Mitmed korrad perearstil käinud, samuti maakonna kõrvaarsti juures. Perearst on mul tark ja osavõtlik, aga samas tunnistab, et tema ei oska minu probleemile lahendust leida. Kõrvaarst lasi teha kompuutri uuringu, kust midagi esile ei tulnud, veres põletikunäit puudus. Antibiootikumi kuur ja Nasonex oli temapoolne raviskeem. Perearsti poolt kirjutatud cirrus ja sudafed igal kujul ei leevendanud vaevusi.
Peale ägedat nohu kaks kuud tagasi, kui nohu enam polnudki, läksid mõlemad kõrvad sekundipealt lukku(ilmselt tüsistus) ja on lukus tänaseni. See pole ju normaalne. Peas kumiseb, enda hääl kajab nii vastikult, pea on nagu võõrkeha. Tunne ja seisund on nii häiriv, aga abi ei oska kusagilt otsida. Tänaseks vasak kõrv aeg-ajalt tuikab.
Mis võimalusi veel kasutada? Olen mõelnud, et lähen Tartu kõrvakliiniku EMO-sse, aga samas pole kindel, kas sealt saan abi ja kas üldse jutule võetakse. Sõit Tartusse on kodust üle saja kilomeetri pikk ja oleks hingeliselt traumeeriv,kui EMO ka ei aitaks. Linnainimestel on paremad võimalused, tasulised vastuvõtud, erinevad kliinikud, aga maapiirkonna inimesel need puuduvad. Enam ei jaksa, tunnen, et see probleem hakkab tekitama ärevushäiret.

Tean, mida sa tunned. Olen ise sama läbi eland. Kestis see aastaid ja annab praegugi aeg-ajalt tunda. Ravi sellele ei leidnud, abi ka mitte. Seega aidata ei oska. Mingid targamad spetsialistid Tartust oletasid, et on tekkinud sisekõrvas mingi tüsistus ja ravi sellele ei ole. Kooli ajal põdesin aastaid kroonilist nohu. Võib-olla siis sellest see tekkiski. Äkki sul läheb paremini, sest see on sul kestnud alles 2 kuud. Kahju, et sind aidata ei oska. Kardan, et kui on samasugune asi nagu minul, siis ei tasu ei tasulisse minna ega ka EMO-sse. Püüa ikka saatekirjaga kuidagi saada targemate jutule. Mul kohises iseenda hingaminegi peas, rääkimata häälest, mis tegi võimatuks igasuguse esinemise (isegi suulised eksamid), sest hääle kaja peas oli väga tugev, aga teised kõrvalt rääkisid, et ma räägin nii vaikse häälega, et midagi pole kuulda. Ja muidugi see enda hääle müra peas ei lasknud ka rääkides keskenduda ja tegelikult oli isegi valus. Positiivne on minu mure juures võib-olla see, et nüüd esineb seda veel väga harva, vaid mõned korrad aastas. Seega aastatega on läinud paremaks. Pole ka aastaid enam nohu olnud. Ujumas käies aga tahab vesi kõrva minna ja välja tuleb vahel alles mitu tundi hiljem. See tekitab küll valu kõrvades, sellepärast käin ujumas harva.

vaik?
Vaxol aitas.

Vaiku ei ole.Seda tuvastas kõrvaarst.

teema autor Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vaiku ei ole.Seda tuvastas kõrvaarst.
Seal TAMME KLIINIKUS --ON IKKA HEAD ARSTID ,,,
Kui oodata enam ei kannata --(SIIS LÄHED OTSE EMO--sse

Ma olen siin tervise foorumis juba palju inimestele soovitusi jaganud.
Toitumine on teil tõenäoliselt vale,sealt ka tervise hädad, kõikide tootjate ja talunike toite ei saa usaldada.
Teie tervise probleemi lugedes jääb mulje, et sööte mune, piimatooteid,piima, tervaviljatooteid ja sealiha,lihasid kuid seda poodide ja teatud talunike kraami ei sündinud enam suhu panna juba alates 2017 aastast kui mitte juba varem, sest kanged mürgid on toitudes sees, millest ikka väga haigeks jääb, inimeste kehad ei pea nendele mürgi kogustele enam vastu ja neid doose muudkui tõstetakse.
Soovitus lugeda ära teema http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,14312417
Teema pealkiri on Luksuslik linna elu, mille eest maksame?
Delfis siis rubriigi all "halb kogemus"
Head paranemist ja paastumist mürkidest, teie keha on toksiine täis!

Toitumisest võimalik, et ka, aga selle toitumise muutmisega võiks ettevaatlik olla kui liiga järsku menüüd muuta. Vahepeal sõin ainult toortaimi, jõin aluselist vett, et mürke organismist välja saada. Midagi muud süüa ei julgenud. Poes hakkasin vaatama pakendil olevaid kirju ja midagi ei leidnud süüa mis sobilik oleks. Lisaks panin kirja igat söögi mida millal sõin. Kas just sellest, aga peale seda hakkasin kiirsti kaalu kaotama ja tekkisid iiveldused, pearinglused, energiat polnud, püsti seista ei jõudnud. Vererõhk läks 165/105 pulss 105. Vererõhku mõõtsin, vaat, et iga 5 minuti järgi. Kaasnesid stressamised jne.
Kõike seda hakkasin tegema sest mul ka kõrvadega probleem, praeguseks umbes 10 kuud. Kõrvus algus vilises kõrge tooniliselt, vahepeal sirisesid nagu rohutirtsud, nüüd sisiseb-susiseb. Samas peas, pealaes, mõnikord kuklas nagu kuuleks seda. Öösel olen justkui kuulnud ka peas põrisemist.
Neid kõiki hääli kuuleb erineva tugevustega. Öösel mõnikord magama ei jää. Kui jääb magama, siis iga keeramisega ärkab, siis juhtub nagu keegi kõrval ketaslõikuriga lõikab rauda. Mõnikord ärevushäired, süda hakkab kloppima. Rõõmu ei tunne.
Mõnikord on talutav olla, siis jälle tulevad mõtted, et elada ei taha. Kas lähen kuuri või valin kuuri kõrval oleva õunapuu selle tarbeks. Ise ka imestan kui kergelt sellised mõtted võivad tulla.
Perearsti juures käisin, siis kui veel ainult vilises. Arvas, et ehk läheb üle. Kõrva arsti juure ei saatnud. Mõni kuu hiljem läksin uuesti, et saaks saatekirja kõrvaarsti juurde. Siis 2 kuud järjekorda. Seal tehti kuulmistest. Sellega oli korras va need kõrged helid mis kõrvus on. Öeldi, et kõrvades probleemi pole. Ka ei tea kuidas end aidata. Ilmselt ise mõelda ei oska. Olen lugema hakanud Luule Viilma raamatuid. Ainult lugemisest ei piisa, vaid ka selle õpetuse järgi tegeleda. Mul ilmselt pobleem on kõrvade vahel, ehk vaja mõtteid ja eluviisi kuidagi muuta, aga kuidas.

Viimasele kommenteerijale ütleks, et tuleb otsida üks hea neuroloog, kes suunab omakorda uuringutele. Häire peas võib olla tema eriala teema,
Tean mitmeid inimesi, kes on neuroloogi poolt välja kirjutatud ravimitest abi saanud.
Aga jah, eks igal pool pikad ootejärjekorrad ja kui siis saad vastuvõtule, siis võib olla arst ei võta patsienti tõsiselt ja abi ikka ei saa.
Kes küll on see teemasid häiriv inimene, kes igale poole oma toitumissoovitusi topib. Lõpeta ära ükskord.

endaga tuleb palju tööd teha. vaevalt siin mingi haiguslik seisund välja koorub. korralik töö ja puhkusereziim. mõtted viia mujale. mul ühel sõbrannal ka peale maoravimi võtmist (tema enda jutu järgi) hakkas peas surisema ja undama ja undab juba viies aasta. aga kui käis välismaal puhkamas, siis seal ei olnud mitte kui midagi. sest seal ta oli teises miljöö, mõtles muid asju. niikui koju saabus, hakkas aga kõik otsast pihta. seega on sellised asjad ikkagi sisemaailmas kinni. mina arvan küll et mida rohkem otsida vastuseid ja püüda neid iga hinna eest saada, seda vähem on sellest kasu, sest siis te tegelete ju sellesama probleemiga pidevalt. tuleb tegeleda millegi sellisega, millega unustate selle probleemi mõneks ajaks hoopis ära. raske on soovitusi anda, kuidas teha elus selline mõtteline kannapööre. aga kahjuks paistab et see on ainuke asi mis aitab.

On olemas vaimseid häireid ja füüsilisi. Psühhiaater saatis mind selle kõrvade lukkus olemise probleemiga just nimelt oma ala spetsialistide juurde saatekirjaga. Seega välistas ta kohe kõigi psüühikast tulenevate psühhosomaatiliste nähtuste hulgast selle. Kui on füüsiline haigus ja see häirib väga, siis tuleb otsida ikkagi abi oma ala spetsialistidelt nii palju kui võimalik. See nähtus ei ole tingitud psüühikast ja lõõgastumine või oma mõtetega tegelemine sel puhul ei aita, küll on tõesti nii nagu teema algataja ütles, et see võib tekitada ärevushäiret või kui see juba olemas on, siis seda süvendada. Võimalik muidugi, et see asi möödub iseenesest. Aga selle peale ei tasu ka lootma jääda.

Õnnetu ja vaevas, homme oled taevas!

Teemaalgataja, mina arvan, et sul vòivad kòrvad lukus olla ka sellest, et kòrva trumlid vajusid lohku. See tekitab halvasti kuulmist. Aitab ikka kòrvaarst kes puhub vastava meetotiga trumlid tagasi. Mul oli kunagi ammu pojaga see probleem kus pidevate kòrvapòletike tòttu peaaegu kurdistus, sest trumlid lohus. Vòtaks ikka saatekirja ja otsiks korraliku kòrvaarsti. Kui kaugele siis Tallinn jááb?

Vanasti oli selline veekeedu nõu, mida kutsuti trumliks. Ķõrvas on ikka trummikile.

Aitáh parandamast, mòte ikka sama. Vòib òelda ka kuulmekile.
Ja soovitan seda lasta uurida!

Samas soovitaksin otsida uus art, uus hindamine. Järjekorrad on pikad, aga tasub siiski oodata ja proovida.

ON Tamme kliinik ja head arstid ,,võta saatekiri kaasa !
SAAD ODAVAMALT

Tere!
Olen selle teema algataja ja tahan teie kõigiga, kes minu teemat kommenteerisid ja kaasa tundsid, oma rõõmu ja kergendustunnet jagada.
Sain diagnoosi ja abi. Olukord oli läinud ikka hulluks, olemine oli nii halb ja ebamugav, tekkis tunne et kui abi ei saa siis lähen peast sassi. Läksin siiski Tartu Kõrvakliiniku EMO-sse, minuga tegeleti põhjalikult ja hoolega.Loodan, et edasi läheb kõik hästi. Lähen kliinikusse küll veel tagasi, kõiki protseduure täna ei tehtud. Täna lõigati või torgati läbi mõlema kõrva kiled ja imeti imuriga kile taga ja kuulmekäigus olev sekreet ära.Pärast tehti veel mõlemasse kõrva tehtud avad suuremaks, et see mis sinna veel võis jääda ikka väljuks. Hetkel peas vaikus, kuulen hästi, kõrvad lukust lahti.
Sellist vaeva, nagu mina kaks kuud talusin, ei soovi kellegile. Aga kliiniku arste ja õde kiidan.
Ülim operatiivsus.

Mulle nii meeldib kui inimene ikka annab teada kuidas tal láheb. Tore, et abi said ja nii nagu arvasin, oligi tegemist kuulmekilega.

Rõõm kuulda, et sa abi leidsid. Väga hea, et andsid tagasisidet, jääb teistele siia abiks. Võib-olla oli minul sama põhjus, mis sul, aga oli nõukaaeg ja kui kohalik kõrvaarst põhjust ei leidnud, siis tuli leppida olukorraga ja nii see võib-olla jäigi välja ravimata ja kui ma aastaid hiljem Tartusse jõudsin, alles siis kui sealne kohalik psühhiaater mind saatekirjaga sinna saatis, oli juba hilja midagi parandada. Ei tea tõesti. Aga tore, et sul läks hästi. Head paranemist!

aga minul kadus pärast üht kõvemat nohu täielikult haistmine ja maitse tundmine. täi-e -li-kult! pool aastat elasin nagu kotis ja oleks sinna jäänudki, kui poleks läinud reisile. lennukis käis äkki kõrvades krõks, mis on ju üsna tavaline, aga selle meeldiv kaasnähe oli, et sain jälle normaalseks tagasi. see lennufirma (Turkish...) oli just tunnistatud Euroopa parimaks teenindajaks, nii et mullel kohe topelt parim:)