Kas keegi teab imelise himaalaja kodujuustu kohta?
Selgeltnägija Varvaara ütles, et loitsukeldris on seda imelist saadust vahel müüa.
Ma avastasin nimelt, et mulle on tekkinud akne.
Eile õhtul leidsin selle isegi oma öökapist.
Ma käisin küll kursustel aga seal ei räägitud selle kohta midagi.

Mul olid kunagi pompoonid tagumiku peal, kaks neist rändavad- ei püsinud üldsegi paigal. Väga raske oli just nendega meditsiinilist võitlust pidada. Kuulsin siis ustavatest allikatest, mis olid veel dubleeritud, kuulsa Himaalaja kodujuustu ja selle imepäraste võimete kohta ja läksin justkui palverännakule, fännklubi kirjad seljakotis, Himaalajasse.
Mäestiku jalamil sain ühelt kohalikult juhatust meierei kohta ja üks sherpa tahtis väga seljakoti tassimisega paar krooni teenida. Kuna mul kahekroonist ei olnud, laenas ta mulle oma jaki, selle kohutavalt pirtsaka ja haisva kandjalooma. Paarisaja meetri pärast keeldus jakk kategooriliselt porgandit saamata edasi minemast, sest hirmus hais hakkas hinge matma. Andsin talle siis kohalikult turult ostetud porgandi ja kinnitasin isegi keha, kuigi ajas metsik hais mind veel metsikumalt öökima. Sherpa tolgendas niisama kaasas.
Veel paarsada meetrit kannatusi ja olimegi kohal.
Andsin meierile fännklubi kirjad üle ja vastutasuks sain ämbrikese kodujuustu,seda õiget.
Tagasi külas määris sherpa natuke juustu mul tagumikule. Need kaks rändpompooni olid kadunud. Pika otsimise peale leidis ta ühe mul nina pealt ja teise lõua otsast- vaat kuhu kavalad ennast peitnud. Pärast ravi naasin taas kodumaale. Osa kodujuustust olin näljaga ära söönud, aga loitsukeldrisse jagus seda piisavalt, sest see juust on ühtlasi taaskasutatav. Paraku retsepti saada ei õnnestunud, sest meir teeskles kurti ja kirjaoskamatut ja sherpa oli äkitsi nagu eesti keele ära unustanud ja mängis arusaamatut. Aga ma usun, etsellest kahest kilost jätkub hädalistele pikaks ajaks, kui pärast kasutamist kõik korralikult tagasi tuuakse. Häid jõule ja muidu head.

(Jõuluerutus on nii suur, et paar kirjaviga tuli tähenärijate suureks rõõmuks sisse.)

Ilusaid jõule, vuuduu lakei!:)

Aitäh heade soovide eest, maniila, ja samuti sullegi parimat!
Tulin just nüüd meie loitsukeldri harukontorist Jelgavast.Ei tea, kust need lõunanaabrid on saanud oma teadmised, aga kogu juustutagavara on söödud ja siis seedimissaadused lähedalasuvale katselapile küntud. Mingi kohalik agronoom tahab seal aretada mitmeaastast nisusorti- siis pole külvata üldsegi enam vaja- lõika ainult. On ikka tohmaneid siin ilmas.
Harukontori spordiväljakul oli hiiglasuur spordiväljaku suurune valge paber ja sellele pidin siis oma teekonna joonistama. Küsisin igaks juhuks, et ega neil veelgi suuremat paberit pole, et siis oleks hea mööda seda otse Himaalajani matkata, aga nukralt vangutasid huvilised omi päid. Kohal olid ka leedulased samasuuruse paberiga ja tahtsid, et ma neilegi joonistaksin, aga ma ütlesin kohe ära, et mul on jõulud ja nad võiksid ise läbi kopeerpaberi maakaardi enesele paljundada. Muidugi juhtisin nad oma pildiga Gröönimaale, sest muidu viivad meilt leiva käest. Tore oleks vaadata kuidas väike eskimolane lätlasi ja leedulasi oma kelgukoertega iglu juurest eemale peletab. Need veel vehivad oma fännklubi kirjadega. Lõpuks saavad tüki hülgepekki ja lahkuvad seda himaalaja kodujuustuks pidades ülevas meeleolus.
Häid jõulude jätkumisi!