab mõne inimese harja nii punaseks, et ta hakkab ründama ega luba enam sellest rääkidagi. Tead, sina ole iseendale jumalaks, aga ära nõua, et kõik peaksid sinu järgi ainult iseendale lootma. Mina ei ole endale jumalaks ja kuigi Jumal ka minu sees elab Püha Vaimu läbi, ei ole see mitte koguaeg ja ei muuda mind ennast jumalaks.

Ma ei taha nii rumalate vaidlusteni laskuda ja ei lasku ka. Ma olen, kullerkupp, lugenud su soovitusi ka varem siin ja pean ütlema, et need on sageli üsna külmad ja targutavad. A la - mine psühhiaatri juurde, psühholoog aitab, ise pead pingutama jne. Tead, selliseid soovitusi võib anda igaüks ja annabki, aga meeldib see sulle või mitte, need ei ole kuigi hoolivad või toetavad.

oh kui jube! või teda rünnatakse! :) võta asja ikka rahulikumalt nüüd. mul pole mõtteski olnud sind rünnata, aga ehk oli mu tekstis midagi, millele ei ole sul vastust ja nõnda see ärrituvus tekibki.
su hinnang mu varasematele kommentaaridele ei häiri karvavõrdki. pane tähele, et need ei ole sulle kirjutatud olnud, seepärast sa ehk nende sisu ka ei mõista. igaüks ei saa kindlasti selliseid soovitusi anda, sest igaühel pole selliseid kogemusigi. kuidas taolistel puhkudel see hoolimine ja toetamine veel käiks? et silitad pead, kummardad ta eest kirikus ja näitad näpuga taevasse? :)

Aitäh vastukajade eest:)
Homme on mul esimene kord siis psühholoogile, ei oska midagi oodata. Praeguseks on asi natuke paremaks läinud aga ikkagi ei saa üle öödest... jään paari minutiga õhtul magama aga kui öösel üles ärkan, siis nagu varem ,et kohe edasi magaksin, see on kadunud...katsun siis lugeda ja sügavat kõhuhingamist teha. Kardan jubedalt kui mees peab öösel korraks tööle sõitma(meil 24h töö öövalvega kodus) siis läheb raskeks. Ei suuda 3 kuud juba üksi lastega öösiti kodus olla..olen õnneks nendeks öödeks endale vanaema ja onu külla saanud kaubelda aga kui kaua veel ?? Üritan kogu aeg mitte oma hädale mõelda ja mitte sellest kodus rääkida.
Eks hirmud olid enne ka, eriti peale laste sündi. Tekkis tunne, et kogu aeg tahaks neid kaitsta ja kui nad haiged olid või said haiget, siis oli eriti raske. Mul on üldiselt elu läinud rahulikult, lapsepõlv oli ilma mingite draamadeta, koolis läks kenasti, haridus hea, töö pärast pole kunagi muretsenud...
Jubedalt kurvaks teeb, et nüüd need mõtted ja füüsiline olemine on täiesti käest ära. Olen kaks korda tabanud end kohutavalt mõttelt, esimene kord oli kui köögis tahtsin suurt nuga sahtlisse panna ja äkki, oli mõte, et isver, mis ma siis teen kui ma selle noa endale kusagile sisse torkan...siiamaani kardan seda nuga. No see ei ole ju normaalne??? Siis teine kord oli öösel, kui hirmus paha hakkas ja peast lipsas läbi mõte, et kuidas oleks aknast välja hüpata( maja teistelt korruselt siis). Loomulikult ma tean, et ma ei tee selliseid lollusi ja ei paneks kätt enese külge aga kuidas sellised asjad pähe tulevad üldse? See on väga hirmutav :(
Saaks seda kolme kuud ajust kustutada.......
Vabandust, et nüüd siis halan....see ainuke koht hetkel .

Psühhiaatri juurde oleksid pidanud panema aja. Psühholoog tab ei kirjuta. Kui sul juba sellised sundmõtted on siis ilma ad sa ei saa. Mõtted jäävadki mõteteks. Sa ei tee seda. millegipärast seostuvad need mõtted just kõige lähedamatega, neile haiget tegemisega. Sama selle hirmuga, et ööseks kedagi kutsud. Ei juhtu mitte midagi, ei sure ära, kokku ei kuku. Kõigest vastik hirmutav tunne. Guugelda ja loe. Põhiline, et õigel ajal jaole saaksid. mõned jäävadki oma hirmudele alla ja 70% selle haiguse all kannatajatest muutuvad töövõimetuks.

Minul on generaliseerunud ärevushäire olnud juba 20 aastat, võtan AD-d seroxati. Mul ei ole selliseid paanikahoogusid nagu sa kirjeldad, olnud, aga siis kui enam hingata ei saanud, tekkis küll paanika. Ega mul see hingamine praegugi päris korras ei ole, vahel on ikka päris raske hingata, oleks nagu hingamise rütmihäired, ma ei oskagi enam korrapäraselt ja rütmiliselt hingata. Ainult öösel magades hingan enam vähem õigesti. Kuidas sul hingamisega lood on ?

"Üldiselt" ei kirjuta õigust. saab küll ilma ad-ta sundmõtete vastu. seetõttu teeb teemaalgataja õigesti, et alustab just psühholoogist. samuti imestan, kust on võetud see 70% kes selle haiguse läbi töövõimetuks jäävat. pealegi, see pole üldse haigus vaid mõningane psüühika häire, mis õige lähenemise/abi korral üsna kiirelt möödub

Super hea looduslik AD mis on isegi tugevam kui arsti kirjutatud keemia. See on Griffonia. Ma juba esimesel päeval kui võtsin magama jäin, tavaliselt voodis no ikka mitu tundi vaevlen ja super rahu. Ma ostsin ise selle coralorder.com aga muidu on veel paar tükki mida hullult kiidetakse. Need on mindseti ja neurobright.

õige abi korral ?? Milline on õige abi ? inimesed põevad seda 20a ja rohkemgi ja arvad, et keegi neist ei otsigi abi ? Mida kõike ära ei proovita ka sinu pakutut teraapiat. pole vaja ajama hakata, et teraapia ja ravivõtted on valed, psühholoogid ja muu sinna juurde kuuluv. Kui see kõik oleks lihtsalt ravitav milleks abivajajate arv ainult kasvab ja kliinikuid nigu seeni kasvab.Miks õnneliku lõpuga lugusid on vaid üksikud. Lõpuks õpitakse sellega lihtsalt elama. Oma abi jutuga, võimalik on mingeid foobiaid tasakaalustada, mis käivad paanikahäiretega kaasas. aga see on haigus mis jääb elu lõpuni sisse, kord kergemalt välja lüües kord raskemalt.

on kullerkupul ka õigus... ei hakka pikemalt kirjutamagi, aga samas tema viimase postitusega väga nõus

su küsimus tundub olevat provokatiivne, aga olgu pealegi, vastan. kõigepealt, ma ei ole terapeut ning ma pole kellelegi ka ühtegi konkreetset teraapiavormi soovitanud, kuigi olen asjadega üldiselt kursis. igaüks valib siiski oma soovi järgi sobiva terapeudi ja teraapia, kui seda üldse vajalikuks peab. üsna tavaline ongi aga see, et teraapia asemel hakatakse ärevust hoopis rahustite ja AD-ga maha suruma. sellest asjaolust tulenebki, et inimesed justkui ravivad end aastaid kuid abi ikkagi ei saa. nõnda jääbki "haigus" elu lõpuni sisse, mõnel raskemini, teisel kergemalt. õige abi on see kui asutakse välja selgitama ärevuse põhjuseid ning siis tegeletakse nendega süvitsi. see on küll pikk protsess kuid teisiti täielikult terveneda pole siiski võimalik

Word! See ongi nii, nagu kullerkupp just seletas. Olgem ausad, see on tõsi!

selgita ära mis moodi ma saan teraapiasse kui ma ei ole suuteline oma hirmude tõttu kodust väljumagi?

võimalus teatud juhtudel, ka psühholoog/psühhiaater koju kutsuda? Või siis leida endale usaldusisik, kellega koos julged vähemalt vastuvõtulegi minna.

kui teraapia ei aita ? kui ükski psühholoog ei suuda põhjust välja selgitada ja juba aastaid.

Aga tegelikult sa ju tead, mida sa kardad... ole üksi kuskil mugavas kohas kodus, hakka üles kirjutama asju, meenuta... vaagi.. mõtle....millal sul oli raske aeg, mis jäi lahenduseta su sees, mida sa oled alla pidanud suruma? ma usun, et lõpuks sa leiad selle "ussi" enda seest.

Ja veel, kui leiad, et asi pole sul seotud allasurutud tunnetega, siis hakka kodus trenni tegema, kui välja ei julge minna. Ehk on see kõik hoopis selles, et keha on närbunud... on olnud ka selliseid juhuseid. Niisiis... füüsiline koormus paika!

13:47, nagu juba öeldud, leia usaldusisik kes sind vastuvõtule minnes turvab. küllap tuleksid ise ka selle niivõrd lihtsa võimaluse peale, pigem leiad aina põhjuseid, miks mitte minna, tundub.

vüüüü, ei ole võimalik, et asjatundlik psühholoog ei näe su põhjuseid. ta lihtsalt ei ütle seda sulle otsesõnu välja, sest selline tegemine ei käi teraapia põhimõttega/eesmärgiga kokku. kui sa ei ole abi saanud, siis on kaks võimalust - kas psühholoog ei ole tasemel, või sa pole teinud temaga sisulist koostööd

14:12, seda "ussi" sa enda seest kõrvalise asjatundliku abita ei leia üles

Tegelikult tean mitmeid juhtumeid, kus ise siiski ÜKSI sellega toime tuldud.. eks muidugi raskusastmed ON erinevad.. aga seda siiski välistada ka pole võimalik. Meie elus on erinevad traumad ja lood...

14:44, sa tead ehk mitmeid juhtumeid kus keegi on saavutanud aja jooksul ärevuse taseme talutava taseme. olen sellega nõus, aga põhjuseid ehk "ussi" ärevuses inimene ise siiski ei näe, rääkimata nende likvideerimisest. sellel on ka konkreetne põhjus - need põhjused asuvad alateadvuses ja "treenimata" inimene oma alateadvuse sisu ei tea

Mina ei välistaks ühtegi varianti, mida proovida, et kasvõi see talutavus leida. Sellist sõna nagu EI - ei tohiks olla. Aga tasapisi ja targu, üleöö ei tule miskit.

Kahjuks peab kullerkupp end tõesti jumalaks ja sõidab teistest lihtsalt üle. Õigus on inimesel, kes ütleb, et suur hulk inimesi jääb selle hädaga kannatama kogu eluks. Neid süüdistada on vastutustundetu ja seda teevadki need inimesed, kes endid jumalaks peavad ja teisele koha kätte näitavad. Tuleb meelde juhtum, kus inimene ei suutnudki enam üksi kuskile minna või koju jääda ja käis mehega tema tööl kaasas. Sellest rääkisid suure suuga ajalehed ja ka televisioon. Sünnitama minnes ei olnud perepalatit talle anda ja ta ei suutnud ilma meheta haiglasse jääda ja lapse tervisega riskides sõideti koju. Hah, võime sõimata teda lolliks ja laisaks, kes ei otsi abi või mida veel, aga fakt on see, et ka teemaalgataja juba ei julge üksi ööseks koju jääda. Ehkki ma usun, et ta teab, et paanikahoo korral ta ei sure ja temaga midagi eluohtlikku ei juhtu. Sama on ka nende sundmõtetega, mis teda vaevavad. Need on kõigest mõtted - hirmutavad, aga siiski vaid süütud mõtted, sest sa ei tee kunagi seda mida sa kardad. Ei võta seda nuga tegelikkuses ja ei tee sellega midagi hullu, sest kui see nii oleks, siis viibiksid kõik obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed haigla kinnises osakonnas, sest nad oleksid ohtlikud kas siis endale või teistele. Aga nagu näha nendest teadmistest on vähe, need ei tee inimest terveks. Need ärevushäired valmistavad inimesele endale subjektiivselt palju kannatusi.

Inimene, kes soovitab siin psühhiaatri juurde minna, teeb õigesti, sest tegemist on teemaalgataja puhul selliste ärevushäiretega, mis on tõsised ja süvenevad. Isegi kui AD-sid võtta ei taha, võib paanikahoo ajal olla abiks rahusti. Kuna psühholoog ei ole arst, tema teeb psühhoteraapiat, ent ei ravi, siis tuleks tugevate ärevushäiretega pöörduda psühhiaatri poole, võib-olla isegi on vajalik haiglaravi kui asi veel hullemaks läheb.

Tõsi on see, et üsna suur protsent tugevatest ärevushäiretest muudavadki inimese töövõimetuks. Suurel osal sellistel haigetel on 80% töövõimetust määratud (see on fakt, mitte kellegi ennasttäis kullerkupu targutus ja rumalus). Ent kui ärevushäire on kerge, siis tõesti psühhiaater ise suunab sind psühholoogi juurde ja sa ei vajagi ravimeid. Aga raskemate juhtumite puhul võib haigus süveneda nii, et haarab kaasa endaga veel depressiooni ja hulga teisi ärevushäireid. Sel juhul on ravi ka juba keerulisem. Soovitan teemaalgatajal muretseda endale selline raamat nagu "Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat". Seal on väga põhjalikult ärevushäiretest juttu ja lisaks psühhoteraapia, mida psühholoogid üle maailma nende häirete puhul kasutavad.

Ma panen siia psüühikahäiretest lingi. Otsi sealt üles F41 Paanikahäire ja F42 Obsessiiv- kompulsiivne häire e. sundseisund.
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm
Võib-olla on sul nende haigustega sarnaseid jooni. Kui on, siis pöördu ikka arsti poole, sest need on tõsised haigused ja võivad süveneda ilma professionaalse abita. Ainult tabletid ei aita, aga sageli jääb ka ainult psühholoogi abist väheseks. Ka psühholoogide seas on mingeid imelikke, ebaprofessionaalseid, kes hakkavad rääkima hoopis energiatest või veel millestki umbluust. Professionaalne lähenemine on just selline, et põhjuse otsimine ei aita, kui ka minevikust räägitakse, siis pigemini vähe, rohkem keskendutakse käesolevale ajale ja tegeletakse mõtetega, püütakse järk-järgult hirmuäratavate olukordadega silmitsi seista. Aga seda tuleb teha tõepoolest siis väga professionaalselt, et ei tekiks veel suuremat traumat ja hirmu, vaid see hirm ületatakse ja saadakse positiivseid kogemusi.

kuule, palve, kas taevane jumal õpetab sind kaasinimesi sildistama ja halvustama? kui nii, siis mina kui sinu määratluse järgi maapealne jumal, ütlen sulle, et see ei ole hea toon. võid endale halba teha. kui mind ei usu, siis loe Piiblit. aga nii taevane kui maapealne jumal armastab sind ikka ja tingimusteta :)

kupp kas ei ole seda ise põdenud või kui siis mingit kergemat vormi. ainult teraapia ei aita sittagi. palvel õigus.

http://static.inimene.ee
http://medisato.com
http://www.depnet.org
http://peaasi.ee
http://raulpage.org/depress
http://onneklubi.onepagefree.com/?id=16348&onepagefree=9cb9ea09f0b6b0b8883a9d39f2080e2c
http://onneklubi.onepagefree.com/?id=16014&
http://engine.koduleht.net/templates/psy/files/mdl_files.php/depressioonist_arsti_pilgu_labi.pdf
http://www.hippokrates.ee/art4marts20.htm
http://www.eestiarst.ee/arhiiv/aid-125/Depressiooni-ravi-perearsti-praktikas
http://www.eestiarst.ee/arhiiv/aid-542/Mitmepalgeline-depressioon-eeldab-mitmetoimseid-antidepressante
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm
http://www.hambaarst.ee/artiklid/496
http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-11154
http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/bullet07.pdf
https://ravimid.wordpress.com